Obsah (11)

§ 199§ 231§ 21§ 383§ 384§ 385§ 229§ 207§ 339§ 390§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-2408 (23263050403) Kohtunik Inna Ombler Vaidlustatud kohtula

§ 199lg 1 p 1 -200 alusel.

Lääne Ringkonnaprokuratuur

1. 28.02.2024 esitas X lepinguline kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso Lääne Ringkonnaprokuratuurile taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Lääne Ringkonnaprokuratuur jättis 25.03.
2. a määrusega kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata.
3. Kaitsja esitas Riigiprokuratuurile kaebuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri 25.03.2024 koostatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise määrusele, mille Riigiprokuratuur jättis 10.04.2024 määrusega rahuldamata.
4. 22.04.2024 esitas kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 10.04.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määruse tühistamiseks ning X õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. 1/4
5. Pärnu Maakohus jättis 30.04.2024 X kaitsja kaebuse rahuldamata asudes kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebaja poolt 28.02.2024 esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus oli esitatud tähtaega rikkudes. Seega jättis prokuratuur põhjendatult kaitsja taotluse läbi vaatamata. Muuhulgas märkis maakohus edasikaebekorra osas, et

§ 231

lg 5, § 385 p 14 alusel on eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruskaebus 7. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse X lepinguline kaitsja Meelis Masso, kes palub Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määruse tühistamist ning X õiguste rikkumise kõrvaldamist selliselt, et kohustada prokuratuuri tegema otsustus 28.02.2024 esitatud X lepingulise kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso taotluse osas või kohustada prokuratuuri määrama kaitsjale tähtaeg menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks. 7.1 Määruskaebuse põhjendustes möönab kaitsja, et üldiselt on eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele, kuid leiab, et teatud juhtudel on olemas õigus eeluurimiskohtuniku määruse vaidlustamiseks (vt. Riigikohtu määrused 3-1-1-41-08 p 14 ja 31-1-47-09 p 19). Näiteks kui eeluurimiskohtunik on lahendanud küsimust, mis ei kuulu

§ 21alusel eeluurimiskohtuniku pädevusse.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu eeluurimiskohtuniku seisukohaga, et käesolev menetluslik küsimus on kaetud

§ 231lg5 ning § 385 p-s 14 sätestatud olukordadega.

Määruskaebuse esitaja leiab, et käesolevas asjas on olemas määruskaebuse esitamise õigus

§ 383

lg 1 kohaselt ning tal on olemas

§ 384

lg 1 alusel õigus esitada määruskaebus, kuna Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määrusega on piiratud tema õigusi ja seaduslikke huve. Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määruse näol on tegemist intensiivselt kahtlustatava põhiõigusi riivava kohtumäärusega. Põhiõiguste kaitse aspektist ei ole võimalik õigustada sellise kohtumääruse vaidlustamiskeeldu. 7.2 Kaitsja leiab, et Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud ja see kuulub tühistamisele, kuna on põhjustanud kahtlustatavale menetlusõiguslikult takistuse realiseerida oma PS §-st 25 tulenevat õigust. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta tähtaega, millal tuleb esitada kohtueelses menetluses kulude hüvitamise taotluse, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse. Sellist tähtaega ei ole sätestatud ka kriminaalmenetlusõiguse allikates. Seetõttu tuleb lähtuda Riigikohtu 25.05.2020 otsuse nr 4-19-1809 punktides 30-31 toodud selgitustest. Sellest tuleneb, et kui uurimisasutus või prokuratuur lõpetavad kriminaalmenetluse omal algatusel või mingitel muudel asjaoludel nii, et see osutub mõne menetlusosalise jaoks ootamatuks, on kohtueelse menetleja ülesanne tagada, et menetlusosalistel oleks reaalne võimalus taotleda kriminaalmenetluse kulu hüvitamist. Üldjuhul piisab sellest, kui uurimisasutus või prokuratuur annab enne kriminaalmenetluse lõpetamist menetlusosalistele mõistliku tähtaja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluse ja seda kinnitavate tõendite esitamiseks. Pärnu Maakohus oleks pidanud oma 30.04.2024 määrust koostades arvestama Riigikohtu 25.05.2020 otsuse nr 4-19-1809 punktides 30 ja 31 toodud juhistega ning seejärel jõudma järeldusele, et prokuratuur on rikkunud kriminaalasjas nr 23263050403 menetlusnõudeid ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmisega kahtlustatava põhiõigusi. Kuna kahtlustatavale ega tema kaitsjale ei määratud tähtaega menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks enne kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamist, siis sellise tegevusega rikuti ka olulisi põhimõtteid nagu õiguskindluse, -rahu ning menetlusökonoomia põhimõtteid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2024. a määruse peale ei kuulu sisulisele läbivaatamisele. 2/4 9.

§ 385

loetleb kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses ning sama paragrahvi p 14 kohaselt ei saa vaidlustada

§ 231

lg 5 alusel uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse vaidlustamise kohta tehtud eeluurimiskohtuniku määruseid. Käsilolevas asjas sai menetlusosaline esitada kaebuse uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale vastavalt

§-s 228 sätestatule ning maakohtule sai menetlusosaline esitada määruskaebuse riigiprokuratuuri otsustuse peale vastavalt

§ 229lg-le 3.

Maakohus vaatas määruskaebuse läbi juhindudes

§-s 231 sätestatust. Xle on tagatud seadusest tulenev kaebeõigus enda õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus on seaduslikult ja põhjendatult määruses edasikaebamise korra all märkinud, et määrus ei ole edasikaevatav. Seega on X kaitsja esitanud määruskaebuse kohtumääruse peale, mis ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. 10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et eeluurimiskohtuniku määruse vaidlustamiseks annab antud juhul õiguse see, et eeluurimiskohtunik lahendas küsimust mis ei olnud tema pädevuses. Kaitsja jätab täielikult tähelepanuta tema enda poolt viidatud Riigikohtu lahendite seisukohtade aluseks olnud asjaolud. Nimelt oli Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-47-09 ja nr 3-1-1-41-08 tegemist olukorraga, kus prokuratuur soovis vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist

VIII peatüki 5. jaos sätestatud korras, kuigi selle vaidlustamiseks näeb

§ 207-208 ette kaebekorra süüdistuskohustusmenetluses.

Riigikohus selgitas, et eeluurimiskohtunikul puudub uurimiskaebemenetluse korras pädevus kriminaalmenetluse mingite asjaolude tõendatuks tunnistamiseks või kriminaalmenetluse kui terviku kulgemise põhjendatuse hindamiseks. X kaitsja Meelis Masso ei vaidlustanud prokuratuuris ega maakohtus kriminaalmenetluse lõpetamist, vaid taotles üksnes menetluskulude hüvitamist. Praeguses asjas ei ole küsimus seega kriminaalmenetluse lõpetamises, vaid üksnes menetluskuludega seonduvas. Antud küsimuse lahendamiseks on ette nähtud uurimiskaebemenetlus ning selle vaidlustamise kord on sätestatud

VIII peatüki

1. jao §-des 228-
2. Seega on alusetud kaitsja etteheited eeluurimiskohtunikule pädevusvälise küsimuse lahendamise kohta.
3. Kohtupraktikas kehtib arusaam, et kui seadus ei võimalda lahendit vaidlustada, on kaebuse läbi vaatamata jätmise ainukene alternatiiv edasikaebepiirangu põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine (vt nt RKKKm 3-1-1-33-17, p 14 ja selles viidatu). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-23-16 selgitanud, et tulenevalt põhiseaduse § 15 lg-st 2, §st 152 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-st 1 saab esimese või teise astme kohus jätta õigustloova akti asjassepuutuva normi kohaldamata üksnes juhul, kui ta koos kohtuasja lahendamisega tunnistab selle normi põhiseadusega vastuolus olevaks.

§ 385

p 14 kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärasuse küsimust pole kaitsja määruskaebuses tõstatatud. Määruskaebust sisuliselt läbi vaadates eiraks ringkonnakohus

§ 385

p 14 nõuet, mis aga oleks käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 mõttes.

12.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooniõigust. 3/4 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-st 385 p-st 14; 390 ning § 326 lg 2 p-st 3, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

1. aprilli
2. a määrusele esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4/4