1-21-8596/86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2024. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8596 Kohtukoosseis Janika Kallin, Elina Elkind ja Markus Kärner Kriminaalasi Marina Huttuneni (Huttunen) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4. septembri 2023. a otsus üldmenetluses Apellant süüdistatava Marina Huttuneni kaitsja Vladimir Sadekov Prokurörid Jürgen Hüva ja Piia Enno Kaitsja Vladimir Sadekov Süüdistatav Marina Huttunen (endise nimega Sangul, Vene Föderatsiooni ja Soome Vabariigi kodanik, Soome Vabariigi isikukood 200181-2600, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, kd II tlk 215). Kannatanu X AS (registrikood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad IE ja TP RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 4. septembri 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-8596 muutmata. 2. Jätta Marina Huttuneni kaitsja apellatsioon rahuldamata. 3. Määrata Vladimir Sadekov Advokaadibüroo vandeadvokaadi Vladimir Sadekovi poolt süüdistatavale Marina Huttunenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava põhjendatud tasu suuruseks kokku 518,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ning mõista see summa Marina Huttunenilt Eesti Vabariigi kasuks välja. 1 Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Menetluse käik. 1. Harju Maakohus lahendas kriminaalasja Marina Huttuneni süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi üldmenetluses KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel süüdistatava osavõtuta, sest kohtu hinnangul hoidis Marina Huttunen tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse vaidlustas Marina Huttuneni kaitsja, kes taotles mh alternatiivselt kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest asja arutati süüdistatava osavõtuta. 2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja saatis kriminaalasja materjalid maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, kes taotles selle tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. 3. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 4. Tallinna Ringkonnakohus määras 22. aprillil 2024. a, et Marina Huttuneni kaitsja apellatsioon tuleb läbi vaadata kirjalikus menetluses, sest apellatsioonimenetluse pooled ei taotlenud asja esmakordsel läbivaatamisel suulist menetlust. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks ning tegi teatavaks otsuse kuulutamise aja. Määratud tähtajaks kohtule pooltelt taotlusi ja/või menetlusdokumente ei laekunud. Esitatud süüdistus ja maakohtu otsus. 6. Prokuratuur esitas Marina Huttunenile süüdistuse KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, sest süüdistatav sisestas koos Yga varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt ja ebaseaduslikult arvutiprogrammi andmeid, millega tekitati X AS-le varaline kahju 37 313,63 eurot. Esitatud süüdistuse järgi tegi tuvastamata isik ajavahemikul 24. novembrist 2016 kuni 13. jaanuarini 2017 süüdistuses ära toodud ajavahemikel veebikeskkonna www.booking.com kaudu näilikud broneeringud hotellis XXX. Broneerimisel kasutati hotelli endiste külastajate pangakaartide andmeid ja seda tehti kaardivaldajate teadmiseta või nõusolekuta. Q OÜ juhatuse liikmed Marina Huttunen ja Y sisestasid ebaseaduslikult broneeringute tegemisel kasutatud pangakaartide andmed X AS poolt osaühingule väljastatud makseterminali eesmärgiga teha kaarditehingud ilma kaardivaldajate füüsilise kohalolekuta ja kinnituseta. X AS sai kaarditerminali sisestatud andmed ja kandis pärast nende töötlemist ning tehingusummadelt teenustasu maha arvestamist Q OÜ arveldusarvele 36 473,63 eurot. Selle raha võtsid Marina Huttunen ja Y erinevatest pangaautomaatidest välja ja kandsid oma isiklikele pangakontodele. Alates märtsist 2017 hakkas X AS saama kaardivaldajatelt tagasinõudeid, sest nad ei olnud 2 hotellist teenust tellinud. Sel põhjusel pidi X AS kaarditehingutest tulenevatest nõuetest loobuma ja pangal tekkis varaline kahju 37 313,63 eurot. 