1-22-5230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2024. a Tallinn Kohtuasja number 1-22-5230 Kohtukoosseis Orvi Koik, liikmed Pavel Gont

§ 384

lg 1,

§ 3811

lg 2,

§ 209

lg 2 p 3 - § 25 lg 2,

§ 345

lg 1 järgi ja Heiki Tegova süüdistuses

§ 384lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.

juuni 2023.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Prokurör Ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatava Allan Selteri kaitsja Kaimo Räppo Süüdistatava Heiki Tegova kaitsjad Leelo Viil ja Kaimo Räppo Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatavad Allan Selter, isikukood: 37507234937; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX, kehtivad kriminaalja väärteokaristused puuduvad. Tõkend: ei ole kohaldatud. Heiki Tegova, isikukood: 36807282789; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX, kehtivad kriminaalja väärteokaristused puuduvad. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsjad Kaimo Räppo ja Leelo Viil Kannatanu ja tema esindaja X OÜ (Pankrotis), pankrotihaldur C Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 19. juuni 2023.a otsus tühistada osaliselt: 1. Allan Selteri süüditunnistamises

§ 384

lg 1 järgi võlgniku M OÜ maksevõime olulises vähenemises ja

§ 384lg 1 järgi karistuse mõistmises; 2.

Valitud kaitsjale makstud tasu Allan Selteri kanda jätmises. Uue otsusega: 1. Mõista Allan Selter

§ 384lg 1 järgi, mis puudutab võlgniku M OÜ maksevõime olulist vähenemist õigeks.

2. Mõista Allan Selterile

§ 384

lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, jättes

§ 64lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse muutmata.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Allan Selteri kasuks välja maakohtumenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 2000 eurot (sh käibemaks). Kanda märgitud summa V OÜ arvelduskontole LHV XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Ülejäänud osas jätta valitud kaitsjale makstud tasu Allan Selteri kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava Allan Selteri kaitsja Kaimo Räppo apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava Heiki Tegova kaitsjate Leelo Viili ja Kaimo Räppo apellatsioonid jätta rahuldamata. Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt Allan Selteri kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 2745 eurot (sh käibemaks). Kanda märgitud summa V OÜ arvelduskontole LHV XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Jätta Heiki Tegova valitud kaitsjale Kaimo Räppole apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu täies ulatuses süüdistatava Heiki Tegova kanda. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Heiki Tegovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 351,36 eurot (sh käibemaks 63,36 eurot). Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Heiki Tegovalt Eesti Vabariigi kasuks välja 351,36 eurot. Makseinfo koos arvelduskonto ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord 2

§ 384

lg 1,

§ 3811

lg 2,

§ 209

lg 2 p 3 - § 25 lg 2,

§ 345

lg 1 ja Heiki Tegova oli esitatud süüdistus

§ 384lg 1 järgi.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohtu
2. juuni 2023 otsusega tunnistati Allan Selter süüdi

§ 384lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

Allan Selter tunnistati süüdi

§ 3811lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.

Allan Selter tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 3 – § 25 lg 2 ja

§ 345

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks

§ 63

lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Allan Selter ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 19. juuni 2023. a. 2.1

§ 491lg 1 alusel kohaldati Allan Selteri suhtes ettevõtluskeeldu 3 aastaks.

3. Heiki Tegova tunnistati süüdi

§ 384

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Heiki Tegova ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

1. juuni
2. a.
3. Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. APELLATSIOONID:
4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann, süüdistatava Allan Selteri kaitsja Kaimo Räppo ja süüdistatava Heiki Tegova kaitsjad Leelo Viil ja Kaimo Räppo. 5.1 Prokuratuur taotleb tühistada Harju Maakohtu Harju Maakohtu
5. juuni 2023 otsus kohtuasjas nr 1-22-5230 osaliselt, s. o mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega tunnistada Allan Selter süüdi

§ 384

lg 1 alusel ning mõista karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust; tunnistada Allan Selter süüdi

§ 3811

lg 2 alusel ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust; tunnistada Allan Selter süüdi

§ 209

lg 2 p 3 – § 25 lg 2 ja

§ 345

lg 1 järgi ning mõista karistus

§ 63lg 1 alusel 3 aastat vangistust.

Mõista Allan Selterile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat ja 6 kuud vangistust, millest 6 kuud kuulub

§ 74lg 1 alusel koheselt ära kandmisele.

Mõistetud vangistusest 3 aastat jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul (katseaja algus 19.06.2023) toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

Muus osas jätta Harju Maakohtu viidatud kohtuotsus muutmata. 5.2 Kaitsja Kaimo Räppo taotleb tühistada Harju Maakohtu 19. juuni 2023 otsus Allan Selteri süüdimõistmises ja karistamises ning menetluskulude tema kanda jätmises. Mõista Allan Selter talle esitatud süüdistuses

§ 384lg 1, § 3811 lg 2, § 209 lg 2 p 3- § 25 lg 2, § 345 lg 1 järgi õigeks. Allan Selteri kaitsja kulud jätta riigi kanda. 3

§ 384lg 1 järgi õigeks. Alternatiivselt lõpetada Kr

MS §-dest 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-22-5230 menetlus Heiki Tegova osas, kuna süüdistatavale süüksarvatava kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Alternatiivselt lõpetada KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-22-5230 menetlus Heiki Tegova osas, kuna kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada. Jätta menetluskulud riigi kanda. 5.4 Kaitsja Kaimo Räppo taotleb tühistada Harju Maakohtu 19. juuni 2023 otsus Heiki Tegova süüdimõistmises ja karistamises ning menetluskulude tema kanda jätmises. Mõista Heiki Tegova talle esitatud süüdistuses

§ 381lg 1 järgi õigeks.

Heiki Tegova kaitsja kulud jätta riigi kanda. 6. Prokuröri hinnangul on kohus viidanud otsuses kohastele asjaoludele, kuid teinud nende põhjal ebaõige otsuse karistuse osas. Apellant nõustub kohtu põhjendustega, et Allan Selteri süü on keskmisest suurem, mis tingib ka karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmäära. Samuti tingib raskema karistuse süüdlase isiksuse arvestamine (eripreventsioon) arvestades, et kohtuotsust tehes on tuvastatud negatiivne prognoos süüdistatava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele, siis loogiliselt on põhjendatud süüdistatavale raskema karistuse mõistmine. Seega on Allan Selterile mõistetud karistus vastuolus kohtu põhjendustega. Kui kohus möönis kriminaalasja tehioludest tulenevalt võimalust, et Allan Selter jätkab tulevikus ebaseaduslike viisidega majandustegevuses, siis oleks ta pidanud mõistma süüdistatavale raskema karistuse. 6.1 Samuti on kohus otsuse p-s 138 ettevõtluskeeldu kohaldades märkinud, et Allan Selteri poolt toime pandud kuriteod omavad pikemaajalist mõju majanduskeskkonnale, kuivõrd süüdistatava poolt juhitud äriühingu maksejõuetuse tulemusel jäi X OÜ-l (võlausaldaja) saamata pankrotimenetluses tunnustatud 44 519,62 euro suurune nõue. Praeguseks ajaks on ka nimetatud võlausaldaja pankrotistunud ning olenemata selle täpsetest põhjustest, ei saanud kohtu hinnangul mööda vaadata asjaolust, et nimetatud summa on piisavalt suur ja omaks mõju ka suure käibega ettevõttele. Sel põhjusel ei saa tekitatud kahju mõju ka üleüldisemalt X OÜ (võlausaldaja) majandustegevusele väikeseks pidada. Apellandi hinnangul on kohus mõistnud eelnevatel põhjendustel süüdistatavale liiga leebe karistuse

§ 384lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Põhjendustest nähtuvalt on kohus möönnud, et süüdistatava tegevuse tulemusena on teised ettevõtjad ning seega ka majanduskeskkond saanud reaalselt kahjustada. Eelnevatel põhjustel palub apellant ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti Allan Selterile

§ 384lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 2 aastat vangistust.

