Obsah (7)

§ 121§ 120§ 64§ 73§ 61§ 35§ 60

1-23-345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-23-345 Kohtukoosseis eesistuja Elina Elkind, liikmed S

§ 121

lg 1 ja § 120 lg 1 järgi (üldmenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. novembri
2. a otsus Apellant Ove Aasoru kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Ove Aasorg (isikukood: 36208124918; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti; XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud); prokuratuur, esindaja Lääne ringkonnaprokurör Merike Lugna; Ringkonnaprokuratuuri kannatanu X; kannatanu Y Menetluse vorm Kohtuistung RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. novembri
5. a otsus osaliselt, s.o süüdistatavalt Ove Aasorult menetluskulude väljamõistmise osas.
6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Ove Aasorult Eesti Vabariigi kasuks välja kriminaalmenetluse kulud summas 1320 eurot, määrates, et Ove Aasorg peab tasuma selle summa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 110 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalikud andmed on maakohtu otsuses. Kriminaalmenetluse kulud summas 1293,42 eurot jätta riigi kanda.
7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
8. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
9. Määrata Advokaadibüroole Kersti Põld seoses vandeadvokaat Kersti Põllu poolt Ove Aasorule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 644,16 eurot, sealhulgas käibemaks, ja jätta menetluskulu riigi kanda. 1-23-345 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
10. Ove Aasorgu süüdistatakse

§ 121lg 1 järgi selles, et 23.

aprillil 2022 kella 23 ajal XXX korteris peksis ta X rusikatega korduvalt näo-ja peapiirkonda, mille tagajärjel põhjustas Xle vasaku silma verevalumi, turse ning füüsilist valu. 2. Samuti süüdistatakse O. Aasorgu

§ 120lg 1 järgi selles, et 4.

juulil 2022 kella 9 ajal läks ta XXX korteri ukse taha, peksis vastu ust ja nõudis, et Y avaks ukse, sest vastasel juhul lõhub O. Aasorg ukse maha ja tapab kannatanu ära. Y tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning kartis ähvarduste täideviimist, kuna varem on ta O. Aasoruga kakelnud, teab, et O. Aasorg sageli kakleb ka teistega, lisaks O. Aasorg helistab talle korduvalt ja ähvardab. Kannatanu teab, et O. Aasorul on alati kaasas kasteet, nunchak ja nuga. Maakohtu otsus 3. Pärnu Maakohtu 16. novembri 2023. a otsusega tunnistati O. Aasorg süüdi

§ 121lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks viis kuud vangistust.

Samuti tunnistati O. Aasorg süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks neli kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti O.

Aasorule liitkaristuseks kuus kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga. Süüdistatavalt mõisteti välja menetluskulud kokku summas 2613 eurot 42 senti ja määrati, et neid tuleb tasuda ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Apellatsioon

1. Pärnu Maakohtu
2. septembri
3. a otsuse peale esitas apellatsiooni O. Aasoru kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kes taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
4. novembri
5. a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-23-345 tervikuna, mõista O Aasorg temale esitatud süüdistuses õigeks ja jätta menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei tee õigeksmõistvat otsust, palub kaitsja tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o O. Aasorult menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas ja jätta riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud ja kulud riigi kanda. Samuti palub kaitsja jätta apellatsioonimenetluses tekkinud riigi õigusabi kaitsja tasu riigi kanda. Kaitsja taotleb asja arutamist kohtuistungil. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
6. O. Aasorule

§ 121lg 1 järgi esitatud süüdistus ei ole tõendatud ja seda järgmistel põhjustel.

