Obsah (6)

§ 2§ 37§ 121§ 4§ 47§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-634 Määruse kuupäev 24. november 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamise nõudes

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 8.1. Kaebaja on esitanud kaebuses kohtule hüvitamisnõude (

§ 37lõike 2 punkt 4), osutades seejuures kohtueelsele Viru Vangla 15.

veebruari

1. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusele nr 6-16/238-
2. Kaebaja märgib kaebuses, et hindab vangla tekitatud kahju tema tervisele kompleksselt 10 000 eurole, s.o nägemise halvenemise, koroonaviirusesse nakatumise, kambris värske õhu puudujäägi ning keeldumise eest anda kaebajale vangla arvel villaseid sokke, samuti keeldumise eest kütta põrandaid ning keeldumise eest anda täpset informatsiooni, kes võis kaebajat nakatada koroonaviirusega siis, kui teda sunniti maski kandma. Lisaks teeb kaebaja kaebuses vanglale etteheiteid ka seonduvalt 2 3-23-634 kriminaalmenetluse algatamata jätmisega, maski kandmise kohustusega ning dušist tuleva külma veega. 9.

§ 121

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et hüvitamiskaebuse läbivaatamine osas, mis seondub kaebaja kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse algatamata jätmisega, ei ole halduskohtu pädevuses. 9.1.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra osas, mis seondub kaebaja kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse algatamata jätmisega. Tallinna Ringkonnakohus märkis

1. jaanuari
2. a määruses nr 3-21-858, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine mõnel kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel on kriminaalmenetluse toiming, millega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (vt SKHS § 1 lõige 3 ja § 4). Taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses menetlusõiguse süülise rikkumisega (vt SKHS § 7 lõige 1 ja § 11 lõige 2) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb SKHS § 14 lõike 2 kohaselt esitada prokuratuurile. Kui prokuratuur jätab taotluse (osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib SKHS § 16 lõike 1 järgi esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik SKHS § 17 lõike 1 alusel vaidlustada maakohtus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a määrus nr 3-21-1184, p-d 5–6). 9.
5. Eelnevat arvestades ei kuulu kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seoses tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine

§ 4

lõike 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb selles osas tagastada

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel.

10.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et hüvitamiskaebus kuulub

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele osas, milles kaebaja teeb Viru Vanglale etteheiteid tema nägemise halvenemise, kambris värske õhu puudujäägi, villaste sokkide andmisest keeldumise ning põrandate kütmata jätmise kohta. 10.1.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 10.

1. Kohus märgib, et kaebaja saab kohtus nõuda ainult sama kahju hüvitamist, mida ta nõudis vanglalt. Kohtu hinnangul on kaebaja kaebuses võrreldes kohtueelse menetlusega kahjunõude alust laiendanud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud kaebuses viidatud kohtueelses menetluses vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist tema nägemise halvenemise, kambris värske õhu puudujäägi, villaste sokkide andmisest keeldumise ning põrandate kütmata jätmise eest. Kaebaja on vanglale esitatud kahjunõudes teinud etteheiteid 3 3-23-634 üksnes selle kohta, et teda sunniti sektsioonis maski kandma ning et dušist tuleb väidetavalt ainult külma vett, mille tõttu kaebaja haigestus kaks korda külmetushaigusesse (kaebaja viitab haigestumisele märtsis-juunis koroonaviirusesse ning 6.-
2. oktoobril 2022 nohusse või grippi). Samuti viitas kaebaja nimetatud kohtueelses menetluses informatsiooni andmata jätmisele nakatumise osas. Kaebaja ei ole vanglale
3. oktoobril 2022 esitatud kahjunõudes ega ka
4. detsembril 2022 esitatud kahjunõude täienduses talle tekkinud tervisekahju kirjeldades väitnud, et tervisekahju seisneks nägemise halvenemises ning samuti ei ole kaebaja kohtueelses menetluses teinud vanglale etteheiteid seoses kambris värske õhu puudujäägi, villaste sokkide andmisest keeldumise või põrandate kütmata jätmisega. Seega ei ole kaebajal selles osas läbitud vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ja

§ 47

lõikes 1 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning vastavas osas kuulub kaebus

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.

