← Eesti

1-23-4915/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4915 Kohtukoosseis Janika Kallin, Elina Elkind ja Markus Kärner Kriminaalasi Janek Kiirendi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Apellant Janek Kiirendi kaitsja Indrek Repnau Prokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurörid Lauri Jõgi ja Reelika Ratasepp Kaitsja Indrek Repnau Süüdistatav Janek Kiirend (isikukood 37305240328, emakeel eesti keel, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses kd I tlk 76) Kannatanu X Resolutsioon.
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-4915 muutmata.
  8. Jätta Janek Kiirendi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  9. Jätta apellatsioonimenetluse kulu, valitud kaitsjale makstud tasu, 1578.75 