Obsah (8)

§ 29§ 4§ 24§ 28§ 39§ 19§ 18§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2021, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-21-6502 Tsiviilasi Osaühingu XXX saneerimisme

§ 29sätestatud avalduse esitamiseks.

Osaühing XXX juhatuse poolt edastatud andmete kohaselt suudab osaühing XXX hetkel teenida rahavoogusid põllumajandussaaduste müügist. Osaühing XXX kasutuses on hetkel põllumaa pindalaga 392,8 hektarit (millest 20,54 hektarit kuulub osaühing XXX omandisse ning 372,26 on renditud), millele kasvatatud põllumajandussaaduste müügist on osaühing XXX 2020. majandusaastal teeninud kasumit (rahavood on olnud positiivsed). Aastatel 2021 – 2026 on osaühingul XXX plaanis võtta kasutusse täiendavalt 57 ha põllumaad, millelt saadav saak aitab osaühingul teenida täiendavalt tulu. Siiski toob saneerimisnõustaja välja, et võimalik on osaühingu XXX saneerimisvajaduse tekitanud halbade ilmastikuolude kordumine, mis võib märkimisväärselt vähendada saneerimisemenetluse edukust. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et osaühing XXX on suuteline lähtudes osaühing XXX juhatuse liikmete esitatud andmetest saneerimiskava täitma. Saneerimisnõustaja möönab siiski, et saneerimiskava lisana 1 lisatud finantsprognoos eeldab, et positiivset tulevikustsenaariumi realiseerumist (eelkõige soodsate ilmastikuolude esinemise ja stabiilse vilja kokkuostuhinna näol. Kokkuvõtvalt on saneerimisnõustaja seisukohal, et osaühing XXX olukorra parandamise ja kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik. Kohtumääruse põhjendused 3.

§ 4

järgi saneerimismenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning saneerimisseaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks. 4. Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest (

§ 24

lg 3).

§ 29

lg 1 kohaselt kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks, kui: 1) saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest; 2) saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest.

§ 28

lg 5 p 4 järgi jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva 3 paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse. 5. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et saneerimiskava jäi

§ 24mõttes vastu võtmata.

Hääletusprotokollist tuleneb, et võlausaldajad on jagatud kahte rühma: esimese rühma moodustavad pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja teise rühma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. Esimeses rühmas hääletasid kõik sellesse rühma kuuluvad võlausaldajad saneerimiskava vastu. Teises rühmas jäi samuti saneerimiskava vastu võtmata, kuna poolt hääletas 6 võlausaldajat koguhäältearvuga 101 936 häält (vajalik oleks olnud 6 võlausaldajat ja vähemalt 117 158 häält). Ettevõtja ei ole tähtaja jooksul

§ 29sätestatud avaldust esitanud ja selleks puudub ka alus.

Kuivõrd saneerimiskava on vastuvõtmata mõlemas rühmas, tuleb saneerimiskava jätta

§ 28

lg 5 p 4 kohaselt kinnitamata ning tulenevalt

§ 39lg 2 punktist 3 saneerimismenetlus lõpetada.

6.

§ 19

lg 1 p 2 sätestab, et saneerimismenetluse lõppemisel vabastab kohus saneerimisnõustaja.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 18

lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 18

lg 5 kohaselt on

§ 18

lg 3 nimetatud kohtulahend ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab

§ 18lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

1. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri
2. jaanuari
3. a määrusega nr 1 (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse korra § 4 ja 5 või 6 alusel.
4. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule kinnitamiseks oma töö aruande ja tasu taotluse. Korra § 5 lg 2 kohaselt võetakse saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäära arvestamisel aluseks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma. Kui ümberkujundavate nõuete kogusumma on 319 560 eurot ja enam, siis on tasu alam- ja ülemmäär protsentides 2,25-2,6%. Käesoleval juhul on ümberkujundatavate nõuete kogusumma on 491 794,81 eurot, millest 2,6% on 12 787 eurot. Ettevõtja on nõus saneerimisnõustaja tasuga.
5. Saneerimisnõustaja ja avaldaja on kokku leppinud, et saneerimismenetluses kohaldub ajatasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku on saneerimismenetluses senine saneerimisnõustaja ajakulu olnud 28 tundi, mis teeb kokku 3360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 672 eurot ehk kokku 4032 eurot. Kohus leiab, et arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses. Saneerimisnõustaja tasu ei kahjusta võlausaldajate huve. Avaldaja on kohtu deposiiti tasunud saneerimisnõustaja tasu ja kulude hüvitise katteks ettemaksu 2000 eurot, mille arvelt tasutakse osaliselt saneerimisnõustaja tasu. Ülejäänud tasu 2032 (4032-2000) mõistetakse välja avaldajalt.
6. Määrus, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse (

§ 37lg 1).

Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Saneerimisnõustaja tasu ja kulude hüvitamise määruse peale võib ettevõtja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse (

§ 18lg 6).

4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5