KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1959 Haldusasi X kaebus Tallinna Haridusameti juhataja 20.05.20

§ 10lg 1 ja määruse § 6 esimese lause mõttes ei tähenda tingimata lähimat kooli.

Vastustaja on kõikide laste puhul lähima kooli tuvastamisel tuginenud elektroonilisele kaardile. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja viitamine ametnike võimalikule eksimusele lähima kooli määramisel. Kohtupraktika järgi võib kahe kriteeriumi (elukoha lähedus koolile ja õe või venna õppimine samas koolis) väärtustamine peresidemete tugevdamise ja vanemate töö- ja pereelu ühitamise eesmärgil anda õiguspärase tulemuse (Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus asjas nr 3-20-926, p 16, 17). Avalikes huvides ja kolmandate isikute õigusi arvestav ei ole kohtumenetlus, mille tulemusel on kaebuse esitanul EÕK korras võimalik saada koolikoht talle meelepärases koolis. Isegi kui keegi loobub kohast, siis ei ole tõenäoline, et neid on sellisel arvul, et kaebajale (kes on kohata jääjate järjekorras 15. kohal) EÕK korras koha andmine ei suurendaks klassi täitumust (24 õpilast –

§ 26lg 1).

Kaebajale EÕK korral koolikoha andmine võib klassikomplekti täitumuse korral tähendada ka seda, et need, kes kaebajast on järjekorras eespool, ei pruugi kohta saada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 ning uue määrusega kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajal on õigus nõuda, et elukohajärgse kooli määramine toimuks õigusaktides kehtestatud korda järgides.

§ 10

lg 1 loob seega iseseisva subjektiivse õiguse menetlusele, mis on suunatud sellele, et laps saaks alustada kooliteed koolis, mis on tema elukohale lähim. EÕK kohaldamata jätmisel ei oleks kaebuse rahuldamise korral käskkirja ebasoodsate tagajärgede kõrvaldamine võimalik või oleks kaebajale ebamõistlikult raske, kuivõrd kätkeks kooli vahetust, mis ei pruugi olla lapsele, arvestades viimase iga, vastuvõetav. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud kaebuse peamisi põhjendusi ning jõudnud seeläbi ebaõigele järeldusele kaebuse eduväljavaate osas. Tallinna Haridusamet on oluliselt eksinud menetluse läbiviimisel, mis on tagajärjena toonud kaasa õigusvastase käskkirja andmise. Kohus on ekslikult leidnud, et elukoha lähedust tuleb sisustada läbi

§ 7

lg 3 ning määruse „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 7 lg 1. Sätetest ei järeldu, et seni kuni lapse koolitee pikkus on lühem kui 60 minutit / 3 kilomeetrit, on kohalik omavalitsus elukohajärgse kooli määramisel nõudeid täitnud. Elukohajärgse kooli määramisel on elukohalähedusel kui kriteeriumil autonoomne tähendus, mida tuleb ka vastavalt sisustada. Vastustaja ei saanud arvestada rahvastikuregistri kande ajaga.

§ 10

lg 1 ei võimalda kehtestada kohaliku omavalitsuse määrusega elukohajärgse kooli määramiseks lisatingimusi.

§ 10

lg-st 1 tuleneb otsesõnu vaid see, et valla- või linnavalitsus kehtestab elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra. Tingimused ja kord saavad puudutada taotluse menetlust, taotluse läbivaatamiseks komisjoni moodustamist jm menetluslikke üksikasju, kuid ei saa reguleerida asjaolusid, mida valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel. Volitus selleks saab tulla üksnes seadusest. Isegi juhul, kui

§ 10

lg 1 annaks volitusnormi täiendavate asjaolude kehtestamiseks, mida elukohajärgse kooli määramisel arvestada, ei ole rahvastikuregistri kande aeg kooskõlas volitusnormi eesmärgiga. Rahvastikuregistri kande aeg on asjaoluna täielikult meelevaldne ega aita kuidagi tuvastada elukoha kaugust koolist. 3

§ 10lg-s 1 toodud normi eesmärgiga.