Prokurör taotleb, et ringkonnakohus mõistab Allan Selterile

§ 384

lg 2 järgi kvalifitseeriva kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. 6.2 Harju Maakohus tunnistas Allan Selteri süüdi

§ 3811

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõistis karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on Allan Selteri süü

§ 3811lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises keskmisest suurem.

Apellandi hinnangul on Allan Selteri süü

§ 3811lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises suur.

Allan Selter tegutses kavatsetult raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumisel ja teisalt oli tema eesmärgiks seegi, et pankrotihaldur ei saaks olulises ulatuses ülevaadet OÜ T varalisest seisundist. Allan Selteri tegu raamatupidamiskohustuste rikkumisel omas mõju mitte pelgalt raskendatud ülevaate saamisel raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, vaid ka reaalse majandusliku kahju tekitamisel. Sel põhjusel on Allan Selteri süü keskmisest suurem ning tingib karistuse 4

§ 209

lg 2 p 3 – § 25 lg 2 ja

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistis karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Prokuröri hinnangul on kohtu järeldused vaidlusaluste kuritegude eest mõistetud karistuse osas vastuolulised ning apellant viitab kohtupraktikale (vt Riigikohtu lahend nr 1-17-1629/44). Sanktsiooni keskmäär on 3 aastat vangistust. Sanktsiooni keskmäära saab nimetada kui karistust ’’neutraalse’’ kuriteo eest, kus ei esine süüd suurendavaid ega vähendavaid asjaolusid. Kuivõrd kohus leidis, et Allan Selteri süü on toimepandud kuritegude eest keskmisest mõnevõrra suurem, siis oleks kohus loogiliselt pidanud mõistma oma põhjendustele tuginedes karistuseks vangistuse määras, mis on vähemalt 3 aastat või üle selle. Kohus mõistis aga vastuoluliselt karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis on alla sanktsiooni keskmäära. Samuti ei saa süüd vähendavana prokuröri arvates liigselt rõhku panna asjaolule, et kelmus jäi katse staadiumi, kuivõrd see jäi toime panemata temast olenemata asjaoludel, vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-70-

1. Kohtumenetluses leidis tõendamist, et Allan Selter tegutses kavatsetult suures ulatuses kelmuse toimepanemisel (vt otsuse p 107), mistõttu saab tema tahtlust käsitada intensiivsena. Samuti tegi Allan Selter täiendavaid jõupingutusi, et kuritegu täide viia, nimelt esmalt koostas ta võltsitud dokumendi ja kui seoses pankrotihalduri sekkumisega jäi nõue pankrotimenetluses tunnustamata, siis pöördus Allan Selter nõude tunnustamiseks ka kohtu poole. Seega Allan Selteri teoplaani realiseerumine oleks olnud lähedane, kuna pankrotihalduri sekkumata jätmisel oleks pankrotimenetluses võltsitud dokumentide alusel nõuet tunnustatud ning seega oleks võlausaldajatele veelgi suurem kahju tekkinud. Eelnevatel põhjustel ei saa prokuröri hinnangul kuriteo jäämist katsestaadiumi käsitada karistust kergendava asjaoluna. Prokurör peab siinjuures oluliseks ka asjaolu, et vaatamata ideaalkogumile ja seetõttu karistuse mõistmisele ühe eriosa paragrahvi järgi tuleb arvestada ka seda, et Allan Selter täitis oma teoga kaks kuriteokoosseisu, vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-7-
2. Neil põhjustel palub apellant ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti Allan Selterile § 209 lg 2 p 3 – § 25 lg 2 ja

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Uue otsusega palub prokurör Allan Selterile karistuseks määrata 3 aastat vangistust. 6.4 Prokurör palub tühistada maakohtu otsus ka liitkaristuse mõistmise osas millega suurendati üksikkaristustest raskeimat ning lõplikuks karistuseks saadi 3 aastat. Prokurör peab põhjendatuks mõista Allan Selterile toimepandud kuritegude eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristus 3 aastat ja 6 kuud vangistust. 6.5 Samuti apelleerib prokurör maakohtu otsust osas, millega jäeti Allan Selterile mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata. Otsusest nähtuvalt on kohus läbivalt arvestanud karistuse mõistmisel üld- ja eripreventiivsete asjaoludega, kuid jätnud põhjendamata mis on nende sisu ja kas need mõjuvad karistust kergendavalt või raskendavalt (vt p 129, 131, 136). Prokuröri hinnangul tingivad üld- ja eripreventiivsed asjaolud Allan Selterile nn 6-kuulise šokivangistuse kohaldamist. Maakohtu otsus Allan Selterile mõistetud karistuse täielikult tingimisi täitmata pööramata jätmine annab üldsusele märku, et peale mitmete kuritegude toimepanemist on võimalik jääda karistamata, kuna ühiskonnas käsitletakse täielikku karistuse täitmisele pööramata jätmist sageli karistusest pääsemisena. 5

§ 2171 lg 1), mis aga ei ole samastatav maksejõuetuse põhjustamisega.

Küll tekitab aga küsimusi läbivalt kohtu „hüpotees“ et Allan Selter omandaski võlgades ettevõtte. Mille põhjal kohus järeldab, et tegemist oli võlgades ettevõttega sel hetkel, kui see omandati? Kaitsja arvates kumab süüdimõistvast otsusest läbi väide, et Allan Selter tegeleb võlgades firmade ülesostmisega, sest pelgalt viited, et Allan Selter võttis välja kontolt sularaha, sõlmis laenulepinguid enda firmaga jne, ei anna alust järeldada, et tegemist on Allan Selteri poolt maksejõuetuse põhjustamisega. 7.2 Kohus märgib, et selgusetuks jääb, miks peaks ettevõte, mis kaitsja sõnade kohaselt edasi tegutses, võtma välja kõik rahalised vahendid ja konto sulgema. Selles osas oleks kohus saanud ka ise küsida, kuid sellist küsimust ei esitanud, küll aga on kohus tuvastanud, et hiljem on OÜ T jätkanud arveldamist Leedu Vabariigi Paysera konto kaudu (II kd tl 33-34). Kohtu käsitluse järgi ei ole nähtav, et väljamaksete tegemine oleks olnud äriühingu huvides, kuid kas ja kuidas nimetatu seondub maksejõuetuse põhjustamisega, seda kohtu järeldustest ei tulene. Kui ettevõte raha võetakse välja ehk kassasse või siis kantakse üle seotud isikule, kajastub see ettevõte bilansis ka kassana või nõudena seotud isikute vastu. Pankrotihaldur MA ütluste järgi pidas ta sellist nõuet Allan Selteri vastu väärtusetuks, aga ühtegi tõendit, et sel puudub väärtus, ei ole esitatud. 7.3 Süüdistuses ei ole väidetud, et Allan Selter vajas OÜ-st T saadud vahendeid isiklikuks otstarbeks. Kohus on laiendanud süüdistust. Vaidlust ei ole selles, et Allan Selter sõlmis 10.04.

