Obsah (9)

§ 218§ 175§ 663§ 657§ 651§ 659§ 174§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-16-9662 Kohtuasi Mittetulundusühi

) § 218 mõttes, mistõttu ei kuulunud hüvitamisele kulud, mida kostja kandis seoses Table AD OÜ poolt osutatud õigusabiteenusega. Asja materjalidest ei nähtunud, et kostja oleks Table AD OÜ juriskonsult V. Tõnissood volitanud end antud tsiviilasjas esindama ning kohtule ei esitatud tõendit V. Tõnissoo kvalifikatsiooni kohta. Samuti ei esitanud V. Tõnissoo kostja nimel ühtegi menetlusdokumenti ega esindanud kostjat ühelgi kohtuistungil. Maakohtu määrus 6. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 16 813,99 eurot, millele lisandub käibemaks 3362,80 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (20 176,79 eurot) viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus oli seisukohal, et tervikuna on tõendamata menetluskulude kandmine ja esindamine Table AD OÜ juriskonsult V. Tõnissoo poolt. V. Tõnissoo käesolevas asjas kostjat ei esindanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud V. Tõnissoo kostja nimel ühtegi menetlusdokumenti. Samuti ei esitatud kohtule tema haridust tõendavat dokumenti ega volikirja, mistõttu ei olnud V. Tõnissoo käsitatav kostja lepingulise esindaja

§ 218mõttes.

Seega ei kuulunud hüvitamisele kulud, mida kostja kandis seoses juriskonsult V. Tõnissoo osutatud õigusteenusega (4815 eurot). 4 Kohtu hinnangul oli tegemist keerulise vaidlusega, mis

§ 175

lg 3 tähenduses tingis kostjale vajaduse ja põhjenduse kasutada menetluses kahte vandeadvokaadist lepingulist esindajat. Kostja esindajate tunnitasu 130-170 eurot (käibemaksuta) oli õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, kuid vastav tunnitasu oli antud juhul põhjendatud. Tegemist oli keerulise vaidlusega, vaidluse ajaline kestus oli pikk, asjas toimus mitu istungit ja toimiku ja tõendite maht oli suur. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, oli põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud vandeadvokaatide mõistlikuks tunnihinnaks 130-170 eurot (käibemaksuta). Kohus analüüsis esindajakulusid lähtuvalt põhimõttest, et toimingu ajakulu oleks selle sisu arvestades objektiivselt mõistlik ega aktsepteerinud kulude ebamõistlikku suurenemist seonduvalt mitme esindaja menetluses osalemisega. Kohus kontrollis kostja menetluskulude nimekirjas märgitud maa- ja ringkonnakohtus tehtud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust ja leidis, et kostja põhistas osaliselt oma õigusabikulude suuruse. Kohus vähendas ajakulu seoses 19.01.2017, 01.02.2017-02.02.2017, 20.06.2017, 18.08.2017, 22.08.2017, 17.04.2018, 12.04.2018, 18.04.2018, 30.05.2018, 01.06.2018, 08.06.2018, 17.04.2019, 22.04.2019-22.05.2019, 31.05.2019, 29.05.2019, 04.06.2019, 01.07.2019, 09.12.2019, 23.01.2020, 03.03.2020, 14.09.2020, 22.09.2020-23.09.2020, 13.20.2020, 12.11.2020, 18.03.2021, 18.08.2021, 06.09.2021-17.09.2021, 25.04.2022 ja 13.10.2022 toimingutega. Kohus pidas hageja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatuks 108 tunni ulatuses, mis moodustab 16 813,99 eurot, millest vandeadvokaat M. Brauni ajakulu oli põhjendatud 75 tunni ja 16 minuti ulatuses ja vandeadvokaat R. Kinkari ajakulu 32 tunni ja 44 minuti ulatuses. Seega tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 20 176,79 eurot (16 813,99 eurot, millele lisandub käibemaks 3362,80 eurot). Hageja määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud mitte rohkem kui 9506,50 eurot. Maakohus leidis õigesti, et juriskonsult V. Tõnissoo esindus ja tema esindusest tulenevate menetluskulude kandmine oli tervikuna tõendamata. Samuti leidis kohus õigesti, et seoses vandeadvokaatide M. Brauni ja R. Kinkari esindusega kantud menetluskulud olid osaliselt põhjendamata. Samas rikkus kohus kostja taotluse rahuldamist puudutavas osas oluliselt menetlusnorme ja leidis seeläbi ekslikult, et kostja menetluskulud olid 20 176,79 euro ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid oleks tulnud oluliselt vähendada. Kuigi asja menetlus oli väga pikk, arutasid pooled üksnes aegumise küsimust, mis ei saanud olla niivõrd keerukas, võrreldes asjas sisulise arutamisega. Seejuures ei oleks ka asja tervikuna arutamine olnud tavapärasest keerukam. Vaidluse põhiküsimus seisnes selles, kas kostja, olles hageja juhatuse liige ja esimees, rikkus oma kohustusi ja põhjustas sellega hagejale varalist kahju. Tegemist ei olnud keeruka õigusliku küsimusega, mistõttu puudus kostjal vajadus kahe lepingulise esindaja kasutamiseks. Eelnevat toetab ka asjaolu, et
2. aasta septembris võttis kostja vandeadvokaat R. Kinkari volituse tagasi. Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt esindas kostjat alates
3. aasta oktoobrist üksnes vandeadvokaat M. Braun. Seega puudus kostjal vajadus mitme lepingulise esindaja kasutamiseks ning mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine ei olnud põhjendatud. Samuti rikkus maakohus põhjendamiskohustust sellega, et ei võtnud seisukohta kõikide hageja väidete osas. Hageja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et asjas vaieldi üksnes aegumise üle ja asja 5 sisulise arutamiseni ei jõutud. Vastavat väidet kohus ei käsitlenud. 27.03.2023 esitas hageja vastuväited ka kostja üksikutele menetluskuludele. Kuigi kohus nõustus kostja menetluskulude põhjendatuse hindamisel mõningate hageja vastuväidetega, jättis kohus vastuväited suures osas arvestamata. Hageja palus kohtul määruskaebuse läbivaatamisel vastavate vastuväidetega arvestada. Kostja menetluskulud võisid olla põhjendatud 79 tunni ja 37 minuti ulatuses. Arvestades, et kahe lepingulise esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud ning kostjat esindas valdavalt vandeadvokaat M. Braun, tuli menetluskulude suuruse arvutamisel võtta aluseks vandeadvokaat M. Brauni tunnitasud. Seega said kostja menetluskulud olla põhjendatud kokku 9506,50 euro ulatuses. Menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