7. Harju Maakohus mõistis 4. septembri 2023. a otsusega Marina Huttuneni talle esitatud süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks, kuid tunnistas süüdistatava süüdi KarS § 213 lg 1 järgi. Marina Huttunenile mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mis jäeti kooskõlas KarS § 73 tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tühistas otsuse kuulutamisel Marina Huttuneni suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine ning süüdistatava suhtes 30. märtsil 2022. a väljastatud Euroopa Vahistamismääruse. Kannatanu X AS tsiviilhagi rahuldati ning Marina Huttunenilt mõisteti kannatanu kasuks välja põhivõlgnevus 36 028,63 eurot ning sellelt alates hagiavalduse esitamisest ehk 12. juunist 2020. a arvestatud viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 36 028,63 eurot. Viimaks määras kohus kindlaks menetluskulud ja asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 8. Kaitsja taotlus tunnistaja Y küsitlemiseks tuleb KrMS § 2861 lg 2 p 1 alusel jätta rahuldamata. Kaitsja ei saanud tunnistajaga kontakti. Y proovis kohtusse kutsuda ka tema ristküsitlemisest loobunud prokuratuur, kuid kõik pingutused jäid tagajärjetuks. Süüdistatava Marina Huttuneni ütlused on valdavalt ebausaldusväärsed, sest teed ei haaku ülejäänud tõenditega. 9. Kriminaalasjas on tõendatud järgmised faktilised asjaolud. 9.1 Süüdistuses kajastatud perioodil oli Marina Huttunen seotud äriühingutega OÜ F (juhatuse liige ja osanik) ning OÜ Q (juhatuse liige). Viimasega oli seotud ka Y (juhatuse liige ja osanik). Hotellis XXX kasutati X AS-ga sõlmitud lepingu alusel makseterminali, kuhu hotelli töötajatel ja/või omanikel oli võimalik sisestada pangakaartide andmeid distantsilt ehk nii, et kaart ei pea füüsiliselt kontakteeruma terminaliga. Kuigi makseterminali(

1. de)kasutuslepingud sõlmis OÜ Q, mida esindas Y, on lepingutel kontaktisikuks märgitud Marina Huttunen ja terminali(
2. de)kasutuskohaks hotell XXX. Makseterminali võttis pangalt vastu Marina Huttunen, kes oli ka üks nendest, kes hakkas edaspidi makseterminali andmeid sisestama. 9.2 Süüdistuses ära toodud broneeringuid hotelli XXX broneeringusüsteemis ei olnud. Vaatamata sellele sisestati kõik süüdistuses kajastatud pangakaartide andmed süüdistuses toodud kuupäevadel ja summades OÜ Q kasutusse antud makseterminali, kuhu sisestatud summad kandis X AS pärast teenustasude (sõltuvalt kaardi tüübist kas 1,9% või 3,8% tehingu summalt) maha arvestamist OÜ-le Q. Pärast raha laekumist äriühingu arvele võeti need valdavalt äriühingule väljastatud ja Marina Huttuneni ning Y kasutusse antud pangakaartidega sularahas välja või kanti nende isiklikele arvelduskontodele. 9.3 Kõik süüdistuses loetletud tehingud vaidlustati kaartide valdajate poolt väitega, et nad ei ole selliseid kaardimaksetehingud teinud. Kokku vaidlustasid kaardivaldajad tehinguid summas 39 267,60 eurot ning X AS pidi selle raha rahvusvahelisele kaardiorganisatsioonile tagastama. Sellest summast osa sai X AS OÜ-lt Q tasaarvelduste teel tagasi ning seega on X AS-le tekitatud lõplik kahjusumma 36 028,63 eurot. 10. Kriminaalasjas on tõendatud, et Marina Huttunen oli see, kes sisestas makseterminali kaardivaldajate nõusolekuta süüdistuses kajastatud andmed ja summad. Seda kinnitab fakt, et 3 Marina Huttunen tegeles kaardivaldajate pretensioonidega ja üritas selle käigus ebaseaduslikke tehinguid varjata ning samuti tunnistajate ja süüdistatava enda ütlused. Marina Huttuneni väide, et ta kasutas oma isiklikule kontole kantud ja/või sularahas välja võetud summasid ettevõtlusega seotud kulude katmiseks, on paljasõnaline. 11. Kokkuvõtlikult on tõendatud, et Marina Huttunenil ei olnud kaardivaldajate nõusolekut tehingute tegemiseks ning seega sisestas süüdistatav pangakaartide andmed makseterminali ebaseaduslikult. Andmete sisestamise tõttu käivitati lubamatu andmetöötlusprotsess, mille käigus debiteeris pank kaardivaldajate kontodelt makseterminali sisestatud summad, mis kanti pärast panga teenustasu maha arvestamist OÜ-le Q arvelduskontole. Sinna laekunud summad kanti edasi Marina Huttunenile või Yle. Sealjuures sai Marina Huttunen üksi varalist kasu vähemalt 21 944 eurot. Prokuratuuri õiguslik hinnang, et süüdistatav pani toime arvutikelmuse KarS § 213 tähenduses, vastab tuvastatud faktilistele asjaoludele ja on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Vaatamata sellele tuleb Marina Huttuneni tegu KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 asemel kvalifitseerida KarS § 213 lg 1 järgi. 12.1 Kriminaalkorras varem karistamata Marina Huttuneni tegu ei ole korduv, vaid jätkuv. Süüdistuses näidatud 45 episoodi on toime pandud ajavahemikul ehk 24. novembrist 2016. a – 13. jaanuarini 2017. a ja need on ajaliselt lähedased, suunatud sama objekti vastu sarnasel viisil ning kantud ühisest tahtlusest. 