Obsah (5)

§ 113§ 4034§ 4033§ 415§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-23-107513 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hag

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
3. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja
4. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse S. T. (kostja) võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 498 eurot 88 senti, intressi 33 eurot 86 senti, kaardi kuutasu 7 eurot 50 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 97 eurot 43 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates
5. augustist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 22% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS-i vahel

1. mail 2022 sõlmitud IN Pay makselahenduse lepingust nr C
3. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte isiklikult
4. septembril
5. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. 2
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
7. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034

). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu

1. märtsi
2. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu
3. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

§ 4034

lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab

§ 4033

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Kohus selgitas
2. augusti 2023 määruses ja
3. oktoobril 2023 hagejale esitatud kohtunõudes vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituse kohaselt võttis esialgne 3 võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ja maksehäireregistrit. Hageja esitas hagiavalduse lisas 6 maksehäireregistri väljavõtte. Kohus ei saa esitatud tõendit arvesse võtta, kuna esitatud tõendis pealkirjaga „Nõuded taust.ee’s“ ei ole ühtegi viidet käesolevas menetluses kostjana osalejale. Seega ei saa nimetatud väljavõttega tõendada kostja maksehäireid või nende puudumist. Kohtu täiendava nõude peale esitas hageja
4. novembri 2023 seisukohas esialgse võlausaldaja selgitused: „Krediidianalüüs algab taotluse esitamisega, kuhu klient on oma igakuiseks sissetulekuks märkinud 800 EUR ja kohustusteks 0 EUR. Sissetuleku kinnitamiseks tegime päringu EMTAsse, mille andmetel oli kliendi igakuine keskmine sissetulek ca 500 EUR. verified monthiy income 552.53, verified income. periods
5. Pangakonto väljavõtet ei küsitud. Päringud tehti ka Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Arvesse võeti ka olemasolevaid kohustusi Inbank'is. Kliendil oli peale IN Pay kaardi ka kaks järelmaksu, mis olid mõlemad vähemalt 3 osamaksega võlas (manuses tasumata nõuded). Hoiatusel juhitakse kliendi tähelepanu sellele, et kui ta nõutud summat õigeks kuupäevaks ära ei tasu, on meil õigus öelda üles kõik lepingud, mis tal meie juures on. Manusena lisatud väljavõtted Omnivast. Hoiatus ja teatis on kliendile edastatud. See, kas klient kirja avab, ei ole meie teha.“ Kohus märgib, et ei saa ka esialgse võlausaldaja selgitust käesolevas asjas arvesse võtta, kuna selles puuduvad andmed kliendi isiku kohta ehk puudub alus arvata, et selgitus käib kostja kohta. Kohus leiab, et isegi juhul, kui tegemist oleks kostja kohta käiva informatsiooniga, ei ole sellega tõendatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Selgituse kohaselt panga väljavõtet ei küsitud ning kliendil oli peale IN Pay kaardi ka kaks järelmaksu, mis olid mõlemad vähemalt 3 osamaksega võlas. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Vaatamata kohtu täiendavatele selgitustele
6. oktoobril 2023 saadetud kohtunõudes ei ole hageja toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et esialgne võlausaldaja oleks teinud päringuid ja kogunud andmeid, mis oleksid võimaldanud kostja krediidivõimelisust adekvaatselt hinnata. 6.

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kostja on krediiti kasutusele võtnud kokku 498 eurot 88 senti. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 498 eurot 88 senti. Hageja nõudis intressi kuni 27. septembrini 2022. Seadusjärgne intressimäär 11. mail 2022 sõlmitud lepingu jaoks kuni 27. septembrini 2022 on 0%. Seega jätab kohus hageja nõude intressi väljamõistmiseks rahuldamata. 7.

§ 4034

lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (kaardi kuutasu, sissenõudmiskulud, sissenõutavaks muutunud viivis) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks. 8. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 498 eurot 88 senti, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest, on hagejal õigus nõuda põhivõlalt viivist 4 alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 22% aastas.

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 4034

lg-st 7 on lepingu intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär ning seega ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhivõlalt (498 eurot 88 senti)

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. 9. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 507 euro (ajakulu 3 tundi, tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta) väljamõistmiseks. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (3 x 120 eurot). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 625 eurot (245+20+360). Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 443 eurot 75 senti (71% 625-st). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (Ts

MS § 177 lg 4). 10. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5