Obsah (6)

§ 667§ 173§ 662§ 238§ 5§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. mai 2024 Tsiviilasja number 2-23-15344 Tsiviilasi Kohtutäitur

§ 667lg 2 esimese lause alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust (

§ 173

lg 3) ja jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (

§ 662lg 3).

Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde. Tegemist on asjakohaste tõenditega (

§ 238lg 1).

Tõendid on esitatud asjaolude tõendamiseks, mille tõttu juhtimisõiguse peatamine on võlgniku hinnangul tema suhtes ebaõiglane.

1. Asjaoludest nähtuvalt on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud: võlgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ja olemas on sissenõudja nõusolek võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Kuna kohtutäitur on edastanud võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning võlgnik ei ole pärast hoiatuse saamist täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust, oli kohtutäituril iseenesest alus pöörduda kohtusse, et kohaldada võlgniku suhtes muid meetmeid.
2. Selleks, et võlgniku õigusi piirata, tuleb analüüsida, kas õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 18.1). Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise eest. Kõnealune meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p-d 15, 18.3). Põhiseaduse § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse hoolitseda oma lapse eest ja perekonnaseaduse § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Õiguste piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p-d 16, 17).
3. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust. TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib

§ 5lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte.

Hagita menetluses kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades peavad kohtud tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (RKTKm 26.04.2023, 2-20-18894, p 11.2; RKTKm 09.03.2022 2-19-9543/48, p 18). 7 Võlgnik vaidles avaldusele vastu, esitamata oma vastuväidete tõendamiseks ühtki tõendit. Üksi menetlusosaline ei taotlenud enda ärakuulamist, mistõttu maakohus otsustas menetleda asja kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja avalduste või seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (dtl 28). Kohus ei juhtinud võlgniku tähelepanu vajadusele esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kohus ei arvestanud lahendis võlgniku vastuväidetega, sh kuna võlgnik ei olnud esitanud neid kinnitavaid tõendeid.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse peatamine hetkel põhjendatud. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt toimus viimane laekumine elatise nõude katteks mais 2023 võlgniku arestitud sissetulekust XX OÜ-st. Võlgniku kinnitusel tema töösuhe katkes mais 2023 seoses terviseprobleemidega – tema haige põlv ei võimaldanud enam autojuhina töötada. Võlgnik on ringkonnakohtu hinnangul teinud usutavaks, et tema võimlaused tööd teha ja sissetulekut teenida on olnud terviseprobleemide tõttu ajutiselt piiratud. SA Ida-Viru Keskhaigla
2. detsembri
3. a epikriisi (dtl 74) kohaselt võlgnik kaebas valu parema põlve liigeses liikumisel, eriti põhjustas vaeva kükitamine, kuna ei saanud kükist tõusta; vaevused kestsid üle aasta, kuid süvenesid viimase aasta jooksul. Võlgnikule pandud diagnoosi kohaselt esinesid tal põlveliigese sisemised kahjustused, vana rebendi või vigastuse põhjustatud meniski kahjustus. Võlgnikule tehti
4. detsembril 2023 põlve meniski operatsioon, pärast mida pidi olema kuu aega kipslahases ja läbima taastusravi. Kohtutäitur ega sissenõudja ei ole vaielnud vastu võlgniku väitele, et ta on võetud töötuna arvele. Võlgniku kinnitusel tegeleb ta töökoha otsimisega. Võlgniku ja XX OÜ (äriregistrist nähtuvalt XX OÜ on ühinenud XX OÜ-ga) vahel sõlmitud töölepingust (dtl 103-107) ja võlgniku ametijuhendist (dtl 108-109) nähtub, et võlgnik töötas XX OÜ-s autojuhina. Osaühing XX palgateatistest (dtl 75-76) nähtub, et võlgnik töötas ka enne seda autojuhina (aprill – mai 2022). Ringkonnakohus nõustub võlgniku seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu annab talle tema varasemat töökogemust arvestades eelduslikult tööturul paremad võimalused töö leidmiseks ja ülalpidamiskohustuste täitmiseks piisava sissetuleku teenimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, nagu peaks võlgnik juhtimisõiguse peatamata jätmiseks tõendama, et ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik tööd leida või vähemalt sama suurt sissetulekut teenida kui juhtimisõiguse olemasolu eeldaval töökohal. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik eeltooduga tõendanud, et juhtimisõiguse kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane ja ei aitaks hetkel elatise maksmisele kaasa. Vastupidi, kui juhtimisõigus peatada, siis muutuks sissenõudja olukord halvemaks, kuivõrd langeks ära võlgniku võimalus asuda tööle, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane ka seetõttu, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tema peres kasvavate laste transportimiseks. Võlgnik on esile toonud, et võlgniku peres kasvab kaks alaealist last ning võlgnik elab koos oma elukaaslasega maal, kuid ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kasutada ühistransporti ning miks ei saa tema elukaaslane vajadusel lapsi transportida.
5. Vastuseks sissenõudjale märgib ringkonnakohus, et kohtumenetlustes oma õiguste kaitseks professionaalse õigusabi kasutamine on menetlusosalise õigus ja ei saa olla talle etteheidetav.
6. Ringkonnakohus märgib, et kui edaspidi selgub täitemenetluses, et võlgnik siiski igakuist elatist tasuma ei asu, st ei tee piisavalt pingutusi töökoha leidmiseks (sh vajadusel töötukassa meetmete abil) või varjab oma sissetulekuid, võib juhtimisõiguse piiramine siiski olla tema 8 elatise maksmisele sundimiseks proportsionaalne abinõu. Sel juhul on kohtutäituril seadusest tulenevalt õigus pöörduda juhtimisõiguse kehtivuse peatamise avaldusega uuesti kohtu poole.
7. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kuigi kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata, tingis kohtumenetluse siiski võlgniku tegevusetus. (allkirjastatud digitaalselt) 9