← Eesti

2-20-15882/69

Obsah (8)§ 657§ 643§ 652§ 238§ 171§ 442§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1588

) § 604 lg 5). Vastupidist ei tulene ka ringkonnakohtu 12.04.2021 määrusest käesolevas asjas. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. 4.
  2. Tallinna Ringkonnakohus pole 12.04.2021 määruses välistanud kohtu poolt määratud nõukogu liikme ametisuhte lõppemist ühepoolse tahteavalduse alusel ÄS § 319 lg 7 alusel. Maakohus on jätnud tähelepanuta ringkonnakohtu 12.04.2021 määruse p-s 9.1 märgitu. Ringkonnakohus andis sama määruse p-s 9.3 maakohtule juhise hinnata, kas kostja 01.06.2020 avaldus kohtule väljendas ettepanekut astuda läbirääkimistesse ametisuhte täpsustamiseks või lõpetamiseks või kostja selget soovi ametisuhte ühepoolseks lõpetamiseks. Avaldaja tahet tuli tõlgendada tahteavalduse tõlgendamise reeglite kohaselt. Kui 01.06.2020 avaldus väljendas selget soovi ametisuhte ühepoolseks lõpetamiseks, võis see kaasa tuua ametisuhte lõppemise sõltumata sellest, kas maakohus avaldusele reageeris ja nõukogu liikme vabastas. Seega on ringkonnakohus öelnud, et nõukogust on võimalik lahkuda ühepoolse tahteavaldusega ja nõukogu liiget ei saa 3

(8)sundkorras ametis hoida. Seisukoht, et kohtu poolt määratud juhtorgani liikmel ei ole õigust tagasi astuda ning ÄS § 319 lg 7 ei kohaldu, põhineb õiguskirjandusel. See ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kohtu poolt määratud nõukogu liige ei ole põhiõiguste- ja kohustuste osas erinev n-ö tavakorras valitud nõukogu liikmest. 4.
  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 teine lause sätestab, et kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Kostja 01.06.2020 avaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus. Puudub vaidlus, et maakohus on selle kätte saanud. Kostja on 01.06.2020 esitanud enda määrajale, s.o kohtule, avalduse enda vabastamiseks ning tema tahe muutus kehtivaks siis, kui kohus avalduse kätte sai. Sellest hetkest lõppes kostja kui nõukogu liikme staatus. TsÜS § 75 lg 1 teise lause kohaselt tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja 01.06.2020 tahteavalduse saajateks olid nii Harju Maakohus kui ka RBH ja RBH aktsionärid OÜ Viker ja OÜ Linaleo. Kostja palus 01.06.2020 avalduses talle välja mõista nõukogu liikme tasu kuni 31.05.2020 ning ei palunud tasu välja mõistmist kohtulahendi tegemiseni. Seega oli mõistlikult arusaadav, et alates 01.06.2020 kostja nõukogu liige ei ole, seda tööd rohkem ei tee. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka kostja 11.07.2020 e-kirja, milles kostja selgitas 01.06.2020 kohtule esitatud avaldust järgnevalt: „Selle 01.06.
  2. a avalduse tegemise mõte oli minu jaoks see, et ma ei soovi olla RBH nõukogu liige. Eeldasin seejuures, et kohus saab mind eraldi määrusega nõukogu liikme kohalt vabastada (sellest ka minu avalduse sõnastus). Samas ei olnud mul sellist mõtet, et peaksin hakkama pidama aktsionäridega läbirääkimisi enda tagasikutsumise üle või kellegagi midagi eraldi veel kokku leppima.“ Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse edasine käik
  4. Ringkonnakohus andis 22.01.2024 kohtuistungil pooltele võimaluse esitada peale Riigikohtu lahendi tegemist tsiviilasjas nr 2-20-13187 kirjalikud seisukohad ja vajadusel tõendid kuni 19.02.
  5. 6.
  6. Hageja selgitas 16.02.2024 esitatud seisukohtades, et vastavalt RBH põhikirjale on ainult üldkoosolekul õigus nõukogu liikmeid valida ja tagasi kutsuda. Kostja esitas 01.06.2020 avalduse üldkoosolekule, teavitas kõiki aktsionäre ning kostja tahteavaldus jõustus 02.06.2020, kui selle sai kätte üks aktsionäridest ehk hageja. Et avaldus adresseeriti kohtule, on käsitatav teavitusena, et selline avaldus on aktsionäridele esitatud. Aktsionär OÜ Viker avas e-toimikus 01.06.2020 kostja avalduse 04.01.2020 ja juhatuse liige AK sai kostja avalduse kätte 01.07.
  7. Koos seisukohaga esitas apellant tõendid. 6.
  8. Kostja leidis 19.02.2020 seisukohas, et kostja 01.06.2020 kohtule tehtud avaldust ei saa käsitada tahteavalduse tegemisena üldkoosolekule. Hageja juhatuse liige sai kostja avaldusest teada e-toimiku vahendusel menetlusosalisena tsiviilasjas nr 2-20-
  9. Kostja 01.06.2020 avaldust RBH aktsionäridele ei adresseerinud ega edastanud, mida kinnitab ka e-toimikus oleva failiteate nimi. Et avaldus oli adresseeritud kohtule, mõistis ka hageja juhatuse liige PK oma 25.08.2020 e- 4
(8)kirjades ja 27.08.2020 digitaalselt allkirjastatud kirjas. Kostja ei soovinud oma volituste lõpetamisse puutuvalt suhelda aktsionäridega, vaid kohtuga, mida kinnitab ka ringkonnakohtu istungil uuritud 11.07.2020 e-kiri. RBH aktsionärid on 01.06.2020 avalduses nimetatud vaid seetõttu, et nad olid sealses menetluses menetlusosalised. Kuna kostjal kui kohtu määratud asendusliikmel on võimalik tagasi astuda, tehes sellekohase avalduse aktsionäridele, puudub apellatsioonkaebuses esile toodud võimalik PS § 29 riive. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle õiguslikke põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7.1. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks (

§ 643lg 1 alusel).

Iseenesest on õige kostja seisukoht, et sätte eesmärgiks on perspektiivitute hagide menetlemise ja asjatute menetluskulude tekkimise välistamine. Asja läbi vaatamata jätmine enam seda eesmärki ei täidaks, sest apellatsiooniastme menetluskulud on pooltel juba tekkinud. Samuti ei takistaks läbi vaatamata jätmise määruse tegemine selle vaidlustamist Riigikohtus. Siinsel juhul tuli poolte esile toodud asjaoludest ja Riigikohtu praktikast (RKTKo 07.03.2018, nr 2-16-11889, p 19 jj) tulenevalt vastata õiguslikule küsimusele, kas kohtu määratud nõukogu asendusliige saab ühepoolse avaldusega tagasi astuda (ÄS § 319 lg 7). Samuti tuleb sisuliselt tuvastada, millist liiki avalduse kostja 01.06.2020 esitas. Seetõttu on otstarbekas lahendada asi otsusega. 7.

  1. Tsiviilasjas nr 2-20-13187 vaieldi samuti kostja 01.06.2020 avalduse tähenduse üle. Vaidluse tuumaks oli küsimus, kas kohtu määratud nõukogu liige oli ametist tagasi astunud, kui ta saatis kohtule avalduse, milles soovis tagasi astuda. Seda olukorras, kus ta võttis selle avalduse tagasi enne, kui kohus jõudis ta ametist vabastada. Riigikohus selgitas 07.02.2024 tehtud määruses, et kohtu määratud nõukogu asendusliikme ametisuhe võib lõppeda kolmel viisil: - automaatselt, kui kohtu määratud nõukogu asendusliikme määramise põhjustanud asjaolu on ära langenud (valitud või määratud on uus nõukogu liige) (p 11); - kehtiva tahteavalduse tegemisega üldkoosolekule või isikule, kellel on õigus nõukogu liikmeid aktsiaseltsi põhikirja järgi valida (p 12–14); - kui kohus vabastab asendusliikmeks määratud nõukogu liikme tema taotluse alusel (p 15). Seega on ebaõige maakohtu õiguslik seisukoht, et kohtu määratud nõukogu liige ei saaks ühepoolse avaldusega ametist tagasi astuda ja ÄS § 319 lg 7 kohtu määratud nõukogu liikme tagasiastumisele ei kohaldu. Nimetatu on kooskõlas ka kostja põhiseaduse §-st 29 tuleneva õigusega vabalt elukutset või töökohta valida. 7.
  2. Lisaks märkis Riigikohus eelviidatud lahendis, et kui nõukogu liikme määrab kohus, siis kohtumäärus asendab aktsionäride üldkoosoleku otsust nõukogu liikme valimise kohta. Selle määruse tegemisega ei lähe kohtule üle muud üldkoosoleku õigused ja kohustused. Sealjuures ei muutu kohus organiks, kellele nõukogu liige peaks tagasiastumiseks esitama tagasiastumisavalduse. Siiski on nõukogu liikmel võimalik esitada kohtule menetluslik taotlus enda vabastamiseks nõukogu liikme ametist, kuid see taotlus ei ole käsitatav tagasiastumisavaldusena (p-d 13 ja 15). 5

