Obsah (6)

§ 652§ 657§ 230§ 238§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-67

§ 652lg 3 p 2 järgi.

Et kostja seda ei teinud, on ta kaotanud õiguse väidetavale rikkumisele tugineda

§ 652lg 6 järgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda. 7. Hageja nõuab üürniku õigusjärglasena üürileandjalt välja üürnikule kuulunud esemeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetledes selgitamiskohustust rikkunud. Pooltel on olnud võimalus esitada oma seisukohti ja tõendeid, maakohus viis asjas läbi kohtuistungi, kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus pooltega hageja nõuet ja kostja vastuväiteid põhjalikult arutanud. Kohus on palunud kostjal selgitada, kuidas ta saab oma menetluses esitatud väiteid tõendada (tl 83 pöördel), kohus on kuulanud ära hageja ja kostja esindaja vande all. Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväidetega kostja apellatsioonkaebusele, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses nimetanud, millised asjaolud jäid tal kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu esile toomata või millised tõendid esitamata. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusega koos taotlusi tõendite vastuvõtmiseks või tõendite kogumiseks (

§ 652lg 3 p 2).

7

1. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vaidluse korral peab omanik AÕS § 82 lg 1 kohaselt tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Hageja esitas kohtule arved, mille alusel on maakohus tuvastanud hagis nimetatud esemete ostmise G. Lazareva poolt, kostja esindaja kinnitas maakohtu istungil vande all, et nimetatud esemed on endiselt korteris olemas. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et vaidlusalused esemed on ostetud ajal, mil G. Lazareva elas kostjale kuuluvas korteris ning need viidi sellesse korterisse.
2. Kostja kui mööbliesemete valdaja võib asja väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi, kui tal on õigus asja vallata (vt nt RKTKo 03.04.2017, 3-2-1-22-17, p 10). Kostja väidab, et esemete omand on talle üle läinud, mistõttu on tema valdus õiguspärane. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole kinnisasja valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust kinnistut vallata, või mitte (RKTKo 17.03.2015, 3-2-1-178-14, p 11). Kostja väidab esiteks, et ta sõlmis hageja õiguseellase G. Lazarevaga kokkuleppe, mille kohaselt pidid üürniku poolt soetatud esemed jääma pärast üürilepingu lõpetamist üürileandjale. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et kostja ei ole mööbliesemete omandi üleandmise kokkulepet tõendanud. Kostja viitas maakohtu istungil G. Lazareva
3. detsembri 2021 e-kirjale, milles G. Lazareva kirjutas kostjale: „..tekkis soov vahetada pesumasinat. Kas Teile sobib kui ostan ise uue masina ning Teie viiksite võimalusel vana masina ära?“. Nimetatu ei tõenda aga hageja õiguseellase soovi ostetava pesumasina omandiõiguse üleandmiseks kostjale. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja väitel pesumasina väljavahetamise põhjuseks ei olnud mitte masina rike, vaid üürnikule sobimatu pesumasina pesuprogramm (tl 35 pöördel), jääb arusaamatuks, miks kostja viis talle kuulunud ja varem korteris olnud pesumasina vanaelektroonika jäätmete käitlejale. Ka muude vaidlusaluste esemete õiguspärase valduse suhtes ei ole kostja kohtule esitanud tõendeid. Diivani osas on hageja ja kostja esindaja ütlused vastuolulised, hageja väitel viis diivani ära korteriomanik koos oma pojaga, kostja väitel sai ta diivani vahetamisest teada ilmselt veemõõtjate vahetuse ajal (tl 86). Maakohus on õigesti leidnud, et kui üürilepingu kehtivuse ajal viis üürileandja talle kuuluvaid mööbliesemeid või kodumasinaid korterist ära, sh utiliseeris, ei ole kokkuleppe puudumisel üürniku kohustuseks nende esemete asendamine. Maakohus on õigesti leidnud, et tõendatud ei ole kostja väide, et kostja ja G. Lazareva vahel on sõlmitud kompromiss, mille kohaselt pidi G. Lazareva ostetud mööbel jääma korterisse, kompenseerimaks korteris tekitatud kahju. Hageja tasus kostjale korteris üürilepingu lõppemisel fikseeritud kahjustuste eest vastavalt kostja esitatud arvele (tl 52), arvel on täpselt loetletud üürileandja kulud, mh kulud mis on seotud kahju hüvitamisega. Kostja väited selle kohta, et ta ei tõstnud üüritasu, kuna tal hakkas G. Lazarevast kahju ja ta soovis G. Lazarevast mööbliga oodatud hinnatõusu kompenseerida, on vastuolus hageja ütlustega, kelle väitel hakkas hoopis G. Lazareval kostja esindajast kahju, kuna ta oli saanud infarkti (tl 35 pöördel ja 85 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud vastuväiteid, mille kohaselt viis hageja korterist enne
4. novembrit 2022 ära mööbliesemed, mis ei pidanud vastavalt üürnikuga sõlmitud kokkuleppele korterisse jääma.
5. novembri 2022 aktis (tl 10) ei ole kajastatud ühtegi poolte avaldust või kokkulepet seonduvalt korteris asunud 8 mööbliga. Hageja esindaja on
6. detsembril 2022 (seega vaid kuu pärast üleandmisakti alla kirjutamist) pöördunud kostja poole esemete valduse saamiseks ja pöördumise kohaselt on hageja korduvalt soovinud kostjalt vaidlusaluste esemete valduse üleandmist.
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu seisukoha muutmiseks.

§ 230

lg 1 järgi tuleb poolel menetluses tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus ei ole kahelnud kostja poolt esitatud fotode ehtsuses, vaid on leidnud, et fotodest ei selgu nende tegemise aeg ega koht ning fotodel kujutatust ei saa järeldada kahjustuste suurust ning osaliselt ka asukohta ega sedagi, kas tegemist on üldse kahjustusega. Hageja on menetluses samasisulised vastuväited kostjale ka mitmes menetlusdokumendis esitanud (tl 48 pöördel; 63 pöörel). Kohus hindab otsuses poolte esitatud tõendeid ja vastuväiteid. Riigikohus on leidnud, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning selle õigusliku alusega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (

§ 238lg-d 1–4), seda on maakohus ka teinud.

Pooltele oli arusaadav tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Iseenesest on õige kostja väide, et üürileandja saab VÕS § 336 lg 2 järgi üüritud asja tagastamise järel ka hiljem avastatud puudustele tugineda. Aga ka sellisel juhul tuleb tal oma nõuet tõendada. Kostja ei ole tuginenud menetluses üürileandja pandiõigusele kui õiguspärase valduse alusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude, ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuna kostja esindaja on kinnitanud 31. juuli 2023. a kohtuistungil vande all, et hagis nõutav vara on jätkuvalt olemas, on nende valdust võimalik üle anda ning vindikatsiooninõude rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik ja kohtulahend täidetav. 11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (

§ 175lg 1).

Hageja esindaja tunnitasu 60 eurot on mõistlik ning esindaja poolt apellatsioonimenetluses hageja esindamisele kulutatud aeg 2 tundi on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 120 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9