12.2 Süüdistuse väide, et Y sisestas makseterminali andmeid ei ole tõendatud. Samuti pole tõendatud, kas ja milline kokkulepe oli Yl ja Marina Huttunenil võõraste kaardiandmete sisestamiseks makseterminali. Pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Marina Huttunen ja Y olid kaastäideviijad. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda väita, et ilma Y panuseta ei oleks Marina Huttunen saanud makseterminali pangakaartide andmeid sisestada. Y võis olla teadlik Marina Huttuneni tegevusest, sest ka tema pangakontole kanti ebaseaduslikult saadud summasid ning Y võttis raha sularahas välja. Marina Huttuneni ja Y tegevus oli kooskõlastatud ainult laekunud summade kasutamise osas. Kuivõrd KarS § 213 järgi kvalifitseeritav kuritegu on lõpule viidud varalise kasu saamisega ehk raha laekumisega teo toimepanija või kolmanda isiku (antud juhul OÜ Q) arveldusarvele, siis ei ole tõendatud, et Marina Huttunen pani talle süüksarvatava teo toime grupis koos Yga. 13. Marina Huttunen pani talle etteheidetava kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatava teosüüle vastab ja talle tuleb mõista sanktsiooni keskmisesse määra jääv vangistus. Mõistetud karistuse võib KarS § 73 sätestatut silmas pidades jätta täielikult tingimisi kohaldamata. 14. X AS tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, hagiavalduses märgitud nõude õiguslikku alust tuleb muuta. Hagi on esitatud õigeaegselt ja kaitsja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. 14.1 X AS esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 28. juulil 2017. a. Avalduses on kajastatud kannatanu nõue (39 713,10 eurot) ja isik, kelle vastu on nõue suunatud (OÜ Q). Kuriteokaebuse p 10 on märgitud, et kannatanu soovib oma nõuet täpsustada pärast kaebuse menetlusse võtmist. X AS kaasati kannatanuna menetlusse 6. märtsil 2020. a. Tsiviilhagi Marina Huttuneni ja Y vastu esitas X AS 12. juunil 2020. a. Harju Maakohus rahuldas 23. märtsi 2021. a otsusega X AS tsiviilhagi Y vastu, kellelt mõisteti panga kasuks välja 73 902,76 eurot. X AS esitas 25. jaanuaril 2022. a tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu, mida parandati 20. 4 aprillil 2023. a. Kuna X AS kaasati kannatanuna menetlusse 6. märtsil 2020. a, siis sai pank järelikult hiljemalt sellel ajal teada, kes on võimalikud kahju hüvitamiseks kohustatud isikud. Seejärel esitas kannatanu 12. juunil 2020. a tsiviilhagi Marina Huttuneni ja Y vastu. Selleks ajaks ei olnud möödunud TsÜS § 150 lg 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg, samuti ei olnud möödunud 3 aastane tähtaeg TsÜS § 150 lg 1 tähenduses. Andmed selle kohta, et X AS oleks saanud teada või pidanud teada saama kahju hüvitama kohustatud isikust enne 6. märtsi 2020. a, ei ole. Seda, et hagi on esitatud tähtaegselt, toetab ka kehtiv kohtupraktika. 14.2 X AS-l ja Marina Huttunenil ei olnud lepingulist suhet. Järelikult tuleb hagi lahendamisel juhinduda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetest. Kriminaalasjas on tõendatud, et Marina Huttunen sisestas kaardivaldajate nõusolekuta maksekaartide andmed makseterminali. Kaardivaldajate esitatud tagasinõuete tõttu pidi X AS tegema kaardimakseorganisatsiooni süsteemis tasaarveldused. Kaardiomanikele tagastatud summasid ei olnud võimalik OÜ Q arvelduskontolt debiteerida, sest seal ei olnud piisavalt vahendeid. Järelikult kaasnes Marina Huttuneni teoga (ebaseaduslik maksekaartide andmete sisestamine terminali) sündmuste jada, mille tulemusel tekkis X AS-l kahju 36 028,63 eurot. Selles osas on X AS nõue Marina Huttuneni vastu põhjendatud ning see summa tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks VÕS §-de 127 lg 1, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista. 14.3 Kannatanu nõutud menetlustasude nõue summas 840 eurot tuleneb OÜ Q ja X AS vahel sõlmitud lepingust. Tegemist ei ole otsese varalise kahjuga, mis kannatanul tekkis Marina Huttuneni õigusvastase käitumise tõttu. 14.4 Kannatanu viivisenõue on põhjendatud, kuid kuna hagi ei rahuldata lepingulise kahju hüvitamise sätete alusel, siis pole võimalik kohaldada tsiviilhagis märgitud ning X AS ja OÜ E vahel sõlmitud lepingust tulenevat viivisemäära. Viivise arvestamisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivisearvestus hakkab TsMS § 367 alusel kulgema hagiavalduse esitamisest ning väljamõistetav viivisesumma on piiratud põhinõude summaga, mis on 36 028,63 eurot. Marina Huttuneni kaitsja apellatsioonkaebus. 