1. a OÜ T nimel laenulepingu endaga seotud Läti Vabariigi äriühinguga SIA L, kuid nimetatud nõude väärtusetuse kohta tõendeid ei ole. See, et tegemist on seotud isikule antud laenuga, ei muuda seda ei kahtlaseks ega ebaseaduslikuks. Tõendeid, et nimetatud laen või pigem selle mittetagasisaamine (haldur ei ole seda laenu tagasi ka nõudnud) põhjustas T OÜ pankroti, ei ole. Seega nimetatud laenulepingu üle arutelu on siinses kontekstis ainetu. Kohus on laenulepingut analüüsinud ja leidnud, et laenuleping ei ole tavapärane ning ilmselgelt oli see OÜ T jaoks kahjulik. Milliste tõendite, milleks saab olla ennekõike asjatundja arvamus, pinnalt kohus peab laenulepingut kahjulikuks, on arusaamatu ja veelgi ebaselgem on, et milline on selle laenulepingu seos esitatud süüdistusega maksejõuetuse põhjustamises. Järeldusi põhjusliku seose osas laenulepingu sõlmimisel ja maksejõuetusel kohtuotsusest ei leia. 7.4 Kohus on leidnud, et J. Silma poolt koostatud bilansi väljatrüki kohaselt piisavalt oli vara, et täita X OÜ nõue.
2. aasta aprillis saabus OÜ T kontole ligi 110 000 eurot, mis aga laenati edasi ning mille arvelt ei tasutud võlausaldaja (1 võlausaldaja) veel mittesissenõutavaks muutunud arvet. Sisuliselt on kohus süüdi mõistnud Selteri seepärast, et ta eelistas äritegevuse jätkamist laenude andmise näol ning põhiline ehk ka ainus põhjus on, et Selter võttis kontodelt välja sularaha (nt kohus kirjutab: Selline A. Selteri tegevus sularaha väljavõtmisel ilmestab samuti tema käitumismustrit.). Milline on aga seos maksejõuetuse põhjustamisega, on selgusetu. Väär on ka kohtu järeldus, et tegemist on näiliku laenulepinguga, mille eesmärgiks oli OÜ-st T vara välja viia, selleks et mitte täita Harju Maakohtu otsusest tulenevat kohustust X OÜ ees. Tegelikult toimus laenude andmine enne, kui üldse tekkis otsusest tulenev nõude. 7

§ 2172lg 1 nimetatud tegudes, millisel juhul oleksid need teod juba ammu aegunud.

8.3 Pankrotihaldur PS ütlustest nähtub, et esitatud nõudeid müüki ei pandud, vara ega sularaha tagasinõudmisega ei tegeletud. Seega tegelikult ei ole teada, kas ja millised oleksid olnud tagasivõitmise tagajärjed. Asjatundja ST eksperthinnang ja tema küsitlemine kinnitavad kaitsja väiteid, et mõne üksiku tehingu põhjal ei ole võimalik ettevõtte maksevõime olulist vähenemist ja ammugi mitte maksejõuetuse põhjustamist tuvastada. M menetluses lõppes pankrotiasi kompromissiga, seega ei oma tähendust enam maksevõime vähendamine, kuna võlausaldaja on kompromissiga nõustunud ja maksevõime vähendamisel, isegi kui see esines, tähtsust ei ole. Kohtupraktika kohaselt kui

§ 384

lg 1 teokirjeldusele vastava käitumise tagajärjel vähenevad võlgniku aktiva ja kohustused samas ulatuses või vähenevad kohustused suuremas mahus kui aktiva - s.t kui võlgniku vara tervikuna ei vähene ei saa rääkida ka võlgniku maksevõime vähenemisest (RKKKo 3-1-1-49-11, p 37.) (p 20). Lihtsustatult, kuna bilanssi jäid üles varalised nõuded, siis ei vähenenud ka maksevõime 8

§ 3811

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, s.o teadvalt raamatupidamise kohustuse rikkumist, millega oli oluliselt raskendatud OÜ T (pankrotis) varalisest seisundist ülevaate saamine, kui kohus oli välja kuulutanud OÜ T pankroti. Keskne küsimus on selles, et pankrotihaldur ei saanud neid dokumente, mida ta pidas vajalikuks hindamaks T OÜ varalist seisu. Kohtumenetluses tunnistajana jäi siiski kõlama järeldus, et mingi ülevaate haldur sai. Ka algne süüdistus seondus sellega, et raamatupidamise dokumente ei antud üle, kuid hilisemalt sellest süüdistusest loobuti. Seega, esiteks, kohus ei ole konkretiseerinud, millist süüdistust ta arutab. Teiseks, pole selge, mis perioodist käib juttu, kui aruanded olid olemas eelmisest majandusperioodist 2016 a majandusaasta oli esitatud, siis on küsimus, et mis perioodi osas siis raamatupidamiskohustust ei olnud täidetud. 10. Allan Selterile esitatud süüdistuse kohaselt on ta kelmuse katse toime pannud seeläbi, et ta esitas OÜ T pankrotimenetluses teadvalt võltsitud garantiikirja. Selline järeldus on vale, Allan Selter ei ole mingit garantiikirja esitanud. Kohus ise tuvastab ja märgib, et OÜ T garanteeris D OÜ-le SIA L 300 000-eurost kohustust D OÜ ees. See, et Tallinna Ringkonnakohus tuvastas oma nõude tunnustamise vaidluses, et garantiikiri on antud pärast pankroti väljakuulutamist, mistõttu on tegu ühepoolse ja tühise tehinguga (II kd tl 136 pö-137) ei tähenda ei dokumendi võltsitust ega kelmuse katset. 10.1 Veelgi enam, kohtumenetluses ei ole kordagi arutatud seda, et tal oli reaalne võimalus võõrast elektroonilist isikutunnistust kasutades teha mistahes tehinguid KL nimel. Kuidas mõista väiteid, mida ei ole kohtumenetluses uuritud ega esitatud? Kohtu järeldused on täielikult ebaselged ja ebaõiged, kohus leiab, et Allan Selteri poolt „võltsitud“ volikirjaga saaks ta varalist kasu? Milles seisneb varaline kasu T OÜ pankrotimenetluses, seda kohtulahendist (ja ka süüdistusest ei leia). Veelgi enam, kohus kirjeldab ka, et omal algatusel lisatagatise andmine on ilmselgelt majanduslikult põhjendamatu ja OÜ-le T kahjulik. Mis ja kuidas taoline järeldus on seotud väidetavalt võltsitud dokumendi kasutamisega ja sellega endale mingi varalise eelise loomisega, on ebaselge. Ei kelmuse katse ega võltsitud dokumendi kasutamise koosseisu ei saa sisustada mingite väidetega, et miski on „kõnekas“: Peaks oleme üheselt aru saada, et Allan Selter sai sellist mingit varalisi õigusi omandada või vabaneda kohustustest. 10.2

