lg 1 p 1 (põgenemise oht),
lg 1 p 2 (ei täida kaasaaitamiskohustust)
lg 2 p 3 (reisidokumendi puudumine).
lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Alates kinnipidamisest oli selge, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ja otsib muid viise kuidas saavutada endale sobilikum tulem. Põgenemisohtu suurendab rahvusvahelise kaitse tagasilükkamine ning oma Senegali passi hävitamine, et teda ei oleks võimalik asukohariiki tagasi saata.
p 2 on kohaldatav, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. PPA leiab, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse menetluses valeandmeid, tuginedes oma 06.03.2024 otsusele ja Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 otsusele. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks) Isikul puudub reisidokument tema väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki.
Kinnipidamine on lubatud eelkõige, kui välismaalase suhtes esineb põgenemisoht (
lg 1 p 1) ning puudub reisidokument (
VVS §-s 10 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik põgenemisohu korra. Kohus saab teha prognoosotsuse põgenemisohu kohta isiku varasema käitumise alusel (
Põgenemisoht tähendab isiku puhul seda, et ta ei pruugi olla PPA-le kättesaadav tema väljasaatmise (06.03.2024 lahkumisettekirjutus) täitmiseks. 2 Kohtud on varasemalt korduvalt jaatanud isiku põgenemisohtu (asi nr 3-23-2233). Viimati hindas isiku põgenemisetu Tallinna Ringkonnakohus 22.05.2024 määruses (p 14, asi nr 3-232233), leides, et isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult. Kuigi ta viibis enne Eestisse tulekut peaaegu kaks kuud Lätis (vt isikuandmete ankeet, dtl 11), ei esitanud ta seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud ta ka kohe pärast Eestisse saabumist, vaid tegi seda alles siis, kui ta peeti siin kinni katsel võltsitud dokumenti kasutades edasi reisida. Isiku selgituste kohaselt kavatses ta minna Prantsusmaale. Sellest järeldub, et isikul on soov jõuda endale meelepärasesse riiki, mitte vältimatu vajadus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumenti. Ringkonnakohtu järeldus oli, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav ning võib siit ilma loata lahkuda. Kohus nõustub nende põhjendustega, mis kinnitavad PPA veendumust, et isik ei soovi täita lahkumisettekirjutust Senegali minekuks. 8. Asjaoludest nähtuvalt puudub isikul reisidokument, mis võimaldab teda Senegali välja saata. 9. Eeltoodud põhjustel on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
10. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus
lg 1 p 1,3 ja lg 11 alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.08.2024 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.