Obsah (7)

§ 14§ 4§ 1§ 12§ 16§ 17§ 7

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja

) § 14 lg 2). Taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (

§ 14lg 4).

Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

1. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrusega. Kaebaja leiab, et halduskohus tagastas kaebuse valesti, kuna

kohaldub süüteos kahtlustatavale või süüdistatavale, mitte kannatanule. Riigikohtu praktika kohaselt teostatakse kriminaalmenetluse raames haldusmenetluse kohaseid toiminguid ja nendega seoses toimuvad vaidlused halduskohtus. Kaebaja nõuab, et algatataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses kaebaja kaebusega, kus tal puudub tõhus õiguskaitsevahend isikuna, kes on kuriteos kannatanu ja keda ei kaasatud menetlusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
2. Kaebaja taotles halduskohtult Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et teda ei kaasatud kannatanuna kriminaalasja menetlusse. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
3. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti, tema kaebuse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses, kuna

ei kohaldu kannatanu suhtes. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. 7. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et Viru Vanglale etteheidetav tegevus seostub kriminaalmenetluse läbiviimisega. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (

), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (

§ 4

). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s sätestatud juhul (

§ 1lg 3).

See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasjas tema kannatanuna kaasamata jätmisega, tuleb tal järgida

-is sätestatut.

§ 12järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel.

Kahju hüvitamise korda kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses reguleerivad

§-d 14–17. Esmalt lahendab taotluse kahju hüvitamiseks kriminaalmenetluses prokuratuur. Kui prokuratuur jätab taotluse (osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib

§ 16

lg 1 järgi esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik

§ 17lg 1 alusel vaidlustada maakohtus.

Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. 8. Vastuseks määruskaebusele ringkonnakohus selgitab, et

§ 7

alusel on võimalik riigilt kahju hüvitamist nõuda kõigil isikutel, kellel on süüteomenetluse käigus kahju tekkinud. Kahju hüvitamise taotluse esitamine

§ 7alusel ei sõltu süüasja lõpptulemusest ega isiku menetluslikust seisundist.

See tähendab, et isik ei pea olema kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses, oluline on see, et menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust ning selle tõttu tekkis isikule kahju. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kannatanul võimalik esitada kahju 2 hüvitamise taotlus

§ 7lg 1 alusel.

Samuti oli kaebajal võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, s.h enda kannatanuna kaasamata jätmist, mida kaebuse kohaselt kaebaja ka tegi. Seega esines kaebajal tõhus õiguskaitsevahend vaidlustamaks enda kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamata jätmist. Kuna puudub vaidluse sisuline menetlus kohtus, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tähelepanuta. Lisaks ei ole kaebaja selgitanud, milline vaidlusega seotud õigusnorm on tema arvates Eesti Põhiseadusega vastuolus. 9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3