Obsah (4)

§ 444§ 445§ 162§ 4842

KOHTUOTSUS E E ST IVABARI I GI N I M E L Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-139195 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi G.T. vas

§-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna pooled ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (

§ 444lg 2).

1. Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 30.11.2022 laenulepingu nr 00551211306, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 389,93 eurot Jysk Linnen`n Furniture OÜ-lt kauba ostmiseks. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 28,05%, intressimäär laenujäägilt 13,9% aastas ning viivise määr 13,9% aastas. Kostja oli kohustatud laenu tagastama 24 kuu jooksul vastavalt sõlmitud maksegraafikule. 05.12.2022 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisakokkuleppe nr 1, millega sõlmiti uus maksegraafik, krediidi kulukuse määr 28,95%, intressimäär laenujäägilt 13,9% aastas ning viivise määr 13,9% aastas. Viidatud dokumentidel on kostja allkiri (dtl 47-55). Lisaks ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 01.12.2022 laenulepingu nr 01021211301, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 199,97 eurot Jysk Linnen`n Furniture OÜ-lt kauba ostmiseks. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 27,79%, intressimäär laenujäägilt 13,9% aastas ning viivise määr 13,9% aastas. Kostja oli kohustatud laenu tagastama 24 kuu jooksul vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Lepingul on kostja allkiri (dtl 72-77). Lisaks eeltoodule ei ole vaidlust ka selles, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Laenulepingu nr 00551211306 ja lisakokkuleppe nr 1 osamaksed alates 25.04.2023 on tasumata. Laenulepingu nr 01021211301 osamaksed alates 30.04.2023 on tasumata. Selle tõttu 4 edastas hageja 04.08.2023 kostjale lepingute ülesütlemise avaldused (dtl 71 ja dtl 84). kuna kostja ei reageerinud ega tasunud võlgnevusi, ütles hageja lepingud 18.08.
3. Kohtule esitatud asjaoludest ja lepingutest nähtub, et sõlmitud lepingute sisuks on asja omandamise finantseerimine. Tegemist on tasulise järelmaksulepinguga ja maksetelt arvestati intressi. Seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 405 mõttes. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid. Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest. Lisaks kontrollib kohus, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Laenulepingu nr 00551211306 lisakokkuleppe nr 1 kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 28,95% aastas. Laenulepingu nr 01021211301 kohaselt 27,79% aastas. Tarbimislaenude krediidi kulukuse määrad lepingute sõlmimiste aegadel olid 16,30% aastas ja 15,31% aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr ei ületanud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega lepingutes märgitus krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas ja sõlmitud lepingud on kehtivad (VÕS § 4062 lg 1). Kohus leiab, et hageja on täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6). Hageja analüüsis kostja maksevõimet arvestades, et sellises summas lepingu puhul on tegemist väikeses mahus oleva tarbijakrediidiga ning võttis arvesse hageja sise-eeskirjades toodud maksevõime arvestamise põhimõtteid. Kostja maksevõime analüüsi käigus arvestas hageja kostja sissetulekute regulaarsust, varasemat maksekäitumist ning kostja varalist seisundit. Kostja esitas laenutaotlused, milles on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 2700 eurot ja kohustusteks 200 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt taotluses märgitud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tegi hageja päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ja tuvastas, et kostjal puuduvad maksehäired. Lisaks kontrollis hageja sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust tehes päringu Maksu- ja Tolliametile. Hageja arvestas kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 1259,97 eurot ja kohustuseks 289 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav (dtl 59). Võlaõigusseaduse kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel teavitama tarbijat krediidivõtmisega seotud riskidest, mh tarbija töö- või tervisekaotusest tingitud makseraskuste tagajärgedest, mh võimalusest leping sel juhul üles öelda ja kogu laenu kohest tagastamist nõuda, võimalikest kõrvalnõuetest. Hageja on nimetatud kohustust täitnud, edastades kostjale tutvumiseks laenulepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, millega tutvumist on kinnitanud kostja laenulepingu punktiga 13 nõustudes (dtl 48-51, 73-77). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kostja poolt esitatud andmete ja erinevate päringute teel omandanud teabe, mis võimaldas hinnata tarbija võimekust lepingus kokkulepitud tingimustel krediit tagasi maksta. Kostja on laenu kätte saanud VÕS § 408 lg 2 mõttes. Viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana.
4. Kohus leiab, et hageja poolne lepingute ülesütlemine on toimunud korrektselt (VÕS § 416). Kostja on täielikult viivituses rohkem kui
5. üksteisele järgneva tagasimaksega ning kostjale 5 on antud täiendav tähtaeg summa tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja ei tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid alates 25.05.2023 ja 31.05.2023 osamaksest. Nimetatud kuupäevadel saabusid maksetähtajad. Seega on kostja oma kohustusi rikkunud ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108, § 113).
6. Tsiviilasjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev tasumata põhivõlg on kogusummas 377,41 eurot (lepingu nr 00551211306 211,47 eurot ja lepingu nr 01021211301 165,94 eurot), intress 26,53 eurot (lepingu nr 00551211306 15,10 eurot ja lepingu nr 01021211301 11,43 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 31,60 eurot (lepingu nr 00551211306 17,74 eurot ja lepingu nr 01021211301 13,86 eurot) ja menetluskulu 26 eurot (lepingu nr 00551211306 13 eurot ja lepingu nr 01021211301 13 eurot). Kohus leiab, et nimetatud summad on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista.
7. Kostja vastuses on kostja soovinud kohtu poolt maksegraafiku koostamist 2 aastaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaega, s.o ajatada välja mõistetavaid summasid (

§ 445lg 1).

Kohus peab oluliseks rõhutada, et kostja on menetluse algusest alates tunnistanud tema vastu esitatud nõuet, kuid järjepidevalt soovinud kompromissi sõlmida (dtl 13-15, 100-102). Kohus on andnud selleks korduvalt ka võimalusi (dtl 16, 23, 104). Sellele vaatamata pooled kompromissi sõlminud ei ole. Seda, millistel põhjustel ei ole kostja asunud läbirääkimisi pidama või millistel põhjustel ei ole pooled kokkuleppele jõudnud, kohtule teada ei ole. Lisaks soovitakse ajatamist kostja majanduslikule seisundile tuginedes, kuid kohtule ei ole esitatud vastavaid tõendeid. Menetluskulud 12.

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja on menetluskuludena kandnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (

§ 4842) ja riigilõivu hagilt 140 eurot (dtl 89-90).

Seega on hageja menetluskuludeks kokku 160 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 6