Obsah (5)

§ 3811§ 201§ 281§ 2172§ 3311

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium 27. mai 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-2709 (21230100695) Kohtunik Inna Ombler V

§ 3811järgi kvalifitseeritava süüteo.

Osaühingu Q raamatupidamise pidamata ja korraldamata jätmist heidetakse kaebuses ette ka osaühingu juhatuse liikmetele Kile ja Vele, kes on lisaks esitanud registripidajale ja Xle Osaühingu Q varade ja nendega seotud tehingute kohta valeandmeid. T omastas Osaühingule Q kuuluva Prantsusmaal asuva villa

1. juuli 2019 müügist laekunud 1 070 000 eurot. Raha laekumine ja asukoht on Xle kui Osaühingu Q osanikule teadmata. Majandusaasta aruandes vara müüki kajastatud pole. Osaühingu Q bilanss
2. oktoobri 2020 seisuga tehingu tulemit ei kajasta, samas pole ka vara enam alles, sest bilansi kirjed neid ei kajasta. Välistatud pole omastamise varjamiseks rahapesu tehing pereliikmete V (abikaasa) ja F (poeg) kaasabil.
3. aprillil 2019 on T ilma osanike otsuse ja volituseta võõrandanud V riiulifirmale W Osaühingu Q omandis olnud Tallinnas SSS ja RRR asuvad korteriomandid bilansilise maksumusega rohkem kui 1 000 000 eurot, selle eest tasu nõudmata. V võõrandas korteriomandi
4. aprillil 2020 edasi F Z OÜ-le mitme aastase tasuta tehinguga, s.o tagamata järelmaksuga, millega takistatakse Osaühingu Q omandi tagasivõitmist seadusliku omandi taastamiseks. Sellega on T pannud abikaasa V ja poja F ning W OÜ ja Z OÜ kaasabil toime omastamise suures ulatuses

§ 201tähenduses.

Osaühing Q on saanud juhatuse liikmete ja kaasosanike ebaseaduslike tehingute, raamatupidamise pidamata jätmise ning võltsimise tõttu eriti suure kahju 1,3 miljonit eurot, mis on olulises ulatuses kahjustanud ka X omandit. Nimelt on Xl varade realiseerimisel ja äriühingu tegevuse peatamisel õigus omandile vastava vara tagastamisele, mille T, V ja K on koostöös äriühingutega viinud ebaseaduslikult äriühingust välja.

1. PPA teatas
2. juulil 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ning Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
3. augusti 2021 määrusega X kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata.
4. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Ta märkis kaebuses, et X on alates
5. aastast esitanud korduvaid taotlusi (HMK kohtulahend) Osaühingu Q raamatupidamisega tutvumiseks eelkõige eesmärgiga jälgida osaühingu juhatuse tegevust ja saada aru, kuhu on kadunud rahalised vahendid. Tallinna Ringkonnakohtu
6. aprilli 2021 määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX kohustati Osaühingu Q juhatust võimaldama Xl tutvuda lahendis loetletud peamiste raamatupidamisdokumentidega. Vaatamata korduvatele kirjalikele nõudmistele ei ole Osaühing Q täitnud isegi kohtulahendit. Avalikes registrites puuduvad Osaühingu Q majandusaastate aruanded.
7. aastal registrile esitatud bilanss ei kajasta üldse mingit omandit ning jälgitav ei ole, mis numbritega selles on tegu. Deklaratsioone pole Osaühing Q esitanud.
8. Riigiprokuratuur alustas
9. septembril 2021 X kaebuse alusel kriminaalmenetluse

1 § 381 tunnustel, märkides seejuures, et kriminaalmenetluse käigus tuleb võtta seisukoht võimaliku omastamise/usalduse kuritarvitamises osas ning tuvastada, isikute tegevus võib vastata ka

§ 281või § 381 koosseisulistele tunnustele.

2

1. X esindaja M. Lember esitas
2. jaanuaril 2024 täiendavad tõendid ja selgituse omastamise koosseisu täidetuse kohta, mille kohaselt maksis T
3. augustil 2019 osanike otsuse ja volitusteta Osaühingu Q kontolt V-le 50 000 eurot selgitusega „autasu“. Lisaks on Osaühing Q andnud
4. oktoobri 2019 kokkuleppe MAG-Z-KUL-311019 alusel OÜ-le Z tasuta üle
5. jaanuaril 2006 F ja X (üürileandjate) ning Osaühingu Q (üürniku) vahel sõlmitud üürilepingu. Osaühing Q jäi ilma rahalistest vahenditest, mida oli kuni üürilepingu üleandmiseni saanud üürilepingu alusel sõlmitud (allüüri)lepingutest. Sellega pööras T Osaühingu Q vara kolmanda isiku, Z OÜ kasuks.
6. PPA lõpetas
7. märtsi 2024 määrusega kellelegi kahtlustust esitamata Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS §199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Ringkonnaprokurör leidis, et Te, Ve, F ja Ki tegevuses puuduvad

§ 201

, § 2172, § 281, 381, 3811, § 394 või teiste kuriteo koosseisude tunnused.

