← Eesti

2-24-111462/7

Obsah (6)§ 113§ 82§ 402§ 8§ 76§ 108

2-24-111462 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-111462 Tsiviilas

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1

(4)Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. OÜ Aktiva Finance Group esitas 24.05.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxxxx Sxxxx vastu võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 410,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 84,12 eurot, samuti edasiulatuvad viivise kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.
  3. Kohus võttis hagi 27.05.
  4. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
  5. Kostja sai hagimaterjalid kätte 27.05.
  6. a kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  7. Tsiviilasi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  8. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 26.04.
  9. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 12754541, millega kostja sai endale seadme Sony Bluetooth kõlar SRS-XB12 maksumusega 39 eurot. Kostja võttis seadme järelmaksuga 24 kuuks, kuumaksega 1,62 eurot. 27.04.
  10. a sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga osamaksetega vara müügilepingu nr 12762987, mille alusel kostja sai endale seadme Xiaomi Redmi 10 128 GB maksumusega 199 eurot. Kostja võttis seadme järelmaksuga 36 kuuks, kuumaksega 5,52 eurot. Lisaks sõlmis kostja 10.05.
  11. a Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 12903502, mille alusel kostja sai endale SIM-kaardi numbriga xxxxxxxx. Teenuse paketiks oli SUHTLEJA ning liitumistasu oli paketi nimega TASUTA
  12. Elisa Eesti AS on võetud kohustused täitnud ning esitanud kostjale teenuste kasutamise eest igakuiseid arveid. Arvetel on koondatud kõik sõlmitud lepingud (3 lepingut) kokku ning 2
(4)esitatud ühise arvena. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti on kostjale esitanud 3 arvet: 01.07.
  1. a arve nr 2035108052 summas 146,49 eurot, 01.08.
  2. a arve nr 2035403221 summas 35,14 eurot ning 01.09.
  3. a arve nr 2035716856 summas 229,32 eurot, kokku perioodi 01.06.
  4. a kuni 01.09.
  5. a eest summas 410,95 eurot. Seega põhivõlgnevus on summas 410,95 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 19.06.
  6. a kuni 23.05.
  7. a (s.o kuni hagiavalduse esitamiseni). Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 84,12 eurot. Mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
  8. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 402

lg 1 sätestab, tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Bigbank AS-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 5675,32 eurot.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 410,95 eurot.

  1. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 19.06.
  2. a kuni 23.05.
  3. a (s.o kuni hagiavalduse esitamiseni). Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 84,12 eurot. Mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS esitanud kostjale tasumata jäänud arved perioodi 01.06.
  4. a kuni 01.09.
  5. a eest, kokku 3 arvet (01.07.
  6. a arve nr 2035108052 summas 146,49 eurot, 01.08.
  7. a arve nr 2035403221 summas 35,14 eurot ning 01.09.
  8. a arve nr 2035716856 summas 229,32 eurot). Seejuures on 01.07.
  9. a esitatud arve nr 2035108052 esitatud perioodi 01.06-30.06.
  10. a kohta ning maksetähtaeg on 18.07.
  11. a. Seega tuleb viiviseid arvestada alates 19.07.
  12. a (mitte 19.06.
  13. a), s.o 01.07.
  14. a arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Hagiavalduses ei ole tuginetud asjaolule, et 01.06.
  15. a arve nr 2034808416 (perioodi 01.05-31.05.
  16. a) oleks tasumata. Sissenõutavad viivised perioodi 19.07.
  17. a kuni 23.05.
  18. a eest on summas 81,42 eurot. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o 26.06.
  19. a on sissenõutavaks muutunud viivised summas 86,19 eurot (81,42+4,77). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 27.06.2024.a viivise põhivõlalt (410,95 eurot) seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta 3

(4)viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 175 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel on põhjendatud. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 507 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus hindab, et arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Arvestades asja keerukus, mahtu ja hagi lühikest sisu, on põhjendatud ajakulu 2 tundi. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 435 eurot (175+20+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.