← Eesti

2-23-15525/12

Obsah (7)§ 401§ 399§ 113§ 1131§ 142§ 143§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-15525 Tsiviilasi Credit.ee OÜ hagi Prosperity O

) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 6. Hageja ja kostja I sõlmitud leping vastab krediidilepingu tunnustele

§ 401lg 1 mõistes.

Kohtule ei ole esitatud lepingu tühisusele viitavaid asjaolusid. 7.

§ 401

lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 399

lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

  1. Hageja kandis
  2. novembril 2021 kostja I pangakontole laenusumma 7500 eurot (dtl 25), mille kostja kohustus tagastama koos intressiga (dtl 11). Pooled on laenulepingus kokku leppinud aastases intressimääras 25% (dtl 23). Hageja toob hagiavalduses esile, et kostja I kohustus laenu koos intressidega tagastama igakuiste osamaksetena
  3. novembriks 2026, kuid kostja I sattus alates
  4. aprillist 2023 osamaksete tasumisega viivitusse ning alates
  5. juulist 2023 ei ole tehtud ühtegi makset. Hageja saatis kostjatele enne lepingu ülesütlemist meeldetuletusi ja andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Hageja on krediidilepingu üles öelnud
  6. septembril
  7. Kostjad ei ole lepingu lõpetamisele vastuväiteid esitanud. Asjaoludest nähtuvalt on hageja krediidilepingu seega

§ 399

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§ 401lg-ga 3 kehtivalt üles öelnud.

Lepingu lõppemisel muutus kogu põhiosa sissenõutavaks ehk laenusaajal tekkis

§ 401

lg 1, § 397 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel kohustus tasuda põhivõlg 6212,67 eurot ja intress 628,90 eurot. 9.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

  1. Hageja ja kostja I on kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas (dtl 23). Kostja I on jäänud laenu põhiosa tasumisega osaliselt võlgnevusse alates
  2. aprillist
  3. Alates
  4. septembrist 2023 tekkis kostjal I kohustus tasuda viivist kokkulepitud määras kogu põhivõla jäägilt. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks viivis kogusummas 852,82 eurot (dtl 5). Lisaks on TsMS § 367 alusel hagejal õigus nõuda edasiulatuvat viivist kokkulepitud määras 0,25% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. 11.

§ 1131

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, eeldusel, et ta võib nõuda ka viivist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja on saatnud kostjale I 3 meeldetuletused e-kirja ja posti teel 21. juulil 2023, 15. augustil 2023 ja 12. septembril 2023, seega teinud kulutusi võla sissenõudmiseks. 12.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 143

lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. 13. Hageja ja kostja II sõlmitud leping on tarbijakäendusleping

§ 142lg 1 ja § 143 lg 1 mõistes.

Käendusleping on sõlmitud kirjalikult ja selles on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, seega ei ole leping

§ 143lg 2 ega § 144 lg 2 alusel tühine.

14.

§ 145

lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

  1. Seega vastutavad kostjad krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kostja II ei ole esitanud asjaolusid, mis välistaksid hagejal tema vastu oma nõuete maksmapaneku. Arvestades, et käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse maksimummääras 17 150 eurot, tuleb tema osas edasiulatuvat viivist vastavalt piirata.
  2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 6212,67 eurot, intressi 628,90 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 852,82 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja edasiulatuva viivise kokkulepitud määras 0,25% päevas põhivõla jäägilt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid kostjalt II koos eelnimetatud nõuetega kokku mitte rohkem kui 17 150 eurot. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
  4. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 910 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 910 eurot.
  5. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.