§ 3811

koosseisu (raamatupidamiskohustuse rikkumine) osas märkis ringkonnaprokurör järgmist. Osaühingu Q raamatupidaja J on selgitanud, et Osaühingu Q ja M OÜ vahel oli sõlmitud leping raamatupidamisteenuse osutamise kohta ning tõenäoliselt oktoobrist 2018 tegeles Osaühingu Q raamatupidamisega tema. Osaühingu Q raamatupidamisarvestust peeti arvutis, programmis 1C, litsents ja arvuti kuulusid Osaühingule Q. Peale ettevõtte pangakontode sulgemist andis J kõik dokumendid Osaühingule Q üle. Pärast dokumentide üleandmist käis ta Osaühingu Q ruumides veel koostamas raamatupidamise

1. aastaaruannet. X avalduse kohaselt ei esitanud T pärast Osaühingu Q kinnisvara müüki
2. aastal talle Osaühingu Q raamatupidamisdokumente ning
3. novembril 2019 pöördus X raamatupidamise dokumentide saamiseks kohtusse (tsiviilasi nr X-XX-XXXXX). Samas küsimusele, kellelt, milliseid dokumente ja mis viisil nõudis ta enne kohtusse pöördumist, ei osanud, X vastata. Ta arvas, et võis seda teha suuliselt. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud
4. aprilli 2021 määrusega kohustati kohaselt Osaühingu Q juhatust võimaldama Xl tutvuda ettevõtte raamatupidamisdokumentidega perioodi
5. jaanuar 2019 kuni
6. oktoober 2019 kohta, Osaühingule Q kuulunud korteriomandite (asukohaga SSS, RRR ja GGG, Tallinn,) võõrandamise lepingute ning
7. oktoobril 2019 või varem sõlmitud krediidi- ja laenulepingutega, milles Osaühing Q on krediidi- või laenusaaja. Menetleja märkis, et Tallinna Ringkonnakohtu
8. aprilli 2021 määruse vastuvõtmise päevaks ei olnud T ega K Osaühingu Q juhatuses ega saanud Xl takistada dokumentidega tutvumist ega korraldada ettevõtte raamatupidamist. Seoses kohustusega võimaldada Xl tutvuda Osaühingu Q krediidi- ja laenulepingutega, puuduvad Xl konkreetsed andmed, et sellised lepingud on üldse olemas. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et 22.04.2019 leping Osaühingu Q korteriomandi (asukohaga GGG, Tallinn) võõrandamise kohta puudub, kuna see on vormistatud juhatuse otsuse, mitte müügilepinguga ning kohtumääruses seda nimetatud pole. Lisaks on tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX Osaühing Q avaldanud, et ettevõte ei ole viimase 9 aasta jooksul krediidi- ega laenulepinguid sõlmitud, ajavahemikul 01.01.2019–05.10.2019 pole sularahaoperatsioone tehtud ega kassaraamatut, 3 ostureskontrot ega müügireskontrot olnud. Ka puuduvad selle ajavahemiku kohta objektiivsed käibeandmed. X avaldusest ei nähtu, kuidas ja millega on tal raskendatud ülevaate saamine Osaühingu Q varalisest seisundist. Dokumentide, mis annavad ülevaate ainult mingi konkreetse tehingu või tegevuse kohta lühikese perioodi jooksul (käibeandmik, kassaraamat, ostureskontro kui ka müügireskontro perioodi 01.01.2019-05.10.2019 kohta) mitteesitamine, ei raskenda oluliselt ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Aastate 2020-2021 kohta ei saa olla dokumente ega raamatupidamist, kuna ei olnud andmeid ega tehinguid, mida raamatupidamises kajastada. X selgituse järgi ei teostanud Osaühing Q juba
9. aasta septembrist igapäevast majandustegevust. Raamatupidaja J selgituste kohaselt teostas Osaühing Q igapäevast majandustegevust kuni Q ettevõtte kontode sulgemiseni SEB pangas, st kuni
10. novembrini
11. T ja V müüsid
12. jaanuaril 2020 oma Osaühingu Q osakud C OÜ-le ning
13. märtsil 2020 esitas C OÜ firma likvideerimise avalduse. Kokkuvõttes märkis prokurör, et Osaühingus Q peeti kuni
14. aastani raamatupidamist ning raamatupidamisdokumendid on ettevõttele üle antud.
15. majandusaasta aruande puudumine ei tähenda, et Osaühingu Q juhatus rikkus raamatupidamise kohustust. Raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ülevaate saamise olulise raskendamisega on tegu eelkõige juhul, kui selle ülevaate saamiseks õigustatud isik või asutus ei saa vastavat ülevaadet kas üldse või on selle saamine küll võimalik, kuid seda üksnes ebamõistlike pingutustega.
16. X esindaja Marta Lember vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris, leides jätkuvalt, et T on võõrandanud kogu Osaühingu Q äritegevuseks vajaliku vara enda ja oma pereliikmete huvides ning pannud toime raamatupidamiskohustuse rikkumise.