11. Kohus leiab, et ülejäänud hüvitamisnõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121

lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. 11.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui avaliku võimu kandja on toime pannud süülise õigusvastase teo, sellega on rikutud füüsilise isiku RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud subjektiivseid õigusi, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kohtupraktika kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul ilmnenud, et seoses maski kandmise kohustuse, duši vee temperatuuri või viiruse leviku osas informatsiooni andmata jätmisega oleks kaebaja põhiõigusi riivatud määral, mis õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist. 11.
4. Seoses maski kandmise kohustusega märgib kohus, et Viru Vangla
5. veebruari
6. a otsuse nr 6-16/238-7 kohaselt on sisekontroll asjaolude kontrollimise käigus tuvastanud, et kaebaja oli kohustatud kandma väljaspool kambrit maski, sest ta puutus
7. oktoobril 2022 kokku V-hoone COVID-19 positiivse vahistatuga ja oli seega lähikontaktne. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Vangistusseadus ei sisalda sätteid, mis reguleeriksid abinõude kohaldamist nakkushaiguse tõrjumise eesmärgil. Küll aga sätestavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17 lõike 3 punktid 1 ja 2, et Justiitsministeeriumil tuleb korraldada kinnipidamisasutuses võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, samuti võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele. Seega oli vanglal üldine hoolsuskohustus oma töökorralduses vastavaid 4 3-23-634 abinõusid rakendada. Viru Vangla märkis kaebaja kahjunõude kohta tehtud otsuses, et lähtus COVID-19 haiguse leviku ja haigestumise vältimiseks riiklikest juhistest, sh oli lähikontakti puhul üheks käitumisjuhendiks kanda kaitsemaski olukorras, kus täielik isoleeritus ei ole võimalik. Kohus märgib, et vanglas nagu teistes hoonetes, kus viibib palju inimesi elukondlikult koos (haiglad, hooldekodud, koolid jne), on suur risk nakatuda ning maskide kandmist on COVID-19 pandeemia ajal peetud üheks viiruse leviku tõkestamise vahendiks. Lisaks on kaebaja kahjunõudes esile toonud, et tal endal oli sel ajal nohu, mis täiendavalt õigustab maski kandmist viiruse leviku vältimiseks. Viru Vangla meditsiiniosakonna poolsetes juhistes COVID-19 haiguse leviku ja haigestumise vältimiseks oli välja toodud, et lähikontaktsed kannavad maski 5 päeva ühiskasutatavates ruumides. Seega tuli kaebajal maski kanda üksnes lühiajaliselt ühiskasutatavates ruumides. Kohtupraktikas on leitud, et maski kandmise kohustust lühiajaliselt ei saa pidada intensiivseks piiranguks (vt Tallinna Halduskohtu
8. veebruari
9. a otsus asjas nr 3-20-2585). Eelnevat arvestades ei näe kohus vangla tegevuses seoses maski kandmise kohustuse panemisega õigusvastasust ning kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmine selle eest ei ole tõenäoline. 11.
10. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et teda ei teavitatud sellest, kellega täpsemalt ta suhtles, kes võis koroonaviirust põdeda. Kohus mõistab, et kaebaja soovis teada saada selle COVID-19 positiivse isiku nime, kellega kokku puutumise tõttu tuli tal vaidlusalust kaitsemaski kanda. Kohus leiab, et vanglal ei olnud kohustust ega ka volitust antud isiku nime kaebajale avaldada. Tegemist oli teise isiku terviseandmetega, mida loetakse tavaliselt eraelu kaitsesfääriga hõlmatuks. Seega ei näe kohus ka antud vangla tegevuses õigusvastasust. Vastava teabe mittesaamine ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. 11.
11. Kaebaja teeb vanglale etteheiteid ka duši liialt külma vee osas ning leiab, et selle tõttu haigestus ta kaks korda
12. aasta märtsis-juunis ja 6.-
13. oktoobril
14. 11.4.
15. Kuna kaebaja väitis esitatud kahjunõudes, et K-hoones ei tule sooja vett mitte kunagi ja seda peab kaua ootama ning kinnipeetava haigestumine külma duši all käimisest toimus
16. aasta märtsis-juunis ja 6.-
17. oktoobril 2022, siis kontrollis vangla kohtueelses menetluses Riigi Kinnisvara AS töötaotluste väljavõtteid terve
18. aasta kohta. Vangla ei tuvastanud mitte ühtegi kaebust või töötaotlust
19. aastal sooja vee probleemide kohta K-hoones. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kohus nõustub vanglaga, et ei ole tõenäoline, et vanglaametnikud ei esita Riigi Kinnisvara AS-le rikketeateid, kui hoones esineb häireid sooja veega. Samuti ei ole kaebaja vangla väitel ise esitanud vanglale kirjalikke pöördumisi sooja vee probleemide kohta. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses väitnud, et ta vanglale vastavasisulisi pöördumisi oleks esitanud. 11.4.