Õigusaktidega ei ole ette nähtud, kuidas lapse elukoha kaugus koolist tuvastatakse. Kohus on eksinud huvide kaalumisel. Kohus on juhindunud vastustaja tõendamata väidetest, et GAG-is puudub võimalus kaebajale õppekoha loomiseks. Kaebaja on kontrollinud andmeid GAG-i kohta avalikest registritest ning tuvastanud, et täiendava õppekoha loomine on võimalik ning kooskõlas õigusaktides toodud nõuetega. Kuigi

§ 26

lg 1 kohaselt on klassi täitumuse piirnormiks 24 õpilast, siis saab seda vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele suurendada, kui tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Õppehoone rajamisel on arvestatud, et ühes tavaklassis saab õppida ka rohkem kui 24 last. Kuigi vastustaja käskkirja kohaselt määrati GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele GAG oli elukohale lähim kool ning kelle rahvastikuregistri kande aeg oli hilisemalt 20.02.2020, ei vasta see tõele. Vastustaja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub, et tegelikkuses on GAG määratud elukoha järgseks kooliks ka lastele, kelle rahvastikuregistri kande ajaks on 19.04.2021, 23.09.2023, 06.12.2023, 05.07.2022. 8. Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja elukohast 608 meetri kaugusel asuv kool vastab elukohajärgse kooli mõistele, st asub elukoha lähedal. Elukoha lähedus

§ 10

lg 1 ja määruse nr 132 § 6 esimese lause mõttes ei tähenda tingimata kõige lähimat kooli. Kaebaja õde ega vend GAGis ei õpi. Kuigi GAG (152 m) asus kaebaja elukohale küll 456 meetri võrra lähemal kui kaebajale määratud Kalamaja Põhikool (608 m), oli Kalamaja Põhikool läheduselt järgmine kool, mis asus lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Lapsel ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis. Väär on kaebaja väide, mille kohaselt elukohajärgse kooli määramise regulatsiooni ei või kehtestada lisatingimusi (arvestada rahvastikuregistri kande aega). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-16-16 p-s 21 kinnitanud, et muid asjaolusid (käesoleval juhul rahvastikuregistri kande aega) võib elukohajärgse kooli määramise kriteeriumiks seada, kui lapsi, kes vastavad

§ 10lõike 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele, on rohkem, kui koolis kohti.

Rahvastikuregistri kande aeg lisatingimusena ei ole meelevaldne. Kõikide koolikohta taotlevate laste elukohtade kaugus on menetluses selgeks tehtud. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt (sõltumata sellest, kas see lähim kool asub lapse elukohast 40 või 3000 meetri kaugusel). Rahvastikuregistri kande arvestamine tiheasustusalal on vajalik. Vastustaja jaoks jääb arusaamatuks, mida peaks tõendama määruskaebuse lisana esitatud võrdlev tabel. Mõned lapsed on loobunud määratud kooli kohast. Asjaolu, et nimekirjas on toimunud muutusi, on loomulik osa elukohajärgse kooli määramise protsessis, kuna lapsevanemal ei ole kohustust panna enda laps määratud elukohajärgsesse kooli. Kaebaja on määruskaebusele lisanud koolimaja korruste plaanid eesmärgiga põhjendada, et kaebajale saaks sinna täiendava õppekoha luua. Kaebaja esitatud korruste plaanid ei kajasta õpperuumide pindala hetkeseisu (õppeklassidesse on lisandunud infotehnoloogiline inventar, kapid jms). Isegi kui eeldada kaebaja väite õigsust, et kõiki 1. klasse saaks suurendada 2 õppekoha võrra (24 õppekoha asemel 25 + 1), siis ei saabuks siiski olukord, et selle koha saaks 4

§ 10

lg-t 1 ehk lähtunud elukohajärgse kooli määramisel seadusega kooskõlas olevatest kriteeriumitest ja neid kriteeriume õigesti ja mittediskrimineerivalt rakendanud.