§ 345

lg 1 järgi peab võltsitud dokumendi kasutajal olema eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohus märgib, et „Peamiseks motiiviks (kas on veel mingeid teisi motiive ), peab kohus siiski seda, et garantiikirja alusel nõude tunnustamine oleks toonud OÜ T teisele võlausaldajale, X OÜ-le kaasa kuni 44 519,62 eurot kahju. Esiteks, selline järeldus ei seondu ühegi seda episoodi käsitleva karistusõigusliku sättega, teiseks, Allan Selter ei saanud sellest mingit kasu, kui D OÜ oleks saanud nõude kaitstud T OÜ esitatud garantiikirja alusel. Kohtuotsusest ei selgu, milles see kasu seisnes. 11. Kaitsja peatub ka aegumise ja mõistliku menetlustähtaja küsimusel ning karistuse relevantsusel. Kaitsja osundab, et karistatavast II astme teo väidetavast toimepanemisest on tänaseks möödas 8 aastat.

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Sama paragrahvi lõikes 5 punktides 1-5 on määratletud juhud, mil kuriteo aegumine katkeb.

§ 81

lg 5 p 2 kohaselt katkeb kuriteo aegumine süüdistatava kohtu alla andmisega.

§ 81

lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest 9

§ 81

esimese või neljanda lõike mõttes lõpuleviiduks alles sellest ajast, kui on täidetud nii

§ 384

esimesest kui ka teisest lõikest tulenevad eeldused toimepanija karistamiseks (RKKKo 1-197473, p 30). Igal juhul puudub taolisel karistamisel mistahes relevantsus. Karistusel peaks olema mingi vahetu ja kohene mõju, aastaid hiljem karistada isikut majandusrikkumiste eest ei kanna mingeid karistusõiguslikke eesmärke. 11.1 Tulenevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus. Hinnata tuleks siinjuures eelkõige järgmisi kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Erinevate pangakontode väljaprintimine, mõne tunnistaja ülekuulamine ja paari laenulepingu ning äriregistri väljatrükkide esitamine ja selle üksteise järgi kirjapanemine, ilma mistahes loogikata, ei ole aeganõudev. Kaitsja on seisukohal, et Allan Selteri süüdimõistmine ei ole üheski punktis mingil viisil tõendatud – KrMS § 7 järgi tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.

1. Kaitsja Leelo Viil leiab, et Harju Maakohtu
2. juuni 2023.a otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Süüdistusest ega tõenditest ei nähtu Heiki Tegova konkreetne teopanus ega roll M OÜ tegevuses. Heiki Tegova süüd ümberlükkamatult kinnitavad tõendid puuduvad. Maakohus ei ole järelduste tegemisel kõiki asjaolusid arvestanud ja on hinnanud tõendeid vääralt ning ei ole oma seisukohti veenvalt põhjendanud. Maakohus on hinnanud tõendeid meelevaldselt ja valikuliselt, rikkudes sellega KrMS § 61 lg 2 nõudeid. Esinevad alused KrMS §-dest 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks Heiki Tegova osas, kuna süüksarvatava kuriteo aegumistähtaeg on möödunud, samuti KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks, kuna kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlustähtaja jooksul lahendada. 12.1 Heiki Tegova tegevus on kuriteona karistatav juhul, kui tema tegevuse tagajärjel M OÜ maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus. Nimetatud asjaolu on süüdistatava teo karistatavuse eeldus, mis aga käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendatud. Heiki Tegovale etteheidetav konkreetne tegu seisneb M OÜ pangakontolt sularaha 28 150 euro välja võtmises. Süüdistuse kohaselt sellega osaühingu vara vähenes summas 28 150 eurot, millega M OÜ maksevõime vähenes olulisele varalisele kahjule (

§ 121) vastava summa ulatuses.

Süüdistusest ega ka tõenditest ei nähtu Heiki Tegova konkreetne teopanus ega roll M OÜ tegevuses. Üksnes mingist asjaolust teadlik olemine ei saa eraldivõetuna sisustada süüdistatavale süüksarvatava kuriteo koosseisu. Seoses Heiki Tegova rolliga äriühingus selgitas tunnistaja KL kohtuistungil, et tema tööülesannete hulka kuulus kõik ning Heiki tegi füüsilist tööd. Süüdistuses on märgitud, et Heiki Tegova M OÜ juhatuse liikmena ei taganud, et välja võetud sularaha summas 28 150 eurot oleks üle antud M OÜ kassasse. Nimetatud süüdistuse väide on täielikult tõendamata, sest tunnistaja KL on andnud sellekohaseid ütlusi, 10

§ 384

lg 1 objektiivset koosseisu, ei saa siiski hooletuse tasandil ette heita seda, et süüdistatav oleks pidanud kohusetundlikkuse ülesnäitamise korral ette nägema, et 11. oktoobri 2017.a kuulutatakse välja M OÜ pankrot. 12

§ 81

lg 2 kohaselt kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. KrMS § 200 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Vastava taotluse on kaitsja prokuratuurile kohtueelse menetluse lõpuleviimisel esitanud. KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–8 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Süüdistuse kohaselt võttis Heiki Tegova M OÜ arvelduskontolt raha välja 04. jaanuar 2017.a – 13. jaanuar 2017.a. Süüdistuse esitamise hetkeks oli Heiki Tegovale kahtlustuse kohaselt süüksarvatavatest tegudest möödunud 5 aastat ja ligi 6 kuud. Heiki Tegovale on

§ 384lg 1 järgi inkrimineeritav teise astme kuritegu.

5 aastat on

§ 81lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo aegumistähtaeg.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole olnud alust kuriteo aegumistähtaja peatumiseks

§ 81lg 7 alusel.

Samuti ei ole kuriteo aegumine katkenud

§ 81lg 5 alusel.

Riigikohus on selgitanud, et alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva

§ 81

lg-te 1 ja 4 kohaselt on

§-s 384 sätestatud kuritegu lõpule viidud ja kuriteo aegumistähtaeg hakkab kulgema alles hetkest, mil on täidetud paragrahvi teises lõikes ette nähtud objektiivne karistatavuseeldus (RKKKo nr 1-19-7473). Seejuures tuleks siiski arvestada, et tegemist on Riigikohtu seisukohaga, mitte seaduses sätestatud põhimõttega. Kuigi Riigikohus osundab

§ 384

lg-le 2, mille kohaselt on teo karistatavuse eeldus kohtu poolt pankroti väljakuulutamine, on sisuline tähendus siiski maksejõuetuse tegelikul tekkimise ajal, mis pankroti väljakuulutamisel ka reeglina kindlaks tehakse. Kui tagajärjena arvestada kohtumääruses märgitud või käesolevas kriminaalmenetluses tuvastatud maksejõuetuse tekkimise aega, on kuritegu igal juhul aegunud. Aegumise kontekstis tuleb silmas pidada, et pärast äriühingu võõrandamist ja uue juhatuse tegutsema asumist ei olnud Heiki Tegoval ega KLl enam mingit võimalust mõjutada äriühingu majandustegevust. Samuti tuleks silmas pidada, et pankrotimenetlus võib kohtus kujuneda väga aeganõudvaks, millega seoses võib ka kujuneda

§ 384lg 2 arvestades aegumistähtaeg ebaõiglaselt ja ebamõistlikult pikaks.