20. Viru Vangla selgitas otsuses nr 6-16/238-7 põhjalikult ka vangla hoonete sooja veega varustamise asjaolusid. Vangla sõnul on hoonete sooja veega varustamine automatiseeritud ning K-hoone duširuumide kraanidest väljuv soe vesi on reguleeritud temperatuurile 38°C. K-hoone kolmandal korrusel paikneb kuuma vee boiler, kus külm vesi kuumutatakse temperatuurini 55°С. Hoone igal korrusel paiknevad omakorda sooja vee segamissõlmed, kus külm ja kuum vesi segatakse hooneautomaatika abil temperatuurini 38°C ning sealt liigub soe vesi mööda torustikku duširuumidesse. Isegi juhul, kui hoones on korraga suur veetarbimine, säilib dušikraanides sooja vee temperatuur konstantsena, sest automaatika reguleerib külma vee pealevoolu segamissõlmes ning kraanist väljuv vesi on temperatuuriga 38°C. Segamissõlmes olev soe vesi ei saa jahtuda, sest see suunatakse tsirkulatsiooni teel tagasi boilerisse. Vangla on teadlik, et dušikraani nupule vajutamisel ei välju kraanist koheselt soe vesi temperatuuriga 38°C, kui vett ei ole vahetult enne kasutatud. Seadistatud temperatuuriga soe vesi väljub 5 3-23-634 dušikraanist sekundi-paari möödudes, kuni soe vesi voolab mööda torustikku korruse segamissõlmest duširuumi kraanini. Korruse segamissõlm paikneb valveruumi kohal ning torustiku vahemaa kuni duširuumini ei ole pikk. Soe vesi, mis seisab segamissõlme ja duširuumi vahelises torustikus, võib jahtuda toatemperatuurini, kuid mitte madalamale, sest torustik paikneb siseruumides. Tehniliselt ei ole võimalik reguleerida, et soe vesi väljuks kraanist kohe pärast nupule vajutamist. Ka tavaelus ei tule kortermaja sooja vee kraanist kohe sooja vett ning seda tuleb mõni hetk oodata. Vangla ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav võiks külmetuda, kui ta kasutab duši all sekund-paar toatemperatuuriga vett, pigem on tegemist tervisliku karastamisega. Kohus nõustub sellega. Kaebaja viibib vangistuses alates
21. aasta märtsikuust ning tal on piisav kogemus ja teadmine, et esimesed paar sekundit tuleb dušikraanist toasooja vett. Vangla väitel ei ole kinnipeetavatel duši all käimise aeg limiteeritud ning kaebaja ei pea duši all end kastma märjaks toasooja veega, sest tal on aega oodata sekundpaar, kuni kraanist tuleb soe vesi. Vangla on seisukohal, et dušikraanist väljuva vee temperatuur on sobiv ning see vastab nõuetele ning vanglaametnikud ei pidanud esitama Riigi Kinnisvara AS-le alusetuid rikketeateid torustiku hooldamiseks. Kohtul ei ole alust eeltoodud selgitustes kahelda. 11.4.
22. Kohus nõustub vanglaga ka selles osas, et ei ole tõenäoline, et kaebaja külmetus ja sai nohu duši all käimisest, sest kraanist tuleb soe vesi sekundi-paari möödudes ning duširuumi õhutemperatuur vastab kehtestatud nõuetele. Majandus- ja taristuministri
23. juuli
24. a määruse nr 34 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lõike 4 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoonekatlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18°С. Hooneautomaatika aruande kohaselt ei ole K-hoone õhutemperatuurid ajavahemikul 6.-
25. oktoober 2022 langenud madalamale kui 22,2°C. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on kaebaja
26. aasta märtsist kuni juunikuuni vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud kahe terviseprobleemiga: COVID-19 haigestumine
27. veebruaril 2022 ning aprilli- ja maikuus seoses kuivnahksusega. Nimetatud terviseprobleemid ei ole sellised haigestumised, mis võiksid tuleneda toasooja veega duši all käimisest. Viirushaiguste levimine puhta voolava vee all end pestes ei saa olla kuigi tõenäoline. Ajavahemikul 6.-
28. oktoober 2022 on kaebaja pöördunud
29. oktoobril 2022 meditsiinisakonna poole nohu kaebusega, kus kaebajale tehti COVID-19 kiirtest, mis osutus negatiivseks. Kaebaja võis muu hulgas külmetuda värskes õhus jalutamas käies või saada viirusnakkuse, mis on sügisel tavapäraselt liikvel. Viirushaiguste üheks sümptomiks on nohu, mille üle kaebaja ka kurtis. Tervisekaardil puuduvad märkmed, et kaebajal oleks diagnoositud gripp. Kaebaja pöördus
30. oktoobril 2022 meediku poole nahaprobleemidega, mis ei ole seotud külmetushaigusega. Vangla sõnul ei viita kaebaja tervisekaardi väljavõte asjaoludele, et kaebaja tervis oleks saanud kahjustada toasooja veega duši all käimisest. Ka kaebaja ise ei ole vastavasisulistele tõenditele viidanud ning kohus ei pea seda samuti tõenäoliseks, et kaebaja märgitud tervisehädad oleks tulenenud duši kasutamisest. Seega ei näe kohus kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmiseks alust ning kaebaja õigused ei saanud olla intensiivselt riivatud.
31. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna

§ 121lõike 1 punktide 1 ja 4 ning lõike 2 punkti 21 alusel.

13. Seoses viidetega kaebaja terviseandmetele tuleb määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 6