1. Maakohus luges ebaõigesti kannatanu X ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks tema isikust lähtuvalt. Pärnu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-1596 pikendati X eestkostet. Selle kohtumääruse põhjenduste kohaselt põeb X katatoonset skisofreeniat, mille tõttu ta ei suuda kestvalt aru saada oma 1-23-345 tegudest ja neid juhtida. Sotsiaalkindlustusameti otsusega määrati talle sügav puue (vaimupuue) tähtajaga kuni
4. november
5. Teiseks ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed ka seetõttu, et kannatanu ei pöördunud politseisse vahetult pärast väidetavat sündmust. Politseid teavitati sündmusest alles
6. aprillil 2022 kell 10:
7. Kuigi teataja sõnul olid kaklejad kolmekesi, ei ole tuvastatud kriminaalmenetluse käigus teisi isikuid, kes väidetavasti
8. aprilli
9. a õhtul O. Aasoruga koos olid. Samuti ei ole kannatanu mõistlikult põhjendanud seda, miks ta ei kutsunud politseid välja kohe pärast väidetavat rünnet.
10. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil avaldatud tunnistaja W kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole samuti usaldusväärsed.
11. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil esitas prokuratuur kohtule tõendi, mille kohaselt W ei ole võimeline oma sõnadest ja tegudest aru saama ja see seisund ei ole ajutine. Kannatanu Y avaldas kohtuistungil, et nii temal kui ka tema vendadel Wl ja Xl on mõistusega probleeme ja nad on invaliidid. Seetõttu ei saa pidada ei tema ega ka W ja X ütlusi usaldusväärseks.
12. Kriminaalasjas ei ole nõuetekohaselt tuvastatud X tervisekahjustuste vanust, laadi ja tekitamise viisi ning vahendit, kuna tõendina on esitatud vaid kiirabikaart, aga kannatanu läbivaatust KrMS §-s 88 sätestatud korras tehtud ei ole. Samuti ei ole määratud ekspertiisi.
13. O. Aasorg esitas kaitseversiooni, mille kohaselt ei saa välistada, et vennad X ja W läksid kaklema omavahel või tekitas Xle vigastusi keegi teine süüdistusest erineval ajal või viisil. Kannatanu X ja tunnistajate ütlustest nähtub, et suhted O. Aasoruga läksid halvaks pärast ühist joomingut ja seda, kui X kasutas O. Aasoru tuttava F pangakaarti. Ei saa välistada, et kannatanu esitas politseile kaebuse O. Aasoru peale pahameelest sassi läinud rahasuhete pärast või seetõttu, et keegi kolmas mõjutas teda teadmata põhjusel andma ütlusi O. Aasoru vastu.
14. O. Aasorule

§ 120

lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, sest kohtumenetluses uuritud tõenditest ei nähtu, et ähvardus oli kannatanu ja keskmise mõistliku kõrvalseisja jaoks veenev ja tõsiseltvõetav. Kannatanu Yi ütlustest nähtub, et ta on varguste eest kandnud reaalset vangistust kokku 7,5 aastat, s.t tal on varasem kokkupuude kuritegeliku subkultuuriga. Seega võib eeldada, et tema psüühilise vägivalla taluvuslävi, sh võime hinnata ähvarduste tõsiseltvõetavust on kõrgem kui kriminaalkorras karistamata isikul. O. Aasorg on kriminaalkorras karistamata isik, kes on kannatanust 12 aastat vanem ja kehva tervisega. Seega ei saanud tema lärmamine ja ärplemine tekitada kannatanus tõsiseltvõetavat hirmu. Lisaks ei nähtu piisava selgusega ka kannatanu ütlustest, et ta võttis ähvardusi tõsiselt. Seda kinnitavad ka tunnistaja A, s.o kannatanu endise elukaaslase ütlused.