15. Marina Huttuneni kaitsja taotleb Harju Maakohtu 4. septembri 2023. a otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeks mõistmist. Kaitsja palub jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud riigi kanda. Oma taotlusi põhjendab apellant nii. 16. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest maakohus tugines oletustele, omistas tõenditele ette kindlaksmääratud jõu ning rikkus süütuse presumptsiooni. Tooduga kaasnes ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus. 17. Oletustel põhinev ja süütuse presumptsiooni rikkuv on maakohtu väide, et Marina Huttunen oli isikuks, kes sisestas makseterminali andmed kaardivaldajate nõusolekuta. Ebaseaduslikku andmete sisestamist ei näinud pealt mitte ükski tunnistaja, sealjuures oli juurdepääs andmetele kõikidel töötajatel, sh administraatoritel ja Yl. Vastuoluline on kohtu seisukoht, et Marina Huttunen tegutses üksi, kuid kuriteost sai kasu ka Y. 18. Maakohus tugines süüdistatavat süüdi mõistes asjaolule, et Marina Huttunen tegeles kaardivaldajate pretensioonidega, kuid see fakt ei tähenda, et ebaseadusliku 5 andmetöötlusprotsessi käivitajaks oli süüdistatav. Esiteks oli klientide probleemidega tegelemine süüdistatava tööülesanne ja teiseks on selle asjaolu kohta ütlusi andnud tunnistaja W on Y sõber ning isiklik seos võis tema ütlusi mõjutada. Kohtu seisukoht, et Y ei saanud makseterminali andmeid sisestada, ei põhine tõenditel. Maakohus jättis ühele versioonile keskendudes teised tähelepanuta. Süüdistatava kahtlustamine oli kõige lihtsam, sest tema vastutas kõikide küsimuste lahendamise eest. 19. Fakt, et Marina Huttunen võttis OÜ Q arveldusarvelt raha, ei ole oluline. Süüdistatav jätkas sarnaste tehingute tegemist ka edaspidi, sest ta andis 5. juunil 2015. a Y hotelliketile OÜ Q laenu 100 000 eurot. Ülekanded olidki seotud laenu tagasimaksetega ning sellepärast kandiski Marina Huttunen äriühingu arveldusarvelt raha oma arvele või võttis selle sularahas välja. 20. Maakohtu seisukoht, et tsiviilhagi suhtes ei tule kohaldada aegumist, ei ole õige. Kuriteokaebus ja tsiviilhagi on kaks eraldiseisvat menetlusdokumenti, antud juhul ei vasta kuriteokaebuses esitatud asjaolud KrMS § 1541 sätestatud nõuetele. Kohus viitas kuriteokaebuse p-le 10, mille järgi deklareeris kannatanu, et esitab täpsustatud tsiviilhagi pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuid hagi täpsustamine pole võimalik olukorras, kus seda pole esitatudki. 21. Kui eeldada, et kuriteokaebus on olemuselt tsiviilhagi, siis pidi kannatanu kooskõlas kaebuse p-ga 10 esitama täpsustatud hagi pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuid seda tehti alles 12. juunil 2020. a ning seega hilinenult. Kuivõrd X AS kaasati kannatanuna menetlusse 6. märtsil 2020. a, siis teadis kannatanu, kes on kahju tekitajaks. Tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu esitati aga alles 25. jaanuaril 2022. a. Kooskõlas KrMS §-de 225 lg 1 ja 240 p 4 pole hagi esitatud tähtaegselt ning seega tuleb selle suhtes kohaldada aegumist. Prokuratuuri vastus apellatsioonile. 22. Prokuratuur on seisukohal, et Harju Maakohtu 4. septembri 2023. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata, Marina Huttuneni kaitsja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus lähtus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kohtule esitatud tõenditest, milleks olid nii tunnistajate ütlused kui ka kirjalikud tõendid. Järelikult ei ole õige apellandi väide, et maakohtu otsus põhineb oletustel. Ringkonnakohtu seisukoht. 23. Ringkonnakohtu hinnangul jääb kaitsja apellatsioon tagajärjetuks. Kolleegium jätab kooskõlas KrMS § 342 lg 3 maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ning lisab apellatsiooniväidetele vastates mõned omapoolsed põhjendused. 24. Apellant ei vaidlusta maakohtu tuvastatud fakte, mis on kajastatud käsiloleva otsuse p-des 9.1 ja 9.2. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt oli Marina Huttunen see, kes sisestas X AS poolt OÜ Q kasutusse antud makseterminali süüdistuses ära toodud andmed. Apellandi sõnul lähtus maakohus oma järeldust tehes oletustest, mitte tõenditel põhinevatest faktidest. See väide ei vasta tõele. 