Heiki Tegoval puudus käesoleval juhul igasugune võimalus mõjutada pankroti väljakuulutamist kohtus ega selle kiirust.

1. Kui Riigikohtu otsuse nr 1-19-7473 selgituste kontekstis asuda seisukohale, et maksejõuetuse põhjustamise korral tuleb aegumistähtaja kulgu arvestada võlgniku pankroti väljakuulutamisest, s.o käesoleval juhul Harju Maakohtu
2. oktoobri 2017.a määrusest, tuleb siiski asuda seisukohale, et käesoleva kriminaalasja menetlus ei ole läbi viidud mõistliku aja jooksul. 13

§ 81lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo aegumistähtaeg.

Prognoosida võib pikemaajalist menetlust, kuivõrd eeldatavalt ka ringkonnakohtu otsus vaidlustatakse ja maakohus vajas otsuse motiveerimiseks aega 8 kuud. Kriminaalasjas kogutud tõendid seonduvad 2016.-

1. aastaga. Leian, et käesolev kriminaalasi ei ole tõenduslikust ega ka õiguslikust küljest sellise keerukusega, et õigustatud oleks kriminaalasja menetlemine enam kui 7 aastat pärast kahtlustuses märgitud sündmusi. 14.2 Kohtuasja keerukuse hindamisel tuleb arvestada, et väidetavad õigusrikkumise faktid leidis kahtlustuse kohaselt aset
2. jaanuar 2017.a –
3. jaanuar 2017.a, s.o 10 päeva jooksul, kusjuures kõnealune tegu on seotud tegevusega ainult Eestis. Kriminaalasja üldine maht ei ole sedavõrd suur, et tõendite kogumine pidanuks aega võtma sedavõrd kaua, kriminaalasjas on 2 kahtlustatavat, tõendite kogumine ei ole mingilgi määral olnud raskendatud. Süüdistatav ei ole kohtueelses menetluses ütlusi andnud ning menetleja pole pidanud vajalikuks ka temaga täiendavaid menetlustoiminguid teha, samuti pole vajalikuks peetud ekspertiiside määramist ega rahvusvahelist koostööd. Leian, et mõistlikku menetlusaega tuleks hinnata ka sellest seisukohast, et üldmenetluses lõpplahendini jõudmine võtab aega, kuivõrd Heiki Tegova on jätkuvalt seisukohal, et talle esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja kuriteokoosseis pole täidetud. Riigikohus on korduvalt Inimõiguste Kohtu seisukohale viidates leidnud, et EIÕK art 6 kontekstis ei saa isikule ette heita talle siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist. Süüdistatav ja kaitsja on vabad valima kaitsetaktikat. Samuti tuleb arvestada, et mida pikem aeg möödub teo toimepanemisest, seda suurem on sellega seoses väärotsuste tegemise tõenäosus, kuna teo tagajärjed kustuvad nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. 14.3 Käesolevas kriminaalasjas on tõendite ebakindlamaks muutumine ilmne. Asitõendeid ja dokumente peaks olema võimalik hinnata kogumis nende sisu selgitavate isikuliste tõenditega, süüdistataval ja võimalikel tunnistajatel võivad aga asjaolud mõistetavalt olla suures osas ununenud, samuti ei pruugi säilinud olla kirjalikud tõendid. Seega on 5-6 aastat hiljem usaldusväärsete tõendite kohtule esitamine kaheldav ja see võib kaasa tuua isiku kaitseõiguse rikkumise. Kahtlustuse esitamine Heiki Tegovale alles
4. aprillil 2022.a ja süüdistuse esitamine
5. septembril 2022.a ei ole tingitud tema käitumisest. Heiki Tegova on elanud ja tegutsenud Eesti Vabariigis ja olnud pidevalt kättesaadav. Toimiku materjalidest ei nähtu, et Heiki Tegova oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud või takistanud tahtlikult menetluse läbiviimist. Kahtlustatavat pole varem üheski kuriteos süüdi mõistetud. Käesoleval juhul ei saa olla põhjendatav isiku karistamistarvidus. Karistuse põhiliseks eesmärgiks on õigusrahu taastamine ja kurjategija parandamine. Kui isik on elanud seaduskuulekalt, ei saa karistus teda senisest rohkem ühiskonda integreerida. Heiki Tegoval on pere ja seaduslik sissetulek. Süüdistuse asjaoludest nähtuvalt võib olla tegemist väikese süüga, kuivõrd Heiki Tegovale heidetakse ette üksnes sularaha väljavõtmist P OÜ arvelt 10 päeva jooksul. 14.4 Kaitsja leiab, et kui karistus ei saa täita oma karistusteooria kohaseid põhifunktsioone, siis ei ole põhjendatud karistusõiguslike mõjutusvahendite kohaldamine. Käesoleval juhul on Heiki Tegovale

§ 384lg 1 järgi võimalik mõista rahaline karistus või kuni 3-aastane 14

§ 56sätestatuga.

Kuigi käesoleval juhul on ka maakohus osundanud Heiki Tegova senisele seaduskuulekale käitumisele ning asjaolule, et tegemist on ainult ühe kuriteoepisoodiga, on süüdistatavale mõistetud raskemaliigiline karistus keskmises määras, mis ilmselt ei vasta süüdistatava süü suurusele ega tema isikule. Maakohtu seisukohta karistuse osas tuleks kindlasti hinnata ka mõistliku menetlusaja rikkumist silmas pidades.

