TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-1859 9. aprill 2024 Karin Jõk

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 ja 2 sätestavad, et isik võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

§ 2

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isiku õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Riigikohus leidis 08.12.2021.a otsuses asjas 3-18-1895 (p 19), et õiguspärane on pikaajalise kartserikaristuse määramine kinnipeetavale, kelle puhul oli piisavalt alust arvata, et ta keeldus tööle asumast kuritegelikust subkultuurist kantud motiividel. Süstemaatiline alusetu keeldumine koristustööst viitab sellele, et kaebuse esitaja hoiab au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille järgi on koristustööde tegemine tema staatusega isikule väärikust alandav. Kohtupraktikas on sedastatud, et kinnipeetavate ringkonnas tunnustatud subkultuur vastandub suures osas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud käitumisreeglitele ja õiguskorrale (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-19-2438, p 9).
2. Kaebaja taotleb väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Väärikust alandav kohtlemine seisnes selles, et kaebajat on kohustatud töötama koristajana, mis on kaebajale vastumeelne subkultuurilistel põhjustel. Kaebaja sõnastuses töötamine koristajana on teatud isikute grupile kriminaalses keskkonnas vastuvõetamatu, kaebaja peab käima sunniviisiliselt n.ö autoriteetide järelt koristamas. Kaebuses ei ole välja toodud muid aluseid, miks töötamine koristajana peaks olema kaebaja väärikust alandav. Kohtu hinnangul puudub kaebajal õigus, mida halduskohtumenetluses kaitsta. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kaebus rajaneb kriminaalse subkultuuri hulka kuuluval seisukohal, et töötamine koristajana on väärikust alandav. Kriminaalsel subkultuuril rajanev õigus paikneb väljaspool õiguskorda ja ei ole kohtulikult kaitstav.
3. Kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste kohtu 08.05.2023.a otsus asjas S. P jt vs Venemaa ei ole tehtud käesoleva kohtuasjaga võrreldavatel asjaoludel. Kaebaja ei tugine vastustaja õigusvastasele tegevusetusele, mis seisneb selles, et teised kinnipeetavad on kaebajat kriminaalse subkultuuri reeglite tõttu alandavalt või vägivaldselt kohelnud ja vastustaja ei ole sellistele juhtumitele kohaselt või piisavalt reageerinud. Kaebaja väidetud vastustaja õigusvastaseks tegevuseks on see, et vastustaja kohustas kaebajat töötama koristajana. Selline tegevus on õiguspärane ja ei viita mistahes viisil sellele, et vastustaja aktsepteerib või soosib kriminaalset subkultuuri. Vastupidi, kohtupraktikas on mitmeid näiteid selle kohta, et vanglad tegutsevad kriminaalset subkultuuri tõrjumise eesmärgil. S.h eespool viidatud kohtuasjad 3-192438 ja 3-18-1895, milles vastustajaks oli Viru Vangla. Asjasse ei puutu see, kui mitu kinnipeetavat vanglas töötavad, s.h töötavad koristajana. See ei saa muuta kaebaja tööle määramist õigusvastaseks või koristajana töötamist väärikust alandavaks. Kohus märgib, et kohtupraktika põhjal on üldiselt teada, et Viru Vangla vastu esitatud kaebused seoses koristajana tööle määramisega ja koristaja tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristustega on halduskohtus väga tavalised ning neid esitavad mitmed erinevad kinnipeetavad.
4. Kaebaja esitas käesoleva kohtuasja raames 12.02.2024 taotluse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunike taandamiseks asja lahendamiselt. Kohus jätab selle taotluse tähelepanuta, 2 kuna taotlus ei ole esitatud asja lahendanud Tartu kohtumaja kohtuniku suhtes. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, s.h taotlust riigilõivust vabastamiseks.
5. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2024 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2024 määrus Resolutsioon Jätta Xi määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 3