1. Lisaks jättis maakohus täiesti tähelepanuta vastuolu süüdistuses toodud teo toimumise aja ja kannatanu Y ning tunnistaja A ütlustest nähtuva teo toimumise aja vahel. Süüdistuse kohaselt leidis tegu aset
2. juulil 2022 kella 9 ajal. Y rääkis ütlustes, et tema ukse taga lõhuti „kuskil kahe paiku öösel“. Tunnistaja A sõnul kutsuti politsei öösel, poole kahe ajal. Seega kannatanu ja tunnistaja ütlused ei kinnita teo toimepanemist süüdistuses nimetatud ajal.
3. Prokuratuur esitas kriminaalasja läbivaatamisel maakohtule väljavõtted politsei andmebaasist, soovides tõendada süüdistatava vägivaldsust. O. Aasorgu ei ole kriminaalkorras karistatud, mistõttu KrMS §-st 7 tulenevalt võivad sellised väljavõtted näidata seda, et politsei on saanud O. Aasoruga seostatavaid väljakutseid, kuid mitte vägivallaga seotud süütegude toimepanemist. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ilmneb, et sotsiaalselt ebaadekvaatne käitumine on O. Aasorul tekkinud umbes 60-aastaselt, mis on ebatavaline ja viitab tervisehäirele. Kuigi esitatud tõendid (Eesti Töötukassa tõend ja ambulatoorne epikriis) ei anna 1-23-345 alust seada kahtluse alla O. Aasoru süüdivust, võivad need põhjendada käitumist, mille tõttu tehti tema isikuga seostatavad politseiväljakutsed.
4. Kriminaalasjas tekkinud menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. O. Aasorul puudub töövõime ja kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt puuduvad andmed, et ta oleks
5. aastal saanud maksustatavat tulu. Seega käib menetluskulude kandmine isikul ilmselgelt üle jõu. Maakohus jättis sellekohased väited ja tõendid ebaõigesti arvesse võtmata. Samuti tuleb jätta riigi kanda ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu apellatsioonimenetluses. Menetlus ringkonnakohtus
6. Tallinna Ringkonnakohtu
7. märtsi
8. a määrusega otsustati korraldada apellatsiooni läbi vaatamiseks avalik kohtuistung.
9. aprillil 2024 toimuma pidanud kohtuistung lükati edasi süüdistatava haigestumise tõttu.
10. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde, paludes seda rahuldada. Kaitsja tugines täiendavalt istungilt puudumise põhjendamiseks esitatud perearsti tõendile, mille kohaselt lisaks sellele, et isikul oli eelmise istungi ajal viirusnakkus, on O. Aasoru puhul tegemist impulsiivset tüüpi ebastabiilse isiksusega (F60.30). Kaitsja leidis, et kuigi see ei anna alust seada kahtluse alla O. Aasoru süüdivust, pidanuks siiski viimasele tagama kaitsja abi kogu kohtueelse menetluse kestel, sh kahtlustatavana ülekuulamisel. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata, pidades võimalikuks, et kaitsjatasu jäetakse osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Kolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks O. Aasoru süüditunnistamist ja karistamist puudutavas osas. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
12. Esmalt ei ole alust väita, et süüdistatava kaitseõigust rikuti kohtueelses menetluses sellega, et talle ei tagatud kahtlustatavana ülekuulamisel kaitsja osavõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks järeldada, et isik ei olnud võimeline end kohtueelses menetluses kaitsma KrMS § 45 lg 2 p 2 tähenduses, isegi pidades silmas apellatsioonimenetluses esitatud perearsti tõendit. Kolleegium märgib, et kaitsja enda rõhutuse kohaselt ei anna süüdistatava tervise kohta esitatud andmed alust seada kahtluse alla tema süüdivust. Samuti ei taotlenud kaitsja ekspertiisi määramist. Ringkonnakohtu vahetult tajutud asjaolude kohaselt oli süüdistatav võimeline osalema apellatsioonimenetluses ja avaldama oma seisukohta kohtuvaidlustes. 16.