1. Apellant Kaimo Räppo märgib, et Heiki Tegova ei ole kahjustanud P OÜ määral, mis põhjustaks maksevõime olulise vähenemise. Siinses asjas ei ole võimalik aru saada, milline oli P maksevõime üldse, et hinnata seda, kuidas maksevõimet oluliselt Heiki Tegova vähendas. Vastuseta on küsimus, kas 20 000 eurot, mis väidetavalt põhjustas P OÜ maksejõuetuse oli tekkinud Heiki Tegova ajal ja kas Heiki Tegova andis üle uuele omanikule ettevõtte, mis oli juba maksejõuete või mitte. Ettevõte ei pankrotistunud Heiki Tegova ajal ja ei ole ka tõendeid, et just Heiki Tegova oleks P OÜ pankroti ehk maksejõuetuse, põhjustanud. 16.1 Heiki Tegova oli P OÜ juhatuses koos KLga, kellele süüdistust maksejõuetuse põhjustamises ei esitatud, veelgi enam, kes kuulati menetluses üle tunnistajana. Kohus ei ole üldse analüüsinud sisuliselt, et P OÜ-l oli krediidiliin ärisuhted Itaalias registreeritud lõikelillede tarnijaga F (reg-kood XXXXXXXXXXX), kes tarnis M OÜ tellimuste alusel neile kaupa ja esitas tarnitud kauba eest tasumiseks arveid. Ajavahemikul
2. august 2016-
3. detsember 2016 esitatud arveid tasuti täpselt nii, et 20 000.- krediidilimiit oli kasutuses st nii jooksvaid kui vanemaid arveid hoides 20 000.- krediidi limiiti- see oli ka väidetavalt kahjustatud võlausaldaja F poolt aktsepteeritud tegevus. 16.2 Apellant märgib, et Heiki Tegova ei olnud teadlik ja ei pidanudki olema, sest kogu majandustegevusega st arved, tellimused, maksmised olid KL tunnistajana antud ütluste järgi just tema tegevus. Heiki Tegova teadmine ja üle vaatamine majandustegevusest toimus siis kui allkirjastas aastaaruandeid, mitte ei tegelenud jooksvate küsimustega. 16.3 Kohtu järelduste kohaselt on sularahaga arveldamine automaatselt kahjustav tegevus. Tõendamata on kohtu järeldus, et Heiki Tegova ei taganud, et välja võetud sularaha summas 28 150 eurot oleks üle antud kassasse ega esitanud pankrotihaldurile ka raha kasutamise kohta vastavaid dokumente. Teine juhatuse liige KL on tunnistajana kinnitanud, et raha võttis sularahas välja Heiki Tegova tema palvel ja tõi tema kätte kassasse samuti. Milliseid täiendavaid „tagamisi“ kohus siinjuures silmas peab, seda kohtuotsusest ei selgu. Raha kontolt välja võtmine ja kassasse paigutamine ei saa olla majandustegevust kahjustav tegevus iseenesest, aga kohtulahendist selline mulje paratamatult jääb. 16.4 Kohus on lugenud, et P OÜ ja F vaheline võlasuhe on tekkinud ja tõendatud pangakontode väljavõtetega ja arvetega. Tsiviilõiguslikud suhted, s.h. võlasuhted ei teki arvetest ega pangaväljavõtetest. Kui kohus leiab, et võlasuhted peaksid tekkima mistahes „paberitest“, siis tuleks kohtul ka vastav õigussuhe kvalifitseerida. Väär on kohtu järeldus, et „Kriminaaltoimikust nähtub, et OÜ Pile on esitatud hulk arveid ning OÜ P pangakontodelt ei 15

§ 384lg 1 koosseisu nii, et põhjustatud on maksevõime oluline vähenemine. Selline meelevaldne järeldus ei ole võimalik, sest kohus peaks tuvastama, kas 17

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Sama paragrahvi lõikes 5 punktides 1-5 on määratletud juhud, mil kuriteo aegumine katkeb.

§ 81

lg 5 p 2 kohaselt katkeb kuriteo aegumine süüdistatava kohtu alla andmisega.

§ 81

lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Süüdistatav Heiki Tegova anti kohtu alla

1. septembril
2. a määrusega. Heiki Tegova pani talle etteheidetava teo toime ajavahemikul
3. jaanuaril kuni
4. jaanuarini
5. edasine tegevus ei ole Heiki Tegova kontrolli all ja ei saa olla kuidagi temaga seotud tegevus. Praegune kohtupraktika on väär – näiteks kui keegi müüb 2017 firma, aga 2027 läheb pankrotti ja siis hakatakse analüüsima 2017 tegusid. Heiki Tegova puhul on teo faktilisest toimepanemisest kuni tema kohtu alla andmiseni möödunud ca 5 aastat ja 8 kuud. Nimelt on Riigikohus leidnud, et maksejõuetuse põhjustamise saab lugeda

§ 81

esimese või neljanda lõike mõttes lõpuleviiduks alles sellest ajast, kui on täidetud nii

§ 384

esimesest kui ka teisest lõikest tulenevad eeldused toimepanija karistamiseks (RKKKo 1-19-7473, p 30). M OÜ pankrot kuulutati välja

1. oktoobril
2. a ja kohtu alla andmine toimus 17 päeva enne 5 aastat. Igal juhul puudub taolisel karistamisel mistahes relevantsus. 17.1 Tulenevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus. Hinnata tuleks siinjuures eelkõige järgmisi kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. H. Tegova puhul on kohus lähtunud sellest, et tegelikult Heiki Tegova süü oli selles, et väidetavalt võttis ta kontolt välja ca 20000 eurot, ei tasunud sellega väidetavale võlausaldajale ja see tõi kaasa ühingu pankroti. Seega kriminaalasi ei ole tõenduslikult ega õiguslikust küljest sellise keerukusega, et õigustatud oleks kriminaalasja menetlemine 5 aastat pärast kahtlustuses märgitud sündmusi. POOLTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
3. Prokurör juhib esmalt kohtu tähelepanu sellele, et kaitsja on oma seisukohtade põhjendamisel apellatsioonis korduvalt tsiteerinud KL ütlusi. Kohtuvaidlustes tõi prokurör välja rea põhjuseid, miks KL ütlused on ebausaldusväärsed ning prokurör jääb esitatud seisukohtade juurde. Maakohus on oma otsuse p.13 ja 26 jõudnud Heiki Tegovale ette heidetava sularaha välja võtmise tehingute kohta KL antud ütlusi analüüsides samuti järeldusele, et KL ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks, kuna neil puudub nii eluline usutavus kui seos kriminaalasjas kogutud tõenditega. 18

§ 384lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises tõendatuks lugenud.

Kohus on järginud põhjendamiskohustust, seega on kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugemisel arusaadav ja hästi jälgitav. Prokurör palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus Heiki Tegova osas muutmata. 19. Väited, mis puudutavad kassat, bilanssi ja nõudeid seotud isikute vastu, tunduvad küünilised, arvestades sellega, et Allan Selter ei ole pankrotihaldurile OÜ T kassaraha, vaatamata pankrotihalduri korduvatele nõudmistele, üle andnud ega tema osaühingu juhatuse liikmes oleku ajal raamatupidamist pidanud. Selles osas on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus (

§ 3811

lg 2), uuritud tõendeid ning kohus on Allam Selteri süü nende asjaolude osas tõendatuks lugenud. Maakohus OÜ T maksejõuetuseni viinud Allan Selteri tegevusi põhjalikult kirjeldanud ja analüüsinud otsuse lk 25-

1. Seejuures põhistused selle kohta, et pangakontodelt raha välja võtmise, sularaha kassa enda kasutusse võtmise ning näiliku laenulepingu sõlmimisega põhjustas Allan Selter tahtlikult osaühingu maksejõuetuse, on kokku võetuna esitatud maakohtu otsuse punktides 52 ja
2. Maakohtu otsusest nähtub, et SIA L-le antud laen on üheks asjaoluks, mida maakohus otsuse lk 25-30 analüüsib, järeldades (otsuse p 49) kogutud tõendite igakülgse analüüsi tulemusel, et SIA L-le antud laen oli väärtusetu (näilik), mis koos muu Allan Selteri tegevusega viis osaühingu maksejõuetuse kujunemiseni. Muu hulgas tugineb kohus pankrotihaldur MAi ütlustele (arvamusele), keda saab tema kogemust arvestades kindlasti lugeda asjatundjaks kõnealuses valdkonnas. 19

§ 384

lg 1 koosseisu täitmise tarbeks saab maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse põhjustamise ja selle põhjusliku seose süüdistatavate tegevusega tuvastada lõppastmes üksnes kohus. 19.4 Raamatupidamiskohustuse rikkumise (

§ 3811lg 2) süüdistuse osa puudutavat analüüsib maakohus oma otsuse punktides 79-96.