25. Asjakohane on kaitsja märkus, et kriminaalasjas ei ole otseseid tõendeid selle kohta, et süüdistuses loetletud andmete sisestajaks oli Marina Huttunen. Nii näiteks ei õnnestunud 6 tuvastada ühtegi isikut, kes oleks oma silmaga näinud, kuidas just süüdistatav tegi tehinguid, milleks ei olnud kaardivaldajate nõusolekut või esitatud mõnes muus vormis teabetalletust, mis seda fakti kõigutamatult kinnitaks. Riigikohus on rõhutatud, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei pruugi välismaailmas peegelduda otseste tõenditena. Sel põhjusel võib inimese süüditunnistamine põhineda ka kaudsetel tõenditel, kui need on asetatud omavahelisse konteksti ning neid on hinnatud kogumis (vt RKKKo 1-18-86). Viidatud põhimõtteid silmas pidades ei ole maakohus eksinud, sest kolleegiumi hinnangul lähtuvad kohtu seisukohad asja juurde võetud ja analüüsitud tõendikogumist. 26. Kui lugeda maakohtu otsust, siis esmalt tuvastas maakohus X AS ja OÜ Q vahel sõlmitud erinevate lepingute ja sideettevõtjalt saadud teabe alusel (vt maakohtu otsuse lk 8 ja 11), et makseterminali kasutati hotellis XXX ning üks sinna hotelli poolt andmeid sisestanud inimene oli Marina Huttunen. Kuigi kaitsja hinnangul ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav seda tegi, viitas maakohus sõnaselgelt Marina Huttuneni enda ütlustele. Maakohtu viide on õige, sest süüdistatav ütles 7. juulil 2021. a ülekuulamisel, et andmeid terminali sisestasid kõik administraatorid, sh ka mina (vt kd III tlk 13). 27. Kriminaalasjas esitatud tõendite põhjal on ilmne, et inimeste ring, kellel oli võimalik süüdistuses loetletud andmeid makseterminali sisestada, on tõenäoliselt piiratud hotellis administraatori tööülesandeid täitnud isikutega. Esiteks tuvastas maakohus, et X AS poolt OÜ E kasutusse antud kaardimakseterminali kasutati ainult hotelli XXX tegevuskohas. Järelikult pidi andmete sisestaja viibima hotellis ja tal oli ühtlasi juurdepääs makseterminalile. Teiseks pole apellant vaidlustanud süüdistuse väidet, mille kohaselt olid isikud, kelle pangakaartide andmeid väärkasutati, hotelli endised kliendid. Seda, et klientidelt hakkas ühel hetkel laekuma arvukalt kaebusi põhjusel, et hotellibroneeringu eest on raha topelt võetud, kinnitas kohtus ka tunnistaja W (kd II tlk 134-138 pö). Järelikult oli andmete sisestajal juurdepääs hotelli klientide andmetele. Sellist teavet ei ole eelduslikult inimesel, kes külastajate majutusküsimustega kokku ei puutu. Lisaks pidi andmete sisestaja oskama makseterminali kasutada. Selle käitlemine viisil, mis kuni tehingute vaidlustamiseni kaardivaldajate poolt ei tekita pangas mitte ühtegi küsimust nende ehtsuse kohta, ei ole eelduslikult jõukohane isikule, kes pole varem terminali andmete sisestamisega mitte kunagi kokku puutunud. Kokkuvõtlikult on õige maakohtu seisukoht, et pangakaartidega seotud andmeid said makseterminali sisestada ainult hotelli töötajad ja/või omanikud. 28. Võimalust, et andmeid sisestasid hotelli reatöötajad, ei toeta tunnistaja W ütlused (kd II tlk 134-13pö). Kolleegium viitas eelnevalt tunnistaja ütlustele, mille kohaselt hakkasid hotelli üldmeilile laekuma klientidelt võrdlemisi ühetaolised kaebused selle kohta, et neilt on hotellibroneeringu eest liiga palju raha võetud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kõik kaebused edastati lahendamiseks Marina Huttunenile. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus, mille kohaselt kinnitab Marina Huttuneni seotust vaidlustatud tehingutega fakt, et ennast hotelli omaniku ja juhatajana positsioneerinud (vt siinkohal uuesti W ütlused, kuid ka näiteks 16. novembri 2021. a Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-19-6043, kd III tlk 1-7) süüdistatav tegeles kliendikaebustega ise. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et tunnistajate W ja Kaupo Kase (vt viimase ütlused kd II tlk 138 pö – 141) kirjeldatud olukorras, kus majutusasutusele laekub arvukalt kaebusi selle kohta, et hotelli poolt võetud summad on liiga suured, on loogiline ja eluliselt usutav, et majutusasutuse igapäevast tegevust korraldav isik, kes ise võimalikku põhjust ei tea, püüab olukorda selgust tuua kas 7 töötajaid küsitledes või neilt kirjalikku selgitust nõudes. Seda Marina Huttunen W ütlustest tulenevalt ei teinud. Klientide muredega tegelemine võiski olla Marina Huttuneni ülesanne, kuid see teadmine ei kummuta maakohtu järeldust, et kaebustega tegelev inimene selgitab eelduslikult välja kõik nende lahendamiseks vajalikud asjaolud. Mis puudutab apellandi tõstatatud küsimust tunnistaja usaldusväärsusest, siis sellele vastab kolleegium edaspidi. 