§ 121

lg 1 etteheidetava teo osas vaidlustab kaitsja kannatanu X ja tunnistaja W ütluste usaldusväärsust. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja argumentatsioon selles osas vastuoluline. Nimelt tugineb kaitsja ühest küljest kannatanu Y ütlustele selle kohta, et tema vendade ja tema enda vaimne tervis on halb ehk „neil on mõistusega probleeme“, leides samal ajal, et kannatanu ütlused ei ole tema enda vaimse seisundi tõttu usaldusväärsed. Kaitsja ei selgita, kas ja miks peaksid sel juhul olema usaldusväärsed Y ütlused just tema hinnangu osas enda ja vendade tervisele. X kuulati maakohtus üle ja ristküsitluse käigus ei tekkinud maakohtul kahtlust selles, et isik on suuteline vastama küsimustele. Piiratud tsiviilõiguslik teovõime ei välista tingimata isiku võimekust rääkima temaga toimunust, vastasel juhul olnuks sel juhul reeglina välistatud alaealiste ütluste usaldusväärsus. Tunnistaja W kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldati maakohtu menetluses KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel ja kaitsja ei vaielnud avaldamisele vastu. Ka tunnistaja puhul ei ole a priori põhjust väita, et ta ei olnud võimeline andma usaldusväärseid 1-23-345 ütlusi kohtueelses menetluses, s.o kohtuistungiga võrreldes vähem stressi tekitavas olukorras. X ja W ütlused riimuvad omavahel toimunu oluliste asjaolude osas (mitu inimest nende peksmises osales, kuidas ja miks peksmine algas), samas ei ole alust väita sedagi, et nad sarnanevad omavahel ebaloomulikult suurel määral, mis võiks viidata kooskõlastamisele või mõjutamisele. 17. Samuti ei muuda kannatanu X ja tunnistaja W ütlusi ebausaldusväärseks tõsiasi, et toimunust teatas politseile nende ema elukaaslane järgmise päeva hommikul. Kannatanu (ja ka tunnistaja) vigastused ei olnud sellised, mis vajanuks edasilükkamatut meditsiinilist abi, samuti ei pruukinud kannatanu ega tunnistaja vaimsed võimed võimaldada tõepoolest adekvaatselt hinnata politsei kohest teavitamise vajadust. Kannatanu X vigastusi ja valu tundmist tõendavad tema enda ütlused ja kiirabikaart ning kaudselt ka U ütlused, kelle sõnul nägi ta järgmisel päeval X näol marrastusi.

§ 61

kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, vaid kohus hindab tõendeid kogumis. Seejuures ei eelda seadus üldjuhul faktilise asjaolu tõendamist kindla liigi tõendiga, muu hulgas ei ole kannatanu tervisliku seisundi tõendamiseks alati vajalik ekspertiisi korraldamine. Vähetähtis ei ole seegi, et ka süüdistatav ise tunnistas maakohtus antud ütlustes, et ta lõi Xt, püüdes samal ajal kirjeldada seda n-ö naljalöögina, mis ei saanud isikule valu põhjustada. Maakohus pidas tema ütlusi löögi tugevuse kirjeldamisel põhjendatult ebausaldusväärseks, viidates sellele, et kohtueelses menetluses eitas süüdistatav hoopiski X juures käimist süüdistuses kirjeldatud ajal. Võimalike alternatiivsete kaitseversioonide toetuseks (tegemist on kättemaksuga või kannatanu mõjutamisega) ei ole tõendeid esitatud, tegemist on sisuliselt oletustega. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et O. Aasoru tegu vastab

§ 121lg 1 koosseisu tunnustele.

18. Samuti ei kohaldanud maakohus ebaõigesti materiaalõigust, tunnistades O. Aasoru süüdi

§ 120lg 1 järgi.

Maakohus põhjendas oma seisukohta, mille kohaselt nii kannatanu Yi kui ka tunnistaja A ütlustest nähtub, et nad tajusid O. Aasoru sõnu ja ukse peale kolkimist tõsiseltvõetava (tapmis)ähvardusena. A täpsustas ütluste andmisel, et ei võtnud süüdistatava sõnu tõsiselt seni, kuni O. Aasorg hakkas ukse peale kolkima. Samuti kinnitas A, et Y palus tal helistada politseisse, mida ta politsei andmebaasi väljavõtte kohaselt ka tegi. Nii kannatanu kui ka tunnistaja ütluste kohaselt arvasid nad, et süüdistatav ei ole üksi, kuna kuulsid veel ühte (mehe)häält, mis objektiivselt suurendas võimalikku ohtu. Tõsiasi, et kannatanu Y viibis varem varguste eest vanglas, ei välista kuidagi võimalust, et ta võib karta O. Aasoru vägivaldset käitumist. Sellele viitab ka Yi selgitus, et ta kolis O. Aasoru käitumise tõttu Roosna-Allikult ära. Maakohus tugines ähvarduste tõsiseltvõetavuse kontrollimisel ka politsei andmebaasi väljavõtetele. Kaitsja arvates need väljavõtted ei saa tõendada isiku toimepandud tegusid. Kolleegium leiab igal juhul, et politsei andmebaasi väljavõtted ei saa üldistatult kinnitada tõsiasja, et just Y kartis O. Aasoru ähvardusi ja pidas neid tõsiseltvõetavaks, mistõttu nendele tuginemine ei ole asjakohane.