12.

§ 651

lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles kostja menetluskulud mõisteti hagejalt välja 9506,50 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on määrus jõustunud (

§ 659, § 456 lg 4 teine lause).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades ning millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

1. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 20 176,79 eurot ja viivise. Hageja hinnangul rikkus maakohus vastavale järeldusele jõudes menetlusnorme ning hagejalt kostja kasuks 6 väljamõistetavaid menetluskulusid oleks tulnud vähendada 9506,50 euroni. Samuti märkis hageja, et vaidlus ei olnud niivõrd keeruline, et põhjendatud oleks kahe esindaja kasutamine. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väidetega ei nõustu.
2. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt hindas maakohus kostja lepinguliste esindajate ajakulu ning sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus analüüsis põhjalikult, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks tuli osade toimingute ajakulu vähendada. Sealjuures analüüsis maakohus iga kulu põhjendatust ja vajalikkust eraldiseisvalt. Maakohtu põhjendused olid põhjalikud ja selgelt jälgitavad. Kohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis avaldust nõuetekohaselt. Samuti hindas maakohus nõuetekohaselt esindajate tunnitasu määra ja määruskaebuse esitaja ei vaielnud sellele ka vastu.
3. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3).

Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Asja keerukus võib seostuda vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14; RKTKm 09.11.2009, 3-2-1112-09, p 17).

1. Kuigi antud asjas arutati aegumise küsimust ning asja sisuliselt ei arutatud, märgib ringkonnakohus, et hagiavaldus esitati 21.06.2016 ning Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid 20.02.
2. Seega arutati asja kokku üle kuue aasta ning vaidluse ajaline kestus oli arvestades vaidluse asjaolusid tavapärasest oluliselt pikem. Asja materjalidest nähtuvalt toimus seitse istungit, s.o 18.04.2018, 22.05.2019, 03.12.2019, 22.09.2020-23.09.2020, 18.08.2021, 31.08.2021 ja 14.10.
3. Menetluses kuulati üle mitmeid tunnistajaid ja tõendite maht oli suur. Seega leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et kostja kahe esindaja kasutamine oli põhjendatud tulenevalt asja keerukusest, s.o tavapärasest oluliselt suuremast tõendite mahust ja menetluse keskmisest oluliselt pikemast kestusest.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Antud juhul puuduvad maakohtu poolsed rikkumised, mis tooksid kaasa vaidlustatud määruse muutmise või tühistamise. Hageja ei esitanud määruskaebuses selliseid väiteid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. Maakohus vähendas kostja lepinguliste esindajate kulu oluliselt, arvestas toimingute ajakulu vähendamisel hageja väiteid ning ei rikkunud diskretsioonipiire, kui hindas kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 20 176,79 eurot. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7