2-21-137644/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-137644 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi O. J. vastu põhivõla 965 euro 46 sendi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks Tsiviilasja hind 1288 eurot 97 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa Kostja: O. J. (isikukood xxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 8. aprill 2024; edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud Renovum OÜ kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD 1. Renovum OÜ (hageja) esitas 18. novembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. J. (kostjalt) 1032 euro 57 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 3. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 965 eurot 46 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 69 eurot 45 senti ja sissenõudmiskulud 25 eurot, samuti viivise põhivõlalt (965 eurolt 46 sendilt) alates 4. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,0065% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja erinevaid tooteid e-poest GPS Eesti OÜ. Modena Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja), GPS Eesti OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 22. augustil 2021 kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise lepingu nr 114192222021082215140 – 1629613527 summas 965 eurot 46 senti. Kostja sai tellitud kauba kätte DPD pakiautomaadi vahendusel.

Lepingu alusel pidi kostja tasuma tellitud kauba eest esialgsele võlausaldajale kolme osamaksega.

Kostja ei ole ühtegi makset teinud. Esialgne võlausaldaja saatis 13. oktoobril 2021 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, lugedes lepingu ülesöelduks 27. oktoobril 2021 ning andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole lepingut sõlminud. Kostja dokumendid varastati ja ta on pöördunud ka politseisse.

KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja (faktoor), GPS Eesti OÜ (müüja) ja kostja (ostja) vahel 22. augustil 2021 sõlmitud kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppest 114192222021082215140-1629613527 (dtl 37 – 41; üldtingimused dtl 42 – 46; kasutustingimused dtl 47 – 56). Lepingu alusel sai kostja kauba – Spordikaamera GoPro HERO9 Black, videoregistraatorid Blackvue DR590-2CH ja Blackvue DR590-1CH ning GoPro kahe aku laadija + aku MAX (kokku maksumusega 965 eurot 46 senti).

Kostja kohustus tasuma kauba eest kolmes osas (osamakse suurus 321 eurot 82 senti). Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi osamakset teinud.

6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 lg sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

VÕS § 258 lg 1 kohaselt, kui faktooringu klient rikub faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahel sõlmitud müügi- või teenuse osutamise lepingut, millest tulenev rahaline nõue oli 2 loovutatud faktoorile, ei või faktooringuvõlgnik nõuda faktoorile nõude alusel makstud raha tagastamist, kui faktooringuvõlgnik võib nõuda raha tagastamist kliendilt.

7.Praegusel juhul on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kostja on esialgse võlausaldaja (faktoori) ja GPS Eesti OÜ-ga (müüjaga) lepingu sõlminud.

Olukorras, kus isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22; 12. juuni 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 10).

8.Vaidlust ei ole selles, et leping sõlmiti interneti keskkonnas. Hageja on hagis p-s 7.2 selgitanud, et müüja saab interneti keskkonnas luua kasutajakonto, aktivideerides ja kasutades parooli sisestatud e-posti aadressile saadetud lingi kaudu. Ostja kasutajakontole sisenemine toimub digitaalallkirja sertifikaadi (sh ID-kaart, mobiil-ID ) abil.

Praegusel juhul on leping sõlmitud kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et ta ei ole lepingut sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud), tuleb tal seda ka tõendada.

9.Kohus peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga (TsMS § 405 lg 1). Sellise hagi menetlemisel võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Samuti võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8).

10.Kostja selgitas 8. aprilli 2024 kohtuistungil, et tema juures käisid isikud, kellega koos tarbiti alkoholi. Kostja ID-kaart oli puhvetkapi peal ja PIN-koodid oli puhvetkapis. Kostja selgitas, et soovis külalistest lahti saada, ning ütles, et läheb naabri juures. Kostja ja külalised läksid korterist välja, korteri ust kostja ei lukustanud. Kui kostja tagasi tuli, siis olid koridoris paberid laiali ja mõne aja pärast küsis naaber kostjalt, miks kostja ID-kaart vedeleb välja trepil (vt kohtuistungi protokoll, lk 1 – 2).

11.Vastusena kohtunõudele on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 13. juunil 2022 selgitanud (dtl

78), et kriminaalasi nr 21261000334 on alustatud 20. mail 2021 karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 tunnistel selles, et 20. mail 2021 pöördus Võru politseimajja V. U. , keda on tundmatute isikute poolt vähemalt kahel korral viidud Swedbanki kontoritesse, kus ta on sõlminud endale arusaamatuid tehinguid ning mille tulemusena on tema isiklikule kontole tekkinud käive 48 939 eurot 69 senti. Kriminaalasjale on lisatud materjalid kostja kohta, kelle sõnade kohaselt on alates 21. augustist 2022 tema nimel ja tema teadmata sõlmitud erinevaid krediidi- ja järelmaksulepinguid. Kriminaalasi nr 21261000334 on ühendatud kriminaalasjaga 22261000096 (alustatud 3. veebruaril 2022 KarS § 213 lg 1 järgi). Kriminaalasi on menetluses, kuriteo toimepannud isik ei ole tuvastatud ja kahtlustust esitatud ei ole.

12.Vastusena kohtunõudele on PPA 6. veebruaril 2024 selgitanud (dtl 92), et kriminaalasjas on KarS § 213 lg 2 p 1, 4, § 209 lg 2 p 1 ja § 1572 järgi kuritegude toimepanemises alust kahtlustada K. K. . Kahtlustust esitatud ei ole, alates 2. juunist 2023 on K. K. tagaotsitavaks. K. K. kahtlustus hõlmab mh perioodil 21. – 22. augustil 2021 kostja digitaalset identiteeti kasutades ebaseaduslikult krediidilepingute sõlmimist Esto AS-i, TF Bank AB, Inbank Finance AS-i, Holm Bank AS-i, Svea Finance AS-i ja Modena Estonia OÜ-ga.

13.Seega praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kostja juures käisid külalised ja koos tarvitati alkoholi. Kostja ID-kaart oli puhvetkapi peal ning PIN-koodid olid puhvetkapis.

3 Külalised läksid koos kostjaga korterist välja. Kohus selgitab, et ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal, mistõttu on digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel kõrge hoolsuskohustust (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 23). Kohus möönab, et kostja ei lukustanud korterit. Samas ei anna üksnes korteri lukustamata jätmine alust asuda seisukohale, et kostja andis oma ID-kaardi ja PIN-koode vabatahtlikult kolmanda isiku (eelduslikult K. K. ) valdusesse. Olukorras, kus kostja ei lukustanud korterit, ei olnud tema sooviks ID-kaardi ja PINkoodide andmine kolmanda isiku valdusesse. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kui kostja sai lepingust teada, pöördus ka PPA poole. PPA on algatanud ka kriminaalmenetluse.

Kriminaalmenetluses ei ole kahtlustust esitatud, kuivõrd isik, keda on alust kahtlustada kuritegude toimepanemises (s.o K. K. ), on kuulutatud tagaotsitavaks. Seega ei ole kriminaalmenetlus lõpule viidud kostjast mitteolenevatel põhjustel. PPA on selgitanud, et kahtlustus hõlmab mh 22. augustil 2021 kostja digitaalset identiteeti kasutades ebaseaduslikult vaidlusaluse lepingu sõlmimist.

14.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostja ID-kaart ja PIN-koodid väljusid kostja valdusest kostja süüta ja tema tahtevastaselt. Seega ei ole kostja lepingut sõlminud ja hageja ei saa esitada kostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid.

Kohus jätab eelneva tõttu hagi rahuldamata.

15.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.