MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja

) § 6 lg 2 alusel. Kohalik omavalitsus ei ole delegeerinud oma avalikke ülesandeid täitmiseks kogudusele, vaid tegemist on kogudusele kui eraõiguslikule juriidilisele isikule seadusega pandud kohustustega, mida saab vaidluse asjaolusid arvestades pidada eraõigusliku iseloomuga ülesanneteks. EELK Otepää Maarja Kogudust ei saa pidada avaliku võimu kandjaks, kes täidab hauaplatside kasutamise ja hooldamisega seonduvalt avalikke ülesandeid. Hauaplatsi kasutamine toimub kahe eraõigusliku isiku vahelise kokkuleppe alusel (

§ 9lg 13).

Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses ning tsiviilasju on pädev esimese astme kohtuna menetlema maakohus. 2.

1. Halduskohus leidis, et isegi kui kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus vaidlusaluses küsimuses halduskohtusse pöördumiseks. Nii kogudusele kui ka kohtule on jäänud ebaselgeks kaebaja täpne seotus vaidlusaluse hauaplatsiga. Kaebaja ei ole hauaplatsi kasutajaks kalmistuseaduse mõistes. Kaebaja on hauaplatsi hooldaja ning tunneb hauaplatsiga teatud perekondlikke sidemeid, kuid see ei ole piisav, et jaatada hauaplatsi suurust puudutavas küsimuses kaebaja subjektiivsete õiguste riivet.
2. A. V. esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles leiab, et kogudusel on kalmistu register ja matmiste raamatud, kus on kõik vajalik olemas. V sugulased soovisid hauaplatsi hooldamist, mida on aga raske täita, sest A.V. hauaplats on koguduse loal ära võetud. Hauaplatsid on mõõdetud vasakult paremale aga kogudus mõõtis hauaplatsid paremalt vasakule, mille tulemusel vähenes V hauaplats. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus selgitas ja põhjendas kooskõlas kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
4. Kaebaja on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et hauaplatside mõõtmised on toimunud ebaõigesti ning hauaplatsi, mida kaebaja hooldab, suurust on vähendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Samas ei ole kaebaja selgitanud, miks ta peab halduskohut pädevaks lahendama tema kaebust.
5. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalik‑õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kui vaidlus on tõusnud eraõigussuhtest, siis TsMS § 1 järgi kuulub see läbivaatamisele maakohtus. Seega sõltub halduskohtu pädevus eelkõige sellest, kas vaidluse põhjustanud suhe on avalik-õiguslik. Riigikohus on selgitanud1, et õigussuhte avalik‑õiguslikuks kvalifitseerimine eeldab, et üks selle pooltest oleks avaliku võimu kandja avalikke ülesandeid täitev eraisik, kellele on üle antud avaliku ülesande täitmine.
6. Vaidlus puudub asjaolu üle, et EELK Otepää Maarja Kogudus on vaidlusaluse kalmistu maaala omanik.

§ 6lg 2 alusel haldab vaidlusalust kalmistut EELK Otepää Maarja Kogudus.

Kogudus on kirikute ja koguduste seaduse § 5 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik. Kalmistuseaduses ei ole kalmistu haldamist määratletud avalik-õigusliku ülesandena. Teadaolevalt ei määratle kalmistu haldamist avalik-õigusliku ülesandena ka muu õigusakt, s.h kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kalmistu haldajale seadusega pandud kohustuste iseloomust ei nähtu samuti, et usulise ühenduse poolt kalmistu haldamine oleks avalikõigusliku ülesande täitmine. Näiteks ei ole usulisel ühendusel kohustust tagada kalmistu kasutamist kõigile soovijatele ega kohustust laiendada kalmistut, kui piirkonnas ei ole piisavalt 1 Vt RKHK 28. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-22-2197 (p-d 12 ja 13 ning seal viidatud praktika) 2 hauaplatse. Ka näeb seadus usulisele ühendusele ette õiguse kehtestada omal äranägemisel kalmistu kasutamise eeskiri ja seega korraldada kalmistu haldamine usulise ühenduse jaoks sobival viisil (

§ 7lg 2).

Seega on talle kuuluval maal kalmistu pidamine usulistele ühendustele antud õigus, mitte kohustus. Kuna kogudus ei täida hauaplatside kasutamise ja hooldamisega seoses avalikke ülesandeid, saab kaebaja ja koguduse vahelist suhet pidada eraõiguslikuks, mitte avalik-õiguslikuks. Eraõiguslikes suhetes tekkinud vaidlusi on pädev lahendama maakohus. 8. Vaidluse asjaolude pinnalt on äratuntav, et kaebaja esitatud määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3