KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-24-1568 Kohtunik Aarne Sarjas Kohtuasi Sergei Jerini kaebus Maksu

) § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.

§ 77

lg 1 alusel lahendab kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses.

§ 78

lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu

§ 77

lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. 4. S. Jerin vaidlustab kohtuvälise menetleja tegevust, millise kaebuse lahendamine ei ole maakohtu pädevuses. S. Jerinil tuleb kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamisel esitada kaebus esmalt kohtuvälisele menetlejale ehk Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile ja/või Maksu- ja Tolliametile. Alles seejärel on

§ 78alusel võimalik maakohtus vaidlustada kohtuvälise menetleja määrust.

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Jerin. Kaebusest nähtub, et maakohtu määruse sai S. Jerin eestikeelsena. Kaebaja selgitab, et saatis avalduse kohtusse venekeelsena. Ta eeldas, et vastus saadetakse talle samuti vene keeles. S. Jerin ei saa eestikeelsest määrusest aru ning ei saa seetõttu ennast adekvaatselt kaitsta. Kui kohus leiab, et pöördumine on ebakorrektselt vormistatud, taotleb S. Jerin endale õigusabi korras advokaat. Ringkonnakohtu järeldused
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei tingi maakohtu määruse muutmist ega tühistamist. Määruskaebus jääb edutuks.
3. S. Jerin väidab, et kohtumäärus tulnuks tõlkida vene keelde. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 2

sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Nii tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg-st 5, et eesti keelt mittevaldavale kahtlustatavale või süüdistatavale tõlgitakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. Väärteomenetluse seadustiku regulatsiooni kohaselt tuleb menetlusalusele isikule, kes ei valda keelt, milles menetlus toimub, tõlkida kohtuotsuse lõpposa ja kohtuniku põhjendused, ning seda võib teha suuliselt (§ 113 lg 3 ja § 135 lg 3). Praegusel juhul on tegemist kohtumäärusega, mille tõlkimist vene keelde S. Jerinil õigus nõuda ei ole. Seega tuleb S. Jerinil dokumentide tõlkimine ise organiseerida.

1. Viru Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt vaidlustab ta politsei- ja piirivalveametnike tegevust, kes palusid tal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri ületamisel ette näidata oma koti sisu ning kaebaja hinnangul ei suheldud temaga kohaselt. Samas on viide ka Maksu- ja Tolliameti koostatud aktile. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et S. Jerini kaebuse läbivaatamine allub Viru Maakohtule, esile toodud ei ole. Maakohus on võimalikku väärteomenetluse olemasolu täiendavalt kontrollinud, pöördudes materjalide nõudmiseks Maksu- ja Tolliameti poole, kes asjaoludest tulenevalt saaks olla kohtuväline menetleja. S. Jerini suhtes väärteomenetlust algatatud ei ole.
2. Maakohus on asjakohaselt selgitanud, millisel viisil on isikul võimalik oma õigusi kaitsta juhul, kui tegemist oleks väärteomenetlusega. Selleks tuleb esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile. Kohtuvälise menetleja juhi kaebusega mittenõustumisel tuleb kohtuvälise menetleja kaudu saata kaebus maakohtule (vt käesoleva määruse p-d 3-4).
3. Kui tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, tuleb pöörduda halduskohtusse. Kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju 2 hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (haldusmenetluse seaduse § 109).
4. Viru Maakohus ei vaata läbi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. S. Jerini suhtes ei viida läbi väärteomenetlust, seega polnud tema avaldust põhjust käsitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusena. Isiku avaldus jäeti põhjendatult läbi vaatamata.
5. S. Jerin on taotlenud kaebuses esinevate puuduste korral temale riigi õigusabi määramist. Ringkonnakohus ei leia, et määruskaebus oleks esitatud puudustega. Kaebuses on selgelt välja toodud, millises osas ta maakohtu tegevusega asja lahendamisel ei nõustu. Tema argumendid on kaebuse läbi vaatamiseks piisavalt selged.
6. S. Jerin soovib ringkonnakohtu vastust vene keeles. Käesoleva määruse p-s 7 toodud põhjendustel jääb see taotlus rahuldamata.
7. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus S. Jerini määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu
8. mai
9. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3