Kohtumenetluses olid eeltoodud kaitsja etteheited esitatud süüdistuse osas ning kohus ei ole nendega nõustunud, vastates sellele otsuse punktis 85. Süüdistuse, millist kohus arutas, tekst on toodud kohtuotsuse lk 7-9 ning kohtu hinnangul leidsid kinnitust Allan Selterile ette heidetud need konkreetsed RPS § 4 ja 8 rikkumised, mis sisustavad süüdistuses täpsemalt Allan Selteri tegevust/tegevusetust. Kokkuvõtteks leidis kohus, et Allan Selteri käitumine raamatupidamise korraldamisel (korraldamata jätmisel) oli selline, mis täidab

§ 3811lg 2 kvalifitseeritava kuriteo koosseisu.

19.5 Kelmuse katse ja võltsitud dokumendi kasutamine (

§ 209

lg 2 p 3 – § 25 lg 2 ja

§ 345lg 1).

Kohtuotsuses käsitletakse seda süüdistuse osa punktides 97-109. Kohtuotsuse punktis 99 on viidatud tõenditele, mille põhjal kohus sellise järelduse on teinud (kuigi kaitsja väidab, et kohtumenetluses pole neid asjaolusid uuritud). Süüdistuses ei ole küll väidet, et Allan Selteril oli „reaalne võimalus võõrast elektroonilist isikutunnistust kasutades teha mistahes tehinguid L nimel“, kuid süüdistuses on lause: „08.12.2017 esitas Allan Selter Osaühing T pankrotimenetluses garantiikirja, mille järgi garanteeris Osaühing T garandina Allan Selteriga seotud D OÜ-le (reg-kood XXXXXXXX) 300 000 euro suurust nõuet /…/“. Apellatsioonis tsiteeritud kohtuotsuse osas (sh p 99) analüüsiski kohus tõendeid, millele tuginedes tuvastas, et (täislause kohtuotsusest): „Seega on Allan Selteri seotus D OÜ-ga ilmne 20

§ 209

lg 2 p 3 – § 25 lg 2 ja

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavaid süütegusid koos.

Milles seisneb varaline kasu T OÜ pankrotimenetluses on kirjeldatud nii süüdistuses kui kohtuotsuses (otsuse punkt 106). Kohus tõi peamise motiivina välja X OÜ-le kahju tekitamise motiivi, kuid kasu saamine oligi see teine motiiv, mida kohus on silmas pidanud. Kohus tuvastas, et D OÜ oli Allan Selteri kontrolli all – mis oli kasulik D OÜ-le oli kasulik ka Allan Selterile. 19.7 Kaitsja argumentidele, mis puudutavad kuriteo aegumist ning kriminaalasja menetlusele kulunud mõistliku menetlusaja asjaolusid, on maakohus oma otsuses vastanud. Ka prokurör on nendele seisukohtadele varasemas menetluses oma seisukohad esitanud. Prokurör nõustub kohtuotsuses esitatud seisukohtadega ning jääb ka oma varasemate seisukohtade juurde, leides, et käesolevas kriminaalasjas puudub alus kriminaalasja lõpetamiseks nii seoses aegumise kui mõistliku menetlusaja ületamisega. 19.8 Kokkuvõtteks leiab prokurör, et maakohus on oma otsuses põhjalikult motiveerinud, miks on Allan Selteri süü

§ 384

lg 1, § 3811 lg 2, § 209 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tõendatud. Maakohus on järginud põhjendamiskohustust, seega on kohtutu siseveendumuse kujunemine otsuse lugemisel arusaadav ja hästi jälgitav. KAITSJA JA KOLMANDA ISIKU ESINDAJA SEISUKOHAD:

1. Kaitsja Kaimo Räppo vaidleb prokuratuuri apellatsioonile vastu. Kuigi kaitsja on seisukohal, et maakohtu poolt Allan Selteri süüdimõistmine baseerus olematutel tõenditel, oleks Allan Selteri karistamine vastuolus karistuse eesmärkidega. Süüdistatav Allan Selter anti kohtu alla
2. septembri
3. a määrusega. Väidetava maksejõuetusega seonduvad teod pani Allan Selter väidetavalt toime ajavahemikul kuni pankroti väljakuulutamisteni
4. a. Teo faktilisest toimepanemisest kuni tema kohtu alla andmiseni möödunud ca 5 aastat ja 8 kuud. Nimelt on Riigikohus leidnud, et maksejõuetuse põhjustamise saab lugeda

§ 81

esimese või neljanda lõike mõttes lõpuleviiduks alles sellest ajast, kui on täidetud nii

§ 384

esimesest kui ka teisest lõikest tulenevad eeldused toimepanija karistamiseks (RKKKo nr 1-19-7473, p 30). Aga, igal juhul puudub taolisel karistamisel mistahes relevantsus. Karistusel peaks olema mingi vahetu ja kohene mõju, aastaid hiljem karistada isikut majandusrikkumiste eest ei kanna mingeid karistusõiguslikke eesmärke.

1. Kriminaalasjas on kolmandaks isikuks olnud S OÜ, kuid nüüd on kolmandaks isikuks V OÜ, kes omandas kolmandalt isikult nõude T OÜ pankrotimenetluses (lisa 1). V OÜ toetab Allan Selteri apellatsioonkaebust ja palub selle rahuldada. Harju Maakohtu
2. juuni 2023 otsuses puuduvad tõendamisreeglitele vastavad tõendid Allan Selteri süüdimõistmiseks. 21

§ 384

lg 1 järgi ei ole selline, mis muudaks kaitseõiguse teostamise ja asja menetlemise valdavalt võimatuks või ebamõistlikult raskeks. Kolleegiumil tuleb kokkuvõtvalt märkida, et süüdistuse

§ 384

lg 1 formuleering on käsiloleval juhul piisav, tagamaks Heiki Tegovale ja tema kaitsjale tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et Heiki Tegova teos puudub kuriteo koosseis. Seejuures on kaitsja esitanud omapoolseid argumente ja viidanud neid kinnitavatele tõenditele selle kohta, kas on täidetud Heiki Tegovale inkrimineeritud kuriteo objektiivse või subjektiivse koosseisu tunnused. Sellises olukorras saab kolleegium üheselt asuda seisukohale, et esitatud süüdistus oli arusaadav nii süüdistatavale kui ka kaitsjale, mistõttu kaitseõigust rikutud ei ole. 23.4 Väärib märkimist, et süüdistus ei pea sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-17-11182, p 20, RKKKm nr 1-23-176, p 23). Seda on antud juhul maakohus ka teinud. 24. Maakohus on andnud ammendava vastuse (vt K I kd, tl 228 pöördel-229 pöördel) kaitsjate poolt märgitud kuriteo aegumise osas, seejuures viidanud üheselt kohtupraktikale. Seega ei pea kolleegium vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda, sest nõustub täielikult maakohtu toodud argumentidega. Mingeid uusi argumente kaitsjad võrreldes maakohtus esitatuga ei ole ringkonnakohtule esitanud. Asjaolu, et kaitsjad ei nõustu Riigikohtu käsitlusega (vt RKKKo nr 1-19-7473, p 30, viimati nr 1-20-5182, p 12) ning kordavad järjekindlalt enda argumente, arvestamata maakohtu põhistusi ja kohtupraktikat ses küsimuses, ei ole aluseks lugeda Allan Selterile ja Heiki Tegovale inkrimineeritud kuritegusid aegunuks. Samuti katkes süüdistatavate suhtes kuriteo aegumine

§ 81lg 5 p 2 alusel nende kohtu alla andmisega 29.

septembril 2022 (maakohtu otsuse p 115 märgitud 19. september 2023 on ekslik, õige aeg märgitud otsuse p 111).