(8)
  1. Pooled vaidlevad siinses asjas, kas kostja 01.06.2020 tahteavaldust saaks käsitada üldkoosolekule tehtud tahteavaldusena. 8.
  2. Kostja 01.06.2020 avaldusest (I kd, tl 32–34) nähtub, et kostja suunas 01.06.2020 avalduse maakohtule, paludes kohtul end RBH nõukogu liikme kohustuste täitmisest vabastada. Avalduse pealdises on mh ära toodud tsiviilasja nr 2-20-666 menetlusosalised – hageja ja Osaühing Viker. Avalduse sisust saab järeldada, et avaldus oli menetlusliku taotlusena adresseeritud kohtule, kuna selles palub kostja kohtul end nõukogu liikme kohalt vabastada. 8.
  3. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud 02.06.2020 e-kirjast nähtuvalt saatis PK AKle edasi tsiviilasjas nr 2-20-666 talle nähtavaks tehtud materjalid, milleks oli kostja 01.06.2020 avaldus koos lisadega. Ringkonnakohus võtab asja juurde PK e-kirja (

§ 652lg 3 ja § 238 lg 1 ).

Ekirja lisadest on oluline vaidluse lahendamisel üksnes kostja 01.06.2020 avaldus, kuid see on juba toimikus olemas (I kd, tl 32–34). Seetõttu puudub vajadus selle toimikusse lisamiseks. Tõenditest nähtub, et PK sai kostja avaldusest teada seetõttu, et kohus saatis talle e-toimiku vahendusel tsiviilasja materjalid. Ülejäänud 01.06.2020 avalduse lisadeks olevad tõendid (IV kd, tl 130–160) ei oma asja lahendamisel tähendust ja ringkonnakohus neid asja juurde ei võta (

§ 238lg 1 p 1).

Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist ei toimu, kuid need tuleb eemaldada toimikust. 8.

  1. Lisaks on hageja esile toonud, et e-toimiku kuvatõmmisest nähtuvalt sai aktsionär Osaühing Viker oma esindaja ÜU kaudu samast kostja 01.06.2020 avaldusest teada 04.06.
  2. E-äriregistri väljavõttelt (IV kd, tl 161–162) nähtuvalt oli ÜU ajavahemikul 26.10.2012–28.08.2020 ja seega ka kostja avalduse kättesaamisel Osaühingu Viker juhatuse liige ehk seaduslik esindaja. Tõenditega nende koosmõjus soovib hageja tõendada, et kostja tahteavaldus sai teatavaks ka teisele aktsionärile. Ringkonnakohus võtab e-äriregistri väljavõtte kui asjakohase tõendi asja juurde (

§ 652lg 3 ja § 238 lg 1).

E-toimiku kuvatõmmisest ja eelnimetatud tõendist saab teha järelduse, et ka teine RBH aktsionär sai kostja 01.06.2020 avaldusest teada seeläbi, et kohus saatis talle e-toimiku vahendusel tsiviilasja materjalid. 8.4. Hageja esitatud PK 25.08.2020 e-kirjast koos manusega (IV kd, tl 171–172) nähtuvalt on ta saatnud kostjale allkirjastamiseks ja endale tagasisaatmiseks avalduse, milles kostja kinnitaks, et on esitanud 01.06.2020 kohtule avalduse sooviga enda vabastamiseks RBH nõukogu liikme ametikohalt, ja kinnitaks oma tahet ja soovi jääda avalduses toodu juurde. PK 27.08.2020 nõudekirjast (IV kd, tl 173–174) nähtuvalt käsitas ta kostja 01.06.2020 avaldust kohtule esitatud avaldusena. Ringkonnakohus võtab tõendid kui asjakohased asja juurde (

§ 652lg 3 ja § 238 lg 1).

Tõenditest saab teha järelduse, et ka hageja mõistis kostja 01.06.2020 avaldust kui kohtule esitatud avaldust. 8.