§ 3811

koosseisu osas märgiti kaebuses, et raamatupidaja J ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ta

1. aastal koostanud Osaühingu Q majandusaasta aruanded. Seega on koostatud nii
2. kui ka
3. aasta aruanded. T väitel jäid alusdokumendid
4. aasta juulis Prantsusmaa villasse (see väide on esitatud nii kohtule, täiturile kui ka likvideerijale). J sõnul andis ta raamatupidamise andmed Osaühingu Q juhatusele üle
5. aasta detsembris. Seega T valetab, et dokumendid on jäänud villasse. Kriminaalmenetluse toimiku I kd tl 182 kohaselt on Osaühing Q ise esitanud Prantsusmaa kohtuasjas dokumendid enda raamatupidamise arvestusest perioodi 2017-2019 august kohta. Järelikult on Tel dokumendid olemas, kuid neid on kannatanu eest varjatud. Kohus on kohustanud Osaühingu Q juhatust Xle raamatupidamise dokumente esitama, kuid neid esitatud ei ole ja alustatud on täitemenetlust (2-22-9740). Riigiprokuratuuri määrus
6. Riigiprokuratuur jättis
7. aprilli 2024 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata osas, milles vaidlustati kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 3811

järgi menetletud episoodis ja läbi vaatamata osas, milles vaidlustati kriminaalmenetluse lõpetamist

§-de 201 ja 2172 järgi menetletud episoodides. 4 Riigiprokurör oli seisukohal, et X ei ole

§ 201ja § 2172 koosseisude osas kannatanuks, st tal puudub selles osas kaebeõigus. Kr

MS § 37 lg 1 kohaselt saab kriminaalasjas kannatanu olla vahetult kuriteo tulemusel kahju saanud isik. Osaühingu vara ei kuulu samaaegselt osanikele ja äriühingu majandusliku seisu muutus ei ole üks ühele üle kantav osanike varalisele seisule. Omastamisel saab vahetult kahju see, kelle vara omastatakse. Kui tema varalise seisundi vähenemine mõjutab omakorda kellegi teise varalist seisu, ei ole enam tegemist vahetult kuriteo tulemusel saadud kahjuga. X võimalik kahju on tekkinud just vahendatult – vaheastmeks on osaühingu majandusliku seisu muutus. KrMS § 37 lg 1 esimeses lauses öeldu kohaselt saab kannatanu olla vaid isik, kellel tekkinud kahju seos kuriteoga on kõige vahetum. Kriminaalmenetluse seadustik ei tunnista n-ö kannatanut kannatanu taga (vt ka Tallinna RKK 16.03.2023 määrus asjas nr 1-23-1315). Võimalike T poolt toime pandud omastamise episoodide asjaolude järgi saab vahetult kahju saanud isikuks olla Osaühing Q. Seda on möönnud sisuliselt ka X ise, märkides kuriteokaebuses „OÜ Q on saanud juhatuse liikmete ja kaasosanike ebaseaduslike tehingute, raamatupidamise pidamata jätmise ning võltsimise tõttu eriti suure kahju summas 1.3 mlj eurot“ ning „ OÜ Q jäi ilma rahalistest vahenditest, mida oli kuni üürilepingu üleandmiseni saanud üürilepingu alusel sõlmitud (allüüri)lepingutest. T on toime pannud omastamise, kuna pööras OÜ Q vara kolmanda isiku, Z OÜ kasuks“. Osaühingut Q esindab vastavalt seadusele juhatuse liige, kelleks X ei ole. Riigiprokurör leidis kohtupraktikale (Tallinna RKK 23.11.2020 määrus asjas 1-20-8130) viidates, et ka kuritegudes

§ 2172

järgi on kannatanuks äriühing, mitte selle osanik.

§ 3811

koosseisu osas leidis riigiprokurör, et kõik tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud, täiendavate tõendite kogumist ei ole kaebaja taotlenud. Sest tulenevalt kontrollis prokurör üksnes seda, kas määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks vastavad seadusele ning kohtupraktikale. Prokurör leidis, et kriminaalasja materjalidest ega kaebusest ei nähtu viiteid konkreetses raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmisele või ebaõigete andmete esitamisele. Tunnistaja J ütlustest ei jää kahtlust, et raamatupidamist Osaühingus Q toimetati, ostes teenust sisse M OÜ-st. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX Harju Maakohtu

1. juunil 2020 tehtud määrusest nähtub, et T keeldus ÄS § 166 lg 2 alusel täitmast X teabenõuet saada Osaühingut Q puudutavaid dokumente, leides, et X on tekitanud Osaühingule Q kahju. Seega eeldas T, et tal on seadusest tulenev õigus dokumentide esitamisest keelduda. Seetõttu ei saa väita, nagu oleks T varjanud raamatupidamisdokumente X eest teadlikult. Kohus rahuldas X taotluse osaliselt ja kohustas Osaühingu Q juhatust võimaldama Xl osaühingu teatud dokumentidega tutvuda. Määrus jõustus
2. aprillil
3. Alates
4. veebruarist 2021 kuni
5. augustini 2023 oli Osaühingu Q juhatuse liikmeks V. Kaevatavas määruses on selgitatud, miks kõiki kohtumääruses loetletud dokumente polnud võimalik üle anda. Osa neist on kellele üle andnud likvideerija A. Palmitsa. Seega olid need dokumendid reaalselt olemas ja neid pole varjatud, kuna anti likvideerijale üle.

§ 3811

objektiivses koosseisus nimetatud teod kujutavad endast süütegu ainult sellisel juhul, kui nendega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. St kuriteona pole käsitatav mitte igasugune raamatupidamise kohustuse rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mis on oluliselt raskendanud 5 raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ülevaate saamist. Ülevaate saamine on oluliselt raskendatud eelkõige siis, kui selle ülevaate saamiseks õigustatud isik või asutus ei saa vastavat ülevaadet kas üldse või on ülevaate saamine võimalik ebamõistlike pingutustega. Kuriteokaebuses kajastatu ja kriminaalmenetluse käigus tuvastatu ei võimalda väita, et V tegevusetuse tagajärjel oleks Xl olnud oluliselt raskendatud Osaühingu Q varalisest seisundist (märkusena – majandustegevus lakkas 2019. a) ülevaate saamine. Kuriteokaebuse läbiv argument on, et Osaühing Q on T tegevuse läbi muutunud varatuks. Seega oli Osaühingu Q varaline seis (vähemalt nn suures plaanis) kaebajale teada ja seda eelkõige tema käsutuses olnud dokumentide läbi. V puhul võiks kaalumisele tulla

§ 3311(kohtulahendi täitmata jätmine).

Ülal viidatud kohtulahendit (osas, milles see oli võimalik) V juhatuse liikmena ei täitnud, kuid täitmata on (või vähemalt puudub selle kohta teave) tingimus, et tema suhtes oleks täitemenetluse seaduses ettenähtud sanktsioone kohaldatud. Kaebaja on küll viidanud alustatud täitemenetlusele, kuid pole selgitanud, kas ja millise resultaadiga see on lõppenud. Kuna riigiprokurör jättis esitatud kaebuse rahuldamata, jättis ta ka rahuldamata taotluse hüvitada Xle kaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud 1760 eurot. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale 9. X esindaja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist, Riigiprokuratuuri kohustamist kaebust (sh menetluskulude hüvitamise taotluse osas) täielikult läbi vaatama, Riigiprokuratuuri kohustamist menetlust jätkama

§ 3811koosseisu osas ja kaebuse esitamisega seotud menetluskulude riigi kanda jätmist.

9.1. Kaebuses leitakse, et Riigiprokuratuur rikkus menetlusõigust, kui jättis X esindaja kaebuse läbi vaatamata. Riigiprokuratuuri seisukoht, et äriühingu vara vastu kuriteo toimepanemisel ei ole kannatanuks selle äriühingu osanik, on väär ja vastuolus kohtupraktikaga. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 37 lg-s sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. See kahju peab olema tekitatud vahetult kuriteoga. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb.“ Omastamise koosseis kaitseb vara ning äriühingu vara omastamine mõjutab otseselt kannatanu kui osaniku vara väärtust, s.o osaühingu osa väärtust. Seda sama on väljendanud ka Riigikohus otsuse 1-20-8130 p-s 17, märkides et prokuratuuri seisukoht, et osaühingu osanikud ei ole kannatanud, kui toime on pandud kuritegu (

§ 2172

) osaühingu vara vastu, on väär ning osaühingu osanikud võivad olla kannatanuks, kui nende vara väärtus väheneb kuriteo tõttu. Sisuliselt tähendavad Riigikohtu seisukohad seda, et kui kuriteoga on vähendatud X kui väikeosaniku vara väärtust, on sellega kahjustatud tema õigushüve ning sellisel juhul on X kannatanu. 6 Ka on kannatanut kogu kriminaalmenetluse jooksul käsitatud kannatanuna ning ka hagi tagamata jätmise vaidlustamisel kõikides kohtuastmetes käsitati väikeosanikku kannatanuna. Otsuse 1-23-7139/7 p-s 14 on Riigikohus märkinud, et kaebeõiguse subjektina tuleb lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetlusvälist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis alustamata. Seega isegi olukorras, kus Riigiprokuratuur leiab, et seni kannatanuna kaasatud isik tegelikkuses ei ole kannatanuks, tuleb sellele isikule siiski tagada kaebeõigus. X väikeosanikuna kaasati kriminaalmenetlusse kannatanuna, tema esitatud tsiviilhagi võeti kriminaalasjas vastu kui kannatanu hagi, kannatanu läbis vaidemenetluse kõik kohtuastmed kannatanuna. Ka Riigiprokuratuur on kriminaalmenetlust alustades pidanud Xt kannatanuks, märkides siis, et kuriteokaebuses esitatud asjaolude pinnalt võib olla võimalik, et äriühingu osaniku varalisi huve pole järgitud. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokuratuuri viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 1-23-1315 tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on vastuolus mitme eelviidatud Riigikohtu lahendiga. Lisaks on riigiprokurör viidanud Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri 2020 määrusele asjas nr 1-20-8130, mille on Riigikohus tühistanud ja samas lahendis selgitanud, et Riigiprokuratuuri seisukoht, mille kohaselt ei saa äriühingu osanik olla kannatanuks omastamise või usalduse kuritarvitamise korral, on väär. 9.
2. Ka on kaebuse esitaja seisukohal, et raamatupidamise kohustuse rikkumise osas on kriminaalmenetlus lõpetatud alusetult. Kannatanu esindaja nõustub riigiprokuröriga, et tunnistaja J ütluste kohaselt Osaühingus Q raamatupidamist peeti. J ütluste kohaselt koostas ta nii
3. kui ka
4. majandusaasta aruanded. Tõepoolest ei nähtu kriminaalmenetluses ega kaebuses etteheiteid selle kohta, et J koostatud aruannetes oleks jäetud andmeid esitamata või oleks esitatud ebaõigeid andmeid. Seda aga seetõttu, et neid raamatupidamise aasta aruandeid T äriregistrile ega kannatanule ei esitanud. Kannatanu sai
5. ja
6. aasta majandusaasta aruanded likvideerija vahendusel
7. märtsil 2024 (s.o 5 aastat pärast esitamise tähtaega). Arvestades aruannetes esitatud teavet, ei ole need mitte J koostatud, vaid tagantjärele tehtud uued majandusaasta aruanded. Olukorras, kus raamatupidamise aastaaruanded on raamatupidaja poolt koostatud ja äriühingu juhatusele esitatud, kuid äriühingu juhatus ei avalda neid vastavalt seaduses nõutule, on äriühingu juhatus toime pannud raamatupidamise kohustuse rikkumise. Raamatupidamise aastaaruanded on peamine teave, mille alusel on võimalik saada äriühingu majandustegevusest ülevaade, seda eriti olukorras, kus äriühingu juhatuse liige keeldub vähemusosanikule raamatupidamise alusdokumente esitamast. Puudub ka kahtlus, et Te tegevus oli teadlik ja tahtlik. Nimelt on ta kohtuasjas nr X-XX-XXXXX väitnud, et aruanded on koostamata ja sellest tulenevalt ei ole võimalik neid esitada. Riigiprokuröri argument, et olukorras, kus äriühingu majandustegevus lakkas
8. aastal ja äriühing oli tühjaks kanditud, oli järelikult osanikul ülevaade äriühingu varalisest seisukorrast olemas, siis ei ole õiguslikult pädev. Kui äriühingul kinnisvara enam pole, siis on ilmne, et peab olema ülevaade sellest, kus on kinnisvara võõrandamisest saadud rahalised vahendid. Seetõttu nõudiski kannatanu juhatuselt äriühingu pangakonto väljavõtet. Osaühingu Q juhatuse liikmed T ega V seda kannatanule ei esitanud. 7 Kui äriühingu juhatuse liige ei esita äriregistrile
9. ja
10. aasta majandusaasta aruandeid ning väidab kohtus järjepidevalt, et Tallinnas tegutseva äriühingu raamatupidamise dokumendid on viidud Prantsusmaale ja läinud seal kaduma, siis on tegemist selge raamatupidamise kohustuse rikkumisega. Raamatupidamist peetakse masintöödeldavalt (RPS § 9 lg 3). On ütlematagi selge, et äriühingu majanduslikust olukorrast ei ole võimalik saada ülevaadet, kui puuduvad raamatupidamise aasta aruanded ning ka nende alusdokumente ei esitata. J ütlustest nähtuvalt olid
11. aastal kõik raamatupidamise koostamiseks vajalikud dokumendid J valduses aruande koostamiseks (ta andis dokumendid, sh arvuti, mälupulga ja raamatupidamise aasta aruanded Tle üle
12. aasta detsembris ning veel 2020 koostas ta raamatupidamise aasta aruannet Osaühingu Q kontoris). T ei viinud dokumente ja arvutit Prantsusmaal asuvasse villasse juulis 2019, kui J andis Osaühingu Q arvuti ja raamatupidamise Tle üle
13. aasta detsembris. Seega on T kohtule valetanud, et dokumendid on läinud kaduma ning seda selleks, et neid dokumente mitte Xle esitada. On ilmne, et T tegevus on olnud teadlik ja tahtlik ning kantud vaid isiklikust huvist, kuna dokumentide esitamise korral on vähemusosanikul võimalus esitada Osaühingu Q juhatuse vastu kahjunõudeid. Väär on ka Riigiprokuratuuri seisukoht, et Osaühingu Q juhatuse liikmed ei ole dokumente varjanud, kuna need on esitatud likvideerijale. Kohtumääruse X-XX-XXXXX p-s 4.6.2 on Osaühingu Q juhatuse liiget kohustatud esitama SEB panga konto väljavõte. Kohtumäärus jõustus 28.04.
14. SEB pangakonto väljavõtted esitas kannatanule Osaühingu Q likvideerija
15. septembril 2023 (s.o ca 2,5 aastat hiljem). Likvideerijale ei esitanud SEB panga konto väljavõtet mitte Osaühingu Q juhatuse liige, vaid likvideerija sai konto väljavõtte SEB pangalt. Kaebuse esitaja ei nõustu ka riigiprokuröri märgituga, et T ei esitanud kannatanule nõutud raamatupidamise dokumente seetõttu, et T arvates oli tal seaduslik alus keelduda dokumentide esitamisest. Mitmed nõutud ja kohtumääruses nimetatud dokumendid on senini kannatanule esitamata. Üldiselt aeguvad nõuded kolme aastaga, juhatuse liikme vastu viie aastaga. Seetõttu on prokuratuurist silmakirjalik öelda, et kui likvideerijale esitati osa dokumente 2,5 aastat pärast kohtulahendi jõustumist, ei ole tegemist dokumentide varjamisega. Näiteks likvideerija kaudu saadud pangakonto väljavõttest sai kannatanu teada, et T on oma abikaasale 01.08.2019 kandnud Osaühingu Q rahaliste vahendite arvelt üle 50 000 eurot, selgitusega „autasu“. 2024 aasta augustis aeguks nõue juhatuse liikme vastu. Pärast pangakonto väljavõtte saamist on Xl võimalik tegutseda selle nimel, et Osaühingult Q see summa tagasi nõuda. Seoses dokumentide välja nõudmise täitemenetlusega märgitakse kaebuses, et täitemenetlus ei ole käesolevaks hetkeks veel lõppenud ning et täitemenetluses ei kohaldataks sanktsioone mitte Vle kui kohustuse täitmata jätnud eraisikust juhatuse liikmele, vaid Osaühingule Q. X ei ole huvitatud, et täitemenetluses trahvitaks Osaühingut Q, millel teadaolevalt puuduvad rahalised vahendid. Ühtlasi palub kaebuse esitaja kaebuse rahuldamise korral jätta menetluskulud riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kaebuse rahuldamiseks ja Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks alust ei ole. 8
17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et Riigiprokuratuur jättis põhjendamatult X esindaja kaebuse

§ 201ja § 2172 osas läbi vaatamata.

Kuriteokaebuse kohaselt on Osaühingu Q juhatuse liige T koostöös V ja F ning W OÜ ja Z OÜ kaasabil omastanud Osaühingu Q vara ja tekitanud sellega kahju Osaühingule Q. See omakorda on kahjustanud X omandit. Nii

§ 201kui ka § 2172 koosseisuga kaitstav õigushüve on vara.

Nagu ringkonnakohtule esitatud kaebuseski selgitatud, saab kannatanuna käsitada üksnes isikut, kelle kahju on tekitatud vahetult kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Seega ei ole kannatanu iga isik, kelle mingile õigushüvele on kuritegu kuidagi negatiivset mõju avaldanud, vaid see negatiivne mõju peab olema vahetu ja kuritegu peab olema suunatud selle isiku vastu. Kuriteokaebuse ja hilisemate kaebuste kohaselt on kahjustatud Osaühingu Q vara. Ka ringkonnakohtule esitatud kaebuses kinnitab kaebaja, et omastatud on äriühingu vara ning märgib, et see mõjutab otseselt osaniku vara väärtust, s.o osaühingu osa väärtust. Ehkki äriühingu vara omastamine mõjutab tõepoolest osaniku vara väärtust, on see kahju tekkinud siiski vahendatult, mitte otseselt kuriteo tulemusel – kuriteo tulemusel vähenes ju äriühingu vara väärtus. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui kuriteo tulemusel kahju saanud isiku varalise seisundi vähenemine mõjutab omakorda kellegi teise varalist seisu, ei ole enam tegemist vahetult kuriteo tulemusel saadud kahjuga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2023 määrus asjas nr 1-23-1315 ja 19. jaanuari 2024 määrus asjas nr 1-24-75). Ehkki äriühingu vara vähenemine mõjutab ka selle osanike vara, ei ole äriühingu vara sama, mis osaniku vara. Seega ei ole ka äriühingu majandusliku seisu muutus üks ühele üle kantav osanike varalisele seisule. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt Riigiprokuratuuriga, et X ei saa kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolude valguses käsitada

§ 201ega § 2172 koosseisude osas kannatanuna.

Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka kaebuses viidatud Riigikohtu seisukohad. Küll aga on ekslik Riigiprokuratuuri seisukoht, nagu ei saakski

§ 2172järgi toimuvas kriminaalmenetluses olla kannatanuks osanik.

12. Määruses, millele kaebaja on viidanud, märkis Riigikohus, et

§ 2172

koosseis ei välista, et selle kuriteo tõttu võivad kahju kannatada osanikud ja olla seega selle kuriteokoosseisu järgi toimetatavas kriminaalmenetluses kannatanuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli 2021 määrus asjas nr 1-20-8130, p-d 17-19). Riigikohus tõi välja, et teatud juhtudel saab osanikule kahju tekkida temale kuuluva osa väärtuse vähenemisega. See saab ringkonnakohtu hinnangul olla nii aga vaid sel juhul, kui see kahju on tekitatud vahetult kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga. Tsiviilasjas, millele Riigikohus selles lahendis viitas, leidis kohus, et aktsionärile kuuluvate ettevõtte aktsiate väärtuse vähenemist saab käsitada hageja kahjuna, kui aktsiate vähenemine toimus kostjate käitumise tulemusena (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-2-1-7-10, p 40). Selles asjas oli tegemist olukorraga, kus hageja väitel oli tema osalus äriühingu aktsiakapitalis 9 vähenenud äriühingute ühinemise tulemusel, äriühingute ühinemine toimus tema teadmata ja kostjate tegevuse tulemusena. Seega oli kostjatele etteheidetav tegevus suunatud aktsionäri aktsiate vähenemisele. See olukord ei ole ülekantav praegusele olukorrale, kus kuriteokaebuses etteheidetud tegevused on olnud suunatud osaühingu vara (mis ei võrdu osaniku varaga) omastamisele.
3. Riigiprokuratuuri ei kohusta X esindaja kaebust

§ 201

ja § 2172 osas läbi vaatama ka ringkonnakohtule esitatud kaebuse väide, et kannatanut on kogu kriminaalmenetluse jooksul käsitatud kannatanuna ning ka hagi tagamata jätmise vaidlustamisel kõikides kohtuastmetes käsitati teda kannatanuna. Ka on kaebuses viidatud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt tuleb KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud kaebeõiguse subjekte käsitleda laiemalt kui KrMS §-s

1. 13.
2. Kriminaalasja materjalidest nähtuv kinnitab, et varasemas menetluses on X kannatanuna käsitatud: teda on kannatanuna üle kuulatud ja vastu on võetud ka tema esitatud tsiviilhagi. Olukorras aga, kus ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kohustab KrMS § 37 lg 4 kolmas lause menetlejat isikut menetlusest määrusega kõrvaldama. Ringkonnakohtu hinnangul ongi riigiprokurör seda kaevatava määrusega teinud. Kaebeinstantsil on kohustus kontrollida, ega ei esine kaebuse läbi vaatamist välistavaid asjaolusid. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale saab KrMS § 207 lg-te 1 ja 2 kohaselt kaebuse esitada vaid kannatanu. Sest tulenevalt ongi Riigiprokuratuur kontrollinud, kas X on väidetavalt toime pandud omastamises (või usalduse kuritarvitamises) kannatanu. Riigiprokuratuur leidis, et X ei saa nendes kuritegudes kannatanuna käsitada ning põhjendas määruses oma seisukohta. Seega on riigiprokurör X nende kuritegude järgi toimetatavas menetluses menetlusosaliste ringist välja arvanud ja on jätnud kaebuse selles osas läbi vaatamata põhjendatult. 13.
3. Kaebuses viidatud Riigikohtu määruses (
4. aprilli 2024 määrus kriminaalasjas nr 1-237139, p 14) öeldu, mille kohaselt tuleb KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ning 208 sätestatud kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes leiab, et talle on kuriteoga tekitatud kahju, kuid kriminaalmenetlus on põhjendamatult kas lõpetatud või jäetud alustamata, on tingitud sellest, et üldiselt saab kannatanust rääkida vaid kriminaalmenetluse raames, KrMS §-de 207 ja 208 kontekstis see aga võimalik ei ole. Samast lahendist nähtuvate selgituste kohaselt ei tähenda eelöeldu aga seda, et end kannatanuks pidava isiku süüdistuskohustuskaebust tuleb igal juhul sisuliselt lahendada (samas, p 15). Ka KrMS §-de 207 ja 208 kontekstis saab kannatanuna käsitada isikut üksnes siis, kui on võimalik, et ta on saanud kahju – nagu nõuab KrMS § 37 lg 1 – vahetult kuriteo tulemusel. Kaebuses esitatud väidetest sellist järeldust aga teha ei saa. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka kaebuse väide, et Riigiprokuratuur on kriminaalmenetlust alustades möönnud võimalust, et X kui äriühingu osaniku varalisi huve pole järgitud. See, et riigiprokurör ei pidanud kuriteokaebusest nähtuvate asjaolude põhjal võimalikuks kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist, sedastades võimalust, et X varalisi huve võib olla väidetavate kuritegudega kahjustatud, ei tähenda, et kriminaalmenetluse käigus ei võiks menetleja jõuda teistsugusele järeldusele. Kriminaalmenetlust alustades on 10 Riigiprokuratuuri abiprokurör märkinud, et menetluse käigus tuleb võtta seisukoht, kas kuriteo kaebuses nimetatud isikute tegevus võib vastata mh omastamise ja usalduse kuritarvitamise koosseisudele. Samamoodi tuli see, kas X on saanud väidetavate kuritegude tulemusena kahju, selgitada välja menetluse käigus.
5. Kaebuse esitaja leiab ka, et kriminaalmenetlus raamatupidamise kohustuse rikkumise osas on lõpetatud alusetult. 14.1.

§-ga 3811 kaitstav õigushüve on raamatupidamiskohustuslasega seotud isiku, sh osaniku võimalus saada usaldusväärseid andmeid raamatupidamiskohustuslase majandusliku seisu kohta. See koosseis sisaldab kolme alternatiivi: raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumine, raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine. Kuriteokaebusest nähtuvalt heidetakse Osaühingu Q juhatuse liikmetele ette nii alates

1. aastast raamatupidamise pidamata jätmist, raamatupidamisdokumentide varjamist kui ka registripidajale ja Xle Osaühingu Q varade ja nendega seotud tehingute kohta valeandmete esitamist. Menetleja on kriminaalmenetluse lõpetamisel toonud välja, et Osaühingus Q raamatupidamist peeti ning pärast äriühingu pangakontode sulgemist (21.11.2019) andis raamatupidaja J ettevõttele kõik raamatupidamisega seotud dokumendid üle. Dokumentide üleandmisevastuvõtmise akte aga ei koostatud. Raamatupidaja ütluste kohaselt teostas Osaühingu Q igapäevast majandustegevust kuni
2. novembrini 2019, X selgituste kohaselt ei ole Osaühing Q juba
3. aasta septembrist igapäevast majandustegevust teostanud. Sellest järeldas menetleja, et
4. ja
5. aasta kohta ei saanudki dokumente ega raamatupidamist olla. Pelgalt
6. majandusaasta aruande puudumine ei tähenda menetleja hinnangul veel, et Osaühingu Q juhatus on rikkunud raamatupidamiskohustust. Riigiprokurör nõustus nende põhjendustega ning märkis ka, et viiteid konkreetses raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmisele või ebaõigete andmete esitamisele kriminaalasja materjalidest ega kaebusest ei nähtu. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses mööndakse, et J ütluste kohaselt Osaühingus Q raamatupidamist siiski peeti ja raamatupidaja on raamatupidamise aastaaruanded koostanud. Kaebuses leitakse, et raamatupidamise kohustust on rikutud sellega, et Osaühingu Q juhatus ei ole aastaaruandeid avaldanud ega ole Xle esitanud ka raamatupidamise alusdokumente. Seega heidetakse kaebuses ette raamatupidamisdokumentide varjamist. 14.2.

§ 3811

mõttes on varjamine eelkõige dokumentide õigustamatu esitamata jätmine isikutele, kellel on seadusest tulenevalt õigus nendega tutvuda. Selliseks isikuks on ka osaühingu osanik – ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Süütegu on raamatupidamisdokumentide varjamine aga üksnes juhul, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Seega peab objektiivse koosseisu täitmiseks olema tuvastatud nii see, et raamatupidamisdokumente varjati teadvalt kui ka see, et varjamise tulemusena oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. 11 Riigiprokurör tõi kaevatavas määruses välja, et

1. oktoobri 2019 e-kirjas oli T küll keeldunud täitmast X teabenõuet raamatupidamisdokumentide saamiseks, kuid tegi seda eeldades, et tal oli selleks seaduslik alus. Nimelt keeldus T dokumentide esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel põhjendusega, et X on tekitanud OÜ-le Q kahju. Küll aga kohustas tsiviilasjas nr X-XXXXXXX Tallinna Ringkonnakohus oma
2. aprillil 2021 jõustunud määrusega Osaühingu Q juhatust võimaldama Xle äriühingu raamatupidamise teatud dokumentidega tutvuda. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt oli tsiviilasjas tehtud kohtumääruse jõustumise ajal
3. aprillil 2021 kuni
4. augustini 2023 Osaühingu Q juhatuse liige V. Riigiprokurör leidis, et kuriteokaebuses kajastatu ega kriminaalmenetluse käigus tuvastatu ei võimalda väita, et V tegevusetuse tagajärjel oleks Xl olnud oluliselt raskendatud Osaühingu Q varalisest seisundist ülevaate saamine. Esmalt viitas prokurör kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud selgitustele, mille kohaselt ei olnud juhatusel kõiki maakohtu määruses loetletud dokumente võimalikki üle anda, kuna vastavaid dokumente pole või puuduvad nende olemasolu kohta andmed. Samuti märkis riigiprokurör, et osad dokumendid on Xle üle andnud likvideerija A. Palmits. Osaühingu Q majandustegevus lakkas
5. aastal ning kuriteokaebuse kohaselt on T tegevus muutnud Osaühingu Q varatuks. Sest tulenevalt asus riigiprokurör seisukohale, et Osaühingu Q varaline seis oli vähemalt suures plaanis Xle tema käsutuses olnud dokumentide alusel teada. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 200 annab kohtueelses menetluses uurimisasutusele ja prokuratuurile õiguse hinnata, kas kriminaalmenetluse alus on ära langenud, ning menetlus vajadusel lõpetada. Praegusel juhul ongi uurimisasutus ja prokuratuur asunud seisukohale, et kõik tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ning kogutud tõendite põhjal ei ole Osaühingu Q juhatuse liikmete käitumises võimalik raamatupidamiskohustuse rikkumise koosseisu tuvastada. Nii kohtueelse menetluse juhtimine kui ka kohtus süüdistuse esitamine on KrMS § 30 lg 1 kohaselt prokuratuuri pädevuses ning sama sätte teise lõike kohaselt teostab prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses prokurör sõltumatult. Seetõttu on ringkonnakohtul olukorras, kus vaidlus puudutab tõenditest tehtavaid järeldusi, alust sekkuda üksnes tõendite hindamisel tehtud ilmse vea puhul. Kaebuse argumentide põhjal ringkonnakohus sellist viga ei tuvastanud. Kaebusest nähtuvalt on X saanud likvideerija vahendusel nii Osaühingu Q
6. ja
7. majandusaasta aruanded kui ka SEB panga konto väljavõtte. Ette aga heidetakse seda, et X sai need dokumendid väga palju aega pärast kohtumääruse jõustumist ja neid ei esitanud Xle Osaühingu Q juhatus. Kaebusest ega kriminaalasja materjalidest ei selgu, millel põhineb kaebaja väide, et Osaühingu Q juhatus neid dokumente likvideerijale ei esitanud. Argumente, mis näitaksid, et Xl pole olnud ülevaadet Osaühingu Q varalisest seisust, kaebusest ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu. Sest tulenevalt ei anna kaebuse argumendid alust järelduseks, et kriminaalmenetlust tuleks jätkata.
8. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et asjaoludest tulenevalt võiks Osaühingu Q juhatuse liikme V suhtes kaalumisele tulla

§ 3311

, s.o kohtulahendi täitmata jätmine, kuna kõiki kohtumääruses nimetatud dokumente Xle esitatud ei ole. Nagu riigiprokurör on määruses selgitanud, eeldab see koosseis ka seda, et kohtulahendi täitmata jätmise eest on isikut täitemenetluses trahvitud või kohaldatud tema suhtes sunniraha või aresti. Selliseid andmeid 12 esitatud ei ole (kaebuse kohaselt ei ole täitemenetlus veel lõppenud), mistõttu pole ka

§ 3311koosseisu tunnused täidetud.

1. Kaebuses esitatud taotluse osas kohustada Riigiprokuratuuri menetluskulude hüvitamise taotlust läbi vaatamata, märgib ringkonnakohus, et Riigiprokuratuur ei olegi jätnud seda taotlust läbi vaatamata, vaid on jätnud selle kaebuse rahuldamata jätmise tõttu rahuldamata.
2. Juhindudes KrMS § 208 lg-test 5, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
3. aprilli 2024 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluses tekkinud valitud esindaja kulud X kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13