§ 10

lg-ga 1 on seadusandja jätnud kohalikule omavalitsusele teatava kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel. Olukorras, kus teatav kool on lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui see kool õpilasi vastu võtta saab, tuleb kohalikul omavalitsusel leida ühelt poolt võimalikult õiglane ja seaduse eesmärgiga kooskõlas olev, teisalt aga ka võimalikult selgetel kriteeriumitel põhinev ja arusaadavat rakendamist võimaldav kord, mille alusel õppekohti kui piiratud ressurssi jagatakse.

lubab peale kooli elukohale läheduse, õdede-vendade samas koolis käimise ja vanemate soovide arvesse võtta ka muid argumente (vt Riigikohtu 31.03.2017 otsus asjas nr 3-4-1-16-16, p 21 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 otsus asjas nr 3-19-1394, p 20). Määruse nr 132 §-s 6 sätestatud n-ö elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja kriteeriumi kasutamist ei ole kohtupraktikas vähemalt esmahinnangul peetud meelevaldseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus asjas nr 3-24-1960, p 14 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2024 määrus asjas nr 3-24-2023, p 17). Halduskohtu esmahinnang asjassepuutuvatele õigusnormidele on seega olnud kooskõlas kohtupraktikaga. Kaebaja tõstatatud küsimusele, kas

§ 10

lg 1 võimaldab kehtestada kohaliku omavalitsuse määrusega elukohajärgse kooli määramiseks lisatingimusi ja kas rahvastikuregistri kande aeg on kooskõlas volitusnormi eesmärgiga, saab halduskohus anda kaebuse sisulisel lahendamisel. 13. Kaebaja on väitnud, et vastustaja rakendatud metoodika elukohaläheduse tuvastamisel on õigusvastane ja tegelikkuses on GAG määratud elukoha järgseks kooliks ka lastele, kelle 5

§ 26

lg 1 kohaselt klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis.

§ 26

lg-s 3 on sätestatud, et kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle eelviidatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Tegemist on aga erandiga, mille kohaldamiseks peab olema väga kaalukas põhjus.

§ 26

lg-st 1 tuleneb igale põhikooli õpilasele subjektiivne õigus omandada haridust klassis, kus ei ole rohkem kui 24 õpilast, välja arvatud

§ 26lg-s 3 nimetatud erandjuhtudel.

See säte kaitseb ka avalikku huvi tagada igale õpilasele hariduse omandamist soodustav õpikeskkond, mis hõlmab ka klasside optimaalset suurust, millisena seadusandja on põhikooli puhul näinud 24 õpilast. Vastustaja on kohtutele esitatud seisukohtades märkinud, et GAG-is ei võimalda klassiruumide pindala täiendavate õppekohtade loomist, mistõttu esialgse õiguskaitse kohaldamine läheks vastuollu eelkõige vastavas klassis õppivate laste õigusega omandada haridust tervislikus ja ohutus õpikeskkonnas ja ka avaliku huviga.

1. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajale on tagatud võimalus saada haridust. Kalamaja Põhikooli minek (608 m) on kaebajale küll ajakulukam võrreldes GAG-iga (152 m), kuid mõnevõrra pikemat ajakulu ei saa pidada kaebaja õigusi ja huve ülemäära kahjustavaks. Kokkuvõttes ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi pidada kaebajale sedavõrd raskeks, et see õigustaks kolmandate isikute õiguste ja avalike huvidega vastuolus oleva esialgse õiguskaitse kohaldamist juba enne kaebuse sisulist lahendamist. Halduskohus ei ole eksinud huvide kaalumisel.
2. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi esialgse õiguskaitse vajadust puudutavas küsimuses vastavalt käesolevale määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 6