§ 81

lg 6 ls 2 kohaselt ei ole ka möödunud

§ 81

lg 1 p-s 2 sätestatud viie aasta võrra pikem aeg.

§ 384lg-s 1 kirjeldatud tegu 1.

jaanuaril 2015 jõustunud redaktsiooni järgi aegunud ei ole, sest mõlema süüdistatava teo lõpuleviimisest pole möödunud 10 aastat. Ka Allan Selterile teiste inkrimineeritud kuritegude

§ 3811

lg 2,

§ 209

lg 2 p 3 - § 25 lg 2,

§ 345lg 1 osas ei ole tegude lõpuleviimisest möödunud 10 aastat.

Seega kaitsjate tõstatud küsimus kuritegude aegumisest on ainetu. 25. Kohtupraktika kohaselt, kui kaitsjate apellatsioonis on esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku aja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel, siis tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele ka süüdistatava õigeksmõistmist (vt RKKKm nr 1-17-10050, p 11). Seega lahendab kolleegium enne kaitsjate apellatsioonides esitatud taotluse lõpetada kriminaalmenetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. 25.1 Maakohus on andnud ammendava vastuse ka kaitsjate poolt tõstatatud küsimusele menetluse mõistliku aja osas, seejuures taaskord viidanud asjakohasele kohtupraktikale. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu toodud argumentidega ning mingeid uusi argumente 23

§ 345

lg 1 on faktiliselt ja õiguslikult seotud

§ 209

lg 2 p 3- § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistusega, siis ei ole ka selles osas võimalik kolleegiumil asuda seisukohale, et

§ 345lg 1 järgi esitatud süüdistuse menetlusaeg on ilmselgelt ebamõistlik.

Maakohtuga tuleb nõustuda ka selles, et arvestada tuleb asjaoluga, et prokuratuur pidi taotlema dokumente Läti Vabariigist, seega on tegemist rahvusvahelise koostööga. Kokkuvõtvalt tuleb kolleegiumil tõdeda, et kriminaalmenetluse vältel ei ole süüdistatavad pidanud taluma kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisest tingitud piiranguid ning tõendite kogumisel ei ole süüdistatavate eraellu intensiivselt sekkutud, ka ei ole süüdistatavad pidanud viibima seoses kriminaalmenetlusega avalikkuse tähelepanu all. 25.4 Kaitsja Leelo Viili argumendid, et üldmenetluses lõpplahendini jõudmine võtab aega ning isikule ei saa ette heita siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist, ei päde, sest süüdistatava jaoks pole olnud kaalul midagi sellist, mis kõneleks tema õiguste väga olulisest riivest menetluse jätkamise korral kaebemenetluses. Lisaks ei ole 24

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on kõiki neid põhimõtteid järginud. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke, sh arvestanud kuritegude toimepanemisest möödunud aega ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. 28.1

§ 56

lg 2 kehtestab põhimõtte, et kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistamata. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes 30

§ 384

lg 1 sanktsioon näeb ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on põhistanud, miks Heiki Tegovat pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega (K I kd, tl 232 pöördel). Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsiooni väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgnevat. 28.2 Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas

§ 56

sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kergemaliigilise karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad ning tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Heiki Tegovale karistuse, mis vastab täielikult tema süüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Seega Heiki Tegovale karistuseks vangistuse mõistmine vaatamata varasema karistatuse puudumisele ning kuriteost möödunud ajale, on põhjendatud. 29. Süüdistatava Allan Selteri kaitsja Kaimo Räppo argumentidele tuleb kolleegiumil vastata järgmist. Maakohtu otsusest on võimalik üheselt aru saada, kuidas puutub maksejõuetuse põhjustamisel asjasse ühe võlausaldaja, st X OÜ nõue. Maakohus on üheselt märkinud, et

§ 384lg 1 järgi on karistatav vaid võlgniku varalise seisundi kahjustamine.

Seega peab võlasuhe, mis võimaldab OÜ T võlgnikuks lugeda, olema tekkinud enne süüks arvatava teo toimepanemist (vt K I kd, tl 219). Need asjaolud nähtuvad aga maakohtu poolt viidatud tõenditest (vt K I kd, tl , 219-219 pöördel). 29.1 Ebaõige on kaitsja seisukoht, et maakohtu poolt viidatud RKTKo nr 3-2-1-113-16, p 18 toodud seisukoht ei ole käsilolevas asjas asjakohane. Seejuures jätab kaitsja tähelepanuta, et maakohus on lisaks viidanud ka Tartu Ringkonnakohtu lahendile 1-20-1041, p 215-216. Kolleegium nõustub maakohtuga, et viidatud lahendites toodud seisukohad on asjakohased ka käsilolevas asjas. Lisaks tuleb märkida, et kohtupraktikas on üheselt märgitud, et juhatuse liikme poolt võib äriühingu varast alusetute väljamaksete tegemine olla käsitatav võlausaldajate vastu suunatud kuriteona, s.o maksejõuetuse põhjustamisena (

§ 384) (vt RKKKo nr 3-1-1-90-11, p 22.3).

Seejuures ei ole maakohus asunud seisukohale, et Allan Selter vajas saadud rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks. Maakohus sedastas, et sularaha väljavõtmisel on tegu äriühingu vara puudutava varakäsutusega, siis peaks selle tehingu kohta olemas olema ka algdokumendid. Sellised tehingud peaks olema kirjendatud ning majanduslikult selgitatavad ja otstarbekad. Maakohus on üheselt märkinud, et seda, miks pidi Allan Selter OÜ T kontodelt kogu raha välja võtma, ei ole menetluses selgunud. Maakohus on küll arutlenud, et kui ei nähtu, et äriühingu arvelduskontolt välja võetud sularaha oleks kasutatud äriühingu huvides, siis on tõenäoline, et raha kasutati isiklikuks otstarbeks. Seejuures loobus Allan Selter ka ise võimalusest seda selgitada. Süüdistatavat Allan Selterit ei ole omastamises süüdi mõistetud ning seega ei väljunud maakohus süüdistuse piiridest. Järelikult on kaitsja etteheited ainetud. 29.2 Maakohus on andnud üksikasjaliku vastuse ka kaitsja tõstatatud küsimusele, kas ja kuidas seondub väljamaksete tegemine maksejõuetuse põhjustamisega (vt K I kd, tl 220-221 pöördel). Seega kaitsja väide, et seda ei ole kohtu järeldustest võimalik aru saada, on ainetu. Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud ka laenulepingutes seonduvat ning põhjendanud, 31