Obsah (5)

§ 430§ 428§ 432§ 168§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-24-3076 A. A. (A. ) hagi P. O. väljamõistmiseks Menetlusto

) § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 5. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Kohus selgitas 1.

juuli 2024 kohtuistungil menetluse lõpetamise tagajärgi, samuti seda, et kompromissi kinnitav määrus on täitedokument. Pooled kinnitasid, et selgitused on neile arusaadavad. 6. Pooled kannavad

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on 27. mai 2024 määrusega vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 euro tasumisest.

§ 190

lg 7 sätestab, et lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190lg 3 alusel peaks riigilõiv osaliselt jääma kostja kanda.

Arvestades seda, et tegemist on piiratud teovõimega isikuga, kellele on määratud eestkostja, samuti praeguse vaidluse asjaolusid ning seda, et pooled sõlmisid kompromissi, peab kohus põhjendatuks vabastada kostja riigilõivu 100 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Eelnev tähendab, et kostja ei pea 100 euro suurust riigilõivu riigile tasuma. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2