← Eesti

3-24-289/8

Obsah (4)§ 7§ 14§ 16§ 17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-289 Haldu

). Kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist

§ 7

lg 1 alusel, mis näeb ette, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

§ 14

lg-te 2 ja 4 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks

§ 7

alusel prokuratuurile ning taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem, kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seejuures on prokuratuuri määrus vaidlustatav Riigiprokuratuuris (

§ 16

) ning Riigiprokuratuuri määrus maakohtus (

§ 17

). Kaebajal on jätkuvalt võimalik nõuda kahju hüvitamist väidetava kuriteo toime pannud isikutelt, pöördudes selleks tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ette nähtud korras maakohtusse. Kaebuse sisulised asjaolud ei ole muutunud. Asjas ei oma tähtsust ka see, et PPA vaatas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks läbi RVastS-st lähtuvalt, kuivõrd see ei muuda vaidlusalust õigussuhet, mille raames kaebaja väidab endale kahju tekitamist. Kaebajale on juba selgitatud, et tal tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. Kohtute ja muude riigiorganite vahelist pädevusjaotust ei muuda ka PPA 22.01.2024 otsuses toodud vaidlustamisviide ega RVastS alusel taotluse lahendamine. Juhul kui kaebaja leiab, et jätkuvalt on lahendamata tema uus süüteoteade (09.12.2023 avaldus) või see on valesti lahendatud, on tal õigus esitada kaebus prokuratuurile kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 207 toodud korra kohaselt. Kaebajal on jätkuvalt võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks ka hagiga maakohtusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X esitas 03.02.2024 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 02.02.2024 määruse peale. Kaebaja kinnistult ebaseaduslikult raiutud puude vargusega tekitatud kahju hüvitamine ei ole siiani lahendust leidnud. Kaebaja esitas 09.12.2023 PPA-le avalduse/süüteoteate ja kahju hüvitamise taotluse. PPA keeldus kahju hüvitamisest. Kriminaalmenetluse algatamise või sellest keeldumise kohta ei ole tehtud otsust, mida kaebaja saaks edasi kaevata. PPA on juhtumi menetlemisel olnud hooletu ja ebaprofessionaalne. Tsiviilkohtusse minek on lootusetu, kuna süüdlastel on üle kahe aasta maksud maksmata ja kaelas muud kohtuasjad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

(3)3-24-289
  1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
  2. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Kaebaja ei ole rahul sellega, et PPA ei ole kaebaja 09.12.2023 avalduse/süüteoteate alusel agatanud süüteomenetlust, heidab PPA-le ette hooletust ja ebaprofessionaalsust juhtumi menetlemisel, ning taotleb süüteomenetluse algatamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Vaidlust ei saa lahendada halduskohtus. Kehtiv õigus näeb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra, mis on sätestatud

-s. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist

§ 7

lg 1 alusel, mis sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

§ 14

lg-te 2 ja 4 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks

§ 7

alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile ning taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Prokuratuuri määruse peale on isikul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (

§ 16

) ning Riigiprokuratuuri määrus on vaidlustatav maakohtus (

§ 17). PPA on vaadanud läbi kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks RVast

S sätete alusel, kuid see ei muuda vaidlust halduskohtu pädevusse kuuluvaks.

  1. Halduskohus on õigesti selgitanud ka seda, et kui kaebaja leiab, et jätkuvalt on lahendamata tema 09.12.2023 esitatud avaldus/süüteoteade või see on valesti lahendatud, siis on tal õigus esitada kaebus prokuratuurile, seejärel Riigiprokuratuurile ning lõpuks ringkonnakohtule (KrMS §-d 207, 208).
  2. Jätkuvalt on kaebajal võimalik nõuda kahju hüvitamist ka kuriteo toime pannud isikutelt, pöördudes selles TsMS-s ette nähtud korras hagiga maakohtusse. Iga liiki kohtumenetlusega võivad menetlusosalisele paratamatult kaasneda ebamugavused ja menetlus võtab aega. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on menetluses võimalik osaleda ka esindaja kaudu ning vajadusel on kaebajal võimalik taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks (TsMS § 180 jj).
  3. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 02.02.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.