2-21-137644/26
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-137644 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi O. J. vastu põhivõla 965 euro 46 sendi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks Tsiviilasja hind 1288 eurot 97 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa Kostja: O. J. (isikukood xxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 8. aprill 2024; edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD 1. Renovum OÜ (hageja) esitas 18. novembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. J. (kostjalt) 1032 euro 57 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hagiavalduse kohaselt tellis kostja erinevaid tooteid e-poest GPS Eesti OÜ. Modena Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja), GPS Eesti OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 22. augustil 2021 kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise lepingu nr 114192222021082215140 – 1629613527 summas 965 eurot 46 senti. Kostja sai tellitud kauba kätte DPD pakiautomaadi vahendusel.
Lepingu alusel pidi kostja tasuma tellitud kauba eest esialgsele võlausaldajale kolme osamaksega.
Kostja ei ole ühtegi makset teinud. Esialgne võlausaldaja saatis 13. oktoobril 2021 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, lugedes lepingu ülesöelduks 27. oktoobril 2021 ning andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.
KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kostja kohustus tasuma kauba eest kolmes osas (osamakse suurus 321 eurot 82 senti). Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi osamakset teinud.
VÕS § 258 lg 1 kohaselt, kui faktooringu klient rikub faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahel sõlmitud müügi- või teenuse osutamise lepingut, millest tulenev rahaline nõue oli 2 loovutatud faktoorile, ei või faktooringuvõlgnik nõuda faktoorile nõude alusel makstud raha tagastamist, kui faktooringuvõlgnik võib nõuda raha tagastamist kliendilt.
Olukorras, kus isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22; 12. juuni 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 10).
Praegusel juhul on leping sõlmitud kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et ta ei ole lepingut sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud), tuleb tal seda ka tõendada.
3 Külalised läksid koos kostjaga korterist välja. Kohus selgitab, et ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal, mistõttu on digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel kõrge hoolsuskohustust (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 23). Kohus möönab, et kostja ei lukustanud korterit. Samas ei anna üksnes korteri lukustamata jätmine alust asuda seisukohale, et kostja andis oma ID-kaardi ja PIN-koode vabatahtlikult kolmanda isiku (eelduslikult K. K. ) valdusesse. Olukorras, kus kostja ei lukustanud korterit, ei olnud tema sooviks ID-kaardi ja PINkoodide andmine kolmanda isiku valdusesse. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kui kostja sai lepingust teada, pöördus ka PPA poole. PPA on algatanud ka kriminaalmenetluse.
Kriminaalmenetluses ei ole kahtlustust esitatud, kuivõrd isik, keda on alust kahtlustada kuritegude toimepanemises (s.o K. K. ), on kuulutatud tagaotsitavaks. Seega ei ole kriminaalmenetlus lõpule viidud kostjast mitteolenevatel põhjustel. PPA on selgitanud, et kahtlustus hõlmab mh 22. augustil 2021 kostja digitaalset identiteeti kasutades ebaseaduslikult vaidlusaluse lepingu sõlmimist.
Kohus jätab eelneva tõttu hagi rahuldamata.
Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4