  1. Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et kostja 01.06.2020 avaldus oli kindlale isikule ehk kohtule tehtud tahteavaldus (TsÜS § 69 lg 1 mõttes), mis on oma olemuselt menetluslik taotlus. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma (TsÜS § 75 lg 1 I lause). Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-666 menetlusosalistele 02.06, 05.
  2. ja 19.08.2020 saadetud kirjadest (I kd, tl 115–117) nähtub kohtu selgitus, et ta ei ole pädev taotlust lahendama, menetlus on asjas lõppenud ja kohtule esitatud menetluslik taotlus võeti ka 19.06.2020 tagasi. Seega mõistis ka kohus kostja 01.06.2020 avaldust kui kohtule suunatud tahteavaldust (taotlust). Kuigi sellel ei ole määravat tähtsust asja lahendamisel, kinnitas kostja apellatsioonkaebuses viidatud 11.07.2020 e-kirjas oma sellekohast tahet ka tagantjärele. 6

(8)8.
  1. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kostja 01.06.2020 avaldus oli esitatud kohtule ja kostja ei esitanud seda aktsionäridele. Seetõttu ei ole avaldus käsitatav tagasiastumisavaldusena, mis jõustuks ajast, mil vähemalt üks aktsionär on avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kätte saanud. 8.
  2. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses ka RBH põhikirja. Tõendi vastuvõtmiseks puudub vajadus, kuna see on juba toimikus olemas (II kd, tl 143–245). Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis selle tagastamist ei toimu, kuid see tuleb eemaldada toimikust. Kuna kostja avaldus oli suunatud kohtule, ringkonnakohus hageja põhikirja ei analüüsi.
  3. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
  4. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

  1. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. 11.
  2. Kostja 22.
  3. ja 19.02.2024 menetluskulude nimekirjade kohaselt on talle osutatud õigusabiteenuse sisuks apellatsioonkaebusega tutvumine, esialgsete taotluste koostamine, apellatsioonkaebuse analüüsimine ja sellele vastuse koostamine kokku 7 h 50 min; ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks 1 h, menetluskulude nimekirja koostamine 30 min; osalemine istungil [protokolli kohaselt] 1 h 12 min; Riigikohtu 07.02.2024 määruse analüüs ja asjas 19.02.2024 täiendava seisukoha koostamine 6 h 30 min. Kokku on ajakulu 17 h 2 min. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Õigusteenust on kostjale osutatud tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. 11.
  4. Hageja 16.02.2024 menetlusdokumendi p 13 kohaselt vaidleb ta kõigile kostja menetluskuludele vastu. Täpsemaid seisukohti ei ole hageja esitanud. 11.
  5. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu (ca 3 lk), 12.07.2023 asja läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude tagatise taotlusi sisaldava menetlusdokumendi pikkust (ca 5 lk), kostja apellatsioonkaebuse pikkust (ca 5,5 lk), samuti nende menetlusdokumentide sisu ja suures osas varasemas maakohtu menetluses esitatud seisukohtade kordamist, on apellatsioonkaebuse analüüsi, esialgsete taotluste ja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 6 h. Kostja 19.02.2024 menetlusdokumendi koostamise kulu koos Riigikohtu lahendi eelneva analüüsiga, arvestades eelnevalt nimetatud dokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud 3 h ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 min, kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 1 h ja istungil osalemise ajakulu 1 h 12 min on põhjendatud. Kokku on vajalik ja põhjendatud aeg kostja esindamiseks apellatsioonimenetluses 6 h + 3 h + 30 min + 1 h 12 min = 10 h 42 min. 11.
  6. Kostja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäär 160 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga ning Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud, jäädes turuhinna piiresse (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19). Kuna käibemaksu määr muutus
  7. aastast, on kostja esindamiseks tehtud töötundidest 6 h käsitatav
  8. aastal tehtud toimingutena käibemaksu määraga 20% ja ülejäänud 4 h 42 min
  9. aasta 7

(8)menetlustoimingutena käibemaksu määraga 22%, tunnihind on seega koos käibemaksuga vastavalt 192 eurot ja 195,2 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele (6 h *192) + (4 h 42 min *195,2) = 1152 + 856,64 = 2008,64 eurot.
  1. Maakohus rahuldas 20.12.2022 määrusega osaliselt kostja eeldatavate menetluskulude tagatise taotluse. Hageja maksis 14.04.2023 kohtu arvele 2100 eurot. Maakohus ei märkinud otsuses, et osa kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludest saaks katta tagatise arvel. Ringkonnakohus rahuldas 28.08.2023 määrusega osaliselt kostja eeldatavate menetluskulude tagatise taotluse. Hageja maksis 16.11.2023 kohtu arvele 1360 eurot. Kostja palus ringkonnakohtule tehtud avalduses maa- ja ringkonnakohtu menetluskulu hüvitised maksta välja tagatise arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo kliendivarade hoiukontole EE
  2. Ringkonnakohus rahuldab vastava taotluse (

§ 442lg 5).

13. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, kui kulude suurus ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.