1. Seoses teo toimepanemise aja määratletusega selgitab kolleegium järgmist. Y ja A avaldasid, et sündmus leidis aset kella 2 paiku öösel. Samas nähtub politsei andmebaasist, et
2. juulil 2023 kella 9 paiku hommikul teavitati politseid sellest, et teataja A ukse taga (XXX) laamendab Ove (Aasorg). Ei ole välistatud, et politseile helistamine toimus pärast sündmust või et kannatanu ja tunnistaja mäletavad sündmuse toimumise aega valesti. 1-23-345 Süüdistatav ei ole siiski esitanud kummagi ajavahemiku kohta alibit, veelgi enam, ta tunnistab iseenesest fakti, et on käinud süüdistuses nimetatud päeval Y ukse taga. Samas nõustub kolleegium maakohtuga selles, et ebausaldusväärne on süüdistatava versioon selle kohta, et ta sattus juhuslikult mingite võõraste inimestega kannatanu ukse taha. Nii tunnistaja kui ka kannatanu tundsid ära just süüdistatava hääle. Seega on O. Aasoru tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 120lg 1 järgi.

20. Nagu eespool märgitud, ei sea kaitsja kahtluse alla O. Aasoru süüdivust. Ka kriminaalasja tehioludest ei nähtu, et tema tegude puhul olnuks tegemist spontaanse või impulsiivse reaktsiooniga olukorrale, mis annaks alust väitmaks, et tema võime oma käitumist juhtida olnuks neil juhtudel vähemalt oluliselt piiratud

§ 35

tähenduses ja tinginuks

§ 60rakendamist.

1. Samas leiab kolleegium, et tähelepanu väärivad kaitsja väited, mille kohaselt süüdistatava majanduslikku olukorda ja lisaks ka rehabiliteerimisväljavaateid arvestades on KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Maakohus ei käsitlenud otsuses kaitsja taotlust jätta kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Võttes arvesse süüdistatava sissetulekut ja tervislikku seisundit (piiratud töövõimet), peab kolleegium võimalikuks jätta osa menetluskulust riigi kanda, küll väiksemas ulatuses, kui seda taotleb kaitsja, muu hulgas peab O. Aasorg tasuma ka osa riigi õigusabi kaitsja tasust. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
2. novembri
3. a otsuse osas, milles süüdistatavalt mõisteti välja menetluskulud kokku summas 2613 eurot 42 senti. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse ja mõistab süüdistatavalt välja menetluskulud summas 1320 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 110 eurot. Menetluskulud summas 1293,42 eurot jätab ringkonnakohus riigi kanda.
4. O. Aasoru kaitsja esitas apellatsioonimenetluses
5. veebruaril 2024 riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt osutati süüdistatavale apellatsioonimenetluses õigusabi 308 minuti ulatuses (maakohtu otsusega tutvumine, süüdistatavaga nõupidamine ja apellatsiooni koostamine). Kaitsja palub määrata riigi õigusabi tasuks 371 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 452,62 eurot. Samuti esitas kaitsja
6. aprillil 2024 tasutaotluse, mille kohaselt osutati lisaks õigusabi 130 minuti ulatuses, s.o 157 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 191,54 eurot. Seega kokku taotleb kaitsja määrata riigi õigusabi tasuna 644,16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 p-s 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Allkirjastatud digitaalselt