29. Selle versiooni vastu, et menetletava kuriteoga on seotud teised hotellis töötanud inimesed, räägib ka maakohtu tuvastatud fakt (vt otsuse lk 10), et sisestatud andmete alusel kandis X AS OÜ-le Q süüdistuses loetletud kaardivaldajate teadmise ja nõusolekuta alusetult broneeritud summad pärast teenustasude maha rehkendamist osaühingu arveldusarvele. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hotelli reatöötajatel oli võimalik OÜ Q kontol olevaid vahendeid kasutada ja/või käsutada. Järelikult on küsitav, mis kaalutlustel pidid nad toime panema varalist kasu tõotanud ja toonud kuriteo ise midagi saamata. Samas tuvastas maakohus, et fantoombroneeringute alusel maksekaartidelt maha võetud summad jõudsid osaühingu arveldusarvelt Marina Huttunenini ja Y (vt maakohtu otsuse lk-d 10-11). Seda asjaolu apellant ei vaidlusta. 30. Eeltoodu tõttu jääbki sõelale kaks inimest, kes võisid makseterminali süüdistuses kajastatud andmed sisestada. Y ja Marina Huttunen. 31. Maakohus sisustas Marina Huttuneni teopanuse valdavalt tunnistaja W ütlustega selle kohta, et Y roll hotelli töö korraldamisel oli formaalne; sõltlasest Y käis kassast mõnuainete jaoks raha võtmas ning ei osanud makseterminali kasutadagi. Apellandi hinnangul ei ole tunnistaja usaldusväärne, sest W on Y sõber. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Tunnistaja ainukene huvi tõde moonutada võiks eelduslikult olla soov säästa Marina Huttuneni arvel oma sõpra Y. Kuivõrd Y samas kuriteos süüdimõistev 23. märtsi 2021. a kohtuotsus oli 26. jaanuariks 2023. a, mil W maakohtus ütlusi andis (vt kd II tlk 131 ja 134 pö) ammu jõustunud, ei ole eluliselt usutav, et teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest teadlik tunnistaja süüstas oma ütlustes Marina Huttuneni nimme ja alusetult. Muid argumente, miks W uskuma ei peaks, apellant esitanud ei ole. 32. Ringkonnakohtu hinnangul kummutab kõik järgnev kogumis apellandi tõstatatud kahtluse, et andmete sisestajaks võis Marina Huttuneni asemel olla Y. Maakohus tuvastas, et X AS poolt OÜ-le Q kaardiomanike nõusolekuta tehtud tehingute täitmiseks üle kantust sai Marina Huttunen võrreldes Yga märksa suuremas summas varalist kasu ehk vähemalt 21 944 eurot (vt maakohtu otsuse lk 15). Ka on kriminaalasjas tõendatud, et Y panus hotelliga seotud küsimustesse jäi erinevalt Marina Huttunenist pigem kesiseks kui mitte öelda olematuks. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud (vt kd II tlk 135, 136 ja 137), et hotelli igapäevase majandustegevusega tegeles valdavalt Marina Huttunen. Tunnistaja selgitas kohtus, et Y [Y] midagi ei teinud, lihtsalt liikus ringi; juhatuse liige Marina Huttunen töötas administraatorina, ostis sisse inventari, tegeles finantsidega, raamatupidamisega ja kõige sellega, mis oli rahaga seotud. Tunnistaja, X AS töötaja C andis kohtus ütlusi (kd II tlk 139), et hotelli esindaja, kes pangaga vaidlustatud kaarditehingute teemal suhtles, oli Marina Huttunen. Maakohus tuvastas korrektselt, et Marina Huttunen oli see, kes esindas hotelli suhtluses pangaga ka selleks, et üldse saada hotelli kasutusse makseterminal, mis võimaldaks teha kaarditehinguid ilma kaardivaldaja füüsilise kohalolekuta (vt lisaks maakohtu otsuse lk 8 ka e-kirjavahetus kd I tlk 184-188). Lisaks eeltoodule on tunnistaja W ütlustega (vt kd II tlk 138 pö – 141) tõendatud, et Marina 8 Huttunen käskis administraatoritel pidada eraldi andmebaasi, kuhu kanti millegipärast klientide nimed koos nende valduses olevate krediitkaartide andmetega. Tunnistaja selgitas, et teave kopeeriti broneerimiskeskkonnast www.booking.com ning tõsteti Marina Huttuneni korraldusel teise programmi. Järelikult oli juurdepääs andmetele, mida makseterminali loata sisestati, Marina Huttunenil, mitte hotelli asjaajamisest kõrvale hoidnud või hoitud Yl. 33. Apellandi väitel pole oluline ja asjassepuutuv fakt, et Marina Huttunen võttis OÜ Q arveldusarvelt raha. Kaitsja väitel andis süüdistatav 5. juunil 2015. a Y hotelliketile laenu 100 000 eurot ning ülekanded olid seotud laenu tagasimaksetega. Ringkonnakohus nendib, et Marina Huttuneni versioonid selle kohta, mis eesmärgil ta OÜ Q arveldusarvelt raha võttis, ei ole ajaliselt järjepidevad. Kohtueelses menetluses (vt kd III tlk 13) õigustas süüdistatav äriühingu kontolt sularaha väljavõtmist ning ülekandeid isiklikule arveldusarvele sellega, et ta vajas vahendeid ettevõtlusega seotud kulude katmiseks, pealegi oli vaja äriühingu vara omastava Y eest päästa. Kolleegium märgib eeltoodu valguses üksnes seda, et paljasõnalistele kaitseversioonidele, mis pealegi on ajas muutuvad, kohtuotsust rajada ei või. 34. Apellant ei vaidlusta õiguslikku kvalifikatsiooni ja/või Marina Huttunenile mõistetud karistust. Kolleegiumilgi pole põhjust selles osas apellatsiooni piiridest väljuda. 35. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mis puudutab hagi aegumise kohaldamata jätmist. Keskne etteheide maakohtule on see, et too käsitles kuriteokaebust tsiviilhagina, kuid need on kaks täiesti erinevat menetlusdokumenti. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. 36. Esiteks jätab kolleegium tähelepanuta apellatsioonis sisalduva arutluskäigu selle kohta, et kannatanu ei esitanud täpsustatud hagi mõistliku tähtaja jooksul, vaid tunduvalt hiljem. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on viidanud hagi aegumist käsitlevale regulatsioonile, millest johtuvalt peab hageja aegumise vältimiseks esitama oma nõude seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus leidis pärast kannatanu nõude kvalifitseerimist, et X AS pidi nõude esitamisel arvestama eelkõige TsÜS § 150 lg 1 sätestatud tähtajaga. Seega ei ole aegumise kohaldamisel tähtis, kas midagi tehakse mõistliku tähtaja jooksul ja/või tunduvalt hiljem jpm. Oluline on, et õigustatud isik teeb vajalikud sooritused 3 aasta jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle tekitajast. 37. Teiseks ei ole õige kaitsja väide, et X AS esitas Marina Huttuneni vastu tsiviilhagi alles 25. jaanuaril 2022. a. Maakohus tuvastas, et kannatanu esitas hagi solidaarselt Marina Huttuneni ja Y vastu 12. juunil 2020. a ning see fakt põhineb kriminaaltoimiku materjalil (vaata kd I tlk 162171). Kolleegium märgib, et Harju Maakohtu 23. märtsi 2021. a otsusega nr 1-21-1186 tunnistati Y süüdi ning sama otsusega rahuldati X AS tsiviilhagi (vt kd I tlk 157-160). Kannatanu korrigeeris seejärel oma nõuet ning eemaldaski 25. jaanuaril 2022. a kostjate ringist Y. Kirjeldatud sooritust ehk ühe solidaarvõlgniku kõrvaldamist põhjusel, et tema vastu suunatud nõue rahuldati mõnes muus menetluses, pole võimalik mõista nii, et X AS esitas Marina Huttuneni vastu uue tsiviilhagi. 38. Kolmandaks ei käsitanud maakohus kuriteokaebust tsiviilhagina. Aegumise vastuväide jäi tagajärjetuks, sest maakohtu hinnangul ei esitatud kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaks, et X AS sai või oleks pidanud kahju hüvitama kohustatud isikust teada saama enne 6. märtsi 2020. a, kui pank tunnistati kriminaalasjas kannatanuks. Maakohus oli seisukohal, et kuna X AS sai võimalikud kostjad (s.o Y ja Marina Huttunen) teada alles 6. märtsil 2020. a ja esitas nende 9 vastu tsiviilhagi 12. juunil 2020. a, siis selleks ajaks ei olnud möödunud 3 aastane tähtaeg TsÜS § 150 lg 1 mõttes ning TsÜS § 150 lg 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg (vt maakohtu arutluskäik otsuse lk-d 20 alt lugedes viimane lõik – tlk 21). Tsiteeritud maakohtu seisukohta ei ole apellant veenvate argumentidega ja tõendipõhiselt kummutanud. Apellatsioonis on öeldud ainult seda, et n-ö täpsustatud tsiviilhagi esitati hilinenult, sest kui PPA kaasas AS LHV Panga menetlusse 06.03.2020, siis oli neile teada, kes on kahju tekitajaks ehk kohustatud isik. AS X esitas aga hagi tunduvalt hiljem, mis tõttu ei saa seda pidada ka mõistlikuks tähtajaks“. 39. Neljandaks ei nõustu kolleegium kaitsja seisukohaga, et kuriteokaebust pole võimalik käsitleda tsiviilhagina. 40. Käsilolevas kriminaalasjas pole vaidlust ja on tõendatud, et 28. juulil 2017 esitas hiljem kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud X AS kuriteokaebuse selle kohta, et OÜ-ga Q sõlmitud maksekaartide teenindamise lepingu täitmiseks äriühingule kasutada antud makseterminalis võidi ajavahemikul 24. novembrist 2016. a kuni 13. jaanuarini 2017. a pahatahtlikult väärkasutada maksekaartide valdajate kaardiandmeid. Kuivõrd X AS deklareeris kuriteokaebuses, et pangale hakkasid kaardivaldajatelt tagastusnõuded laekuma märtsis 2017 (vt kuriteokaebuse p 5, kd I tlk 2), siis järelikult sai kannatanu tekitatud kahjust teada märtsis 2017. Mõned kuud hiljem, 28. juulil 2017. a koostatud kuriteoavalduses on ära toodud X AS andmed (vt kd I tlk 1-4 kuriteokaebuse päis ja ühtlasi KrMS § 1541 lg 1 p 1) ja asjaolu, et võimaliku kahtlustatava andmed on teate esitamisel teadmata (vt kuriteokaebuse päis ja ühtlasi KrMS § 1541 lg 1 p 2). Seejärel kirjeldab X AS faktilisi asjaolusid ja viitab sealjuures kaebusele lisatud dokumentidele (vt kuriteokaebuse p-d 1-8 ja ühtlasi KrMS § 1541 lg 1 p 4 ja 5). Seejärel deklareerib X AS sõnaselgelt, et pangale on kirjeldatud asjaoludel tekitatud kahju 39 713,10 eurot, mis tuleks kahju tekitajalt välja mõista (vt kuriteokaebuse p-d 9-10 ja ühtlasi KrMS § 1541 lg 1 p 3). Eeltoodu valguses jääb kolleegiumile arusaamatuks, milles seisneb kaitsja viidatud vastuolu KrMS §-ga 1541. Kuigi X AS koostatud dokument on pealkirjastatud kuriteokaebusena, mitte tsiviilhagina, leiab ringkonnakohus, et vale tähistus dokumendid sisu ei kahjusta. Samuti väärib märkimist, et apellanti häirinud kuriteokaebuse p 10 sõnastus, mille kohaselt „Kannatanu soovib esitada täpsustatud tsiviilhagi peale kuriteokaebuse menetlusse võtmist“ tähendab sisuliselt ju seda, et X AS käsitas kuriteokaebust paralleelselt ka tsiviilhagina (vt siinkohal juba maakohtu otsuses viidatud RKKKm 1-17-4343). Järgnevalt ei ole vaidlust selle üle, et 6. märtsil 2020. a koostas menetleja määruse, mille alusel kaasati X AS menetlusse kannatanuna. Määruse päises on ära näidatud kahtlustatavate nimed - Marina Huttunen ja Y (kd I tlk 152). Seejärel esitas nüüd juba kannatanuks tunnistatud X AS 12. juunil 2020. a tsiviilhagi Marina Huttuneni ja Y vastu (kd I tlk 162-164). Sealjuures võib tsiviilhageja ringkonnakohtu hinnangul määratleda kostja(
3. d)nimeliselt ka KrMS § 1541 lg 1 p 2 sätestatud tähtajast varem. 41. Eeltoodut silmas pidades ei ole mitte kuidagi võimalik nõustuda kaitsjaga, et X AS tsiviilhagi suhtes tuleks kohaldada aegumist. Vastuväiteid maakohtu argumentidele, mis puudutavad hagi sisulist lahendamist, apellatsioonis esitatud pole. 42. Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel vaidlustatud maakohtu otsuse muutmata. Marina Huttuneni kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. Apellatsiooniväliselt märgib kolleegium järgmist. Prokuratuur esitas Marina Huttunenile süüdistuse KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. Maakohus kvalifitseeris süüdistatava teo ümber KarS § 213 lg 1 järgi, märkides otsuses mh ka seda, et Marina Huttunen tuleb KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi esitatud 10 süüdistuses õigeks mõista. Nii toimides eiras maakohus kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt kui kohus vastab kõigile KrMS § 306 lg 1 p-des 1-3 toodud kas-küsimustele jaatavalt, ent jõuab süüdistuses märgituga võrreldes teistsugusele järeldusele selles osas, millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb tegu kvalifitseerida, tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ja teda karistada karistusseadustiku selle sätte järgi, millele vastavaks kohus isiku tegu peab, teda süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõistmata (viimati RKKKm 1-20-470 p 18). 43. Süüdistatava Marina Huttuneni kaitsja Vladimir Sadekov esitas taotluse riigi õigusabi kulude kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus kaitsja maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni. Toimingutele kulus kokku 360 minutit, mis on 6 tundi ehk veidi vähem kui normpikkusega tööpäev. See ajakulu ning sellest tulenevalt ka taotletav tasu 518,40 eurot (koos käibemaksuga) on kolleegiumi arvates mõistlik. Eeltoodu tõttu määrab ringkonnakohus Vladimir Sadekov Advokaadibüroo vandeadvokaadi Vladimir Sadekovi poolt süüdistatavale Marina Huttunenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kokku 518,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kooskõlas KrMS § 185 lg 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. Järelikult tuleb Marina Huttunenilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 518,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 11