Obsah (6)

§ 440§ 455§ 173§ 164§ 630§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. august 2024 Tsiviilasja number 2-24-10400 Ts

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

1. K. T. (hageja) esitas
2. juulil 2024 hagi H. T. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning poolte kooselu lõppes
3. aastal. Ajutiselt on lahus oldud ka varasematel aastatel. Hageja on korduvalt teinud ettepanekuid abielu lahutamiseks, esimest korda
4. aastal, kuid kostja ei ole reageerinud.
5. Hageja jäi
6. augusti
7. a kohtuistungil hagiavalduse juurde ning selgitas, et tema ei soovi leppida. Ka kostja kinnitusel ei ole abielu enam võimalik taasatada ning poolte lepitamine ei ole mõistlik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1).

1. Kostja võttis
2. augusti
3. a kohtuistungil hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS 67 § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada ja mõlemad on kinnitanud, et lepitamine ei ole võimalik. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.
2. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
3. Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on märkinud, et soovib jätta perekonnanime „T. “. 8.

§ 455

lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale (PKTS § 3). Menetluskulude jaotus 9.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kooskõlas

§ 164tuleb menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

10. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

§ 630

lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist 2 apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks riigilõivu 100 eurot. Hageja on 8. juulil 2024 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb edasikaebeõigusest loobumise tõttu tagastada hagejale tema poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot käesoleva otsuse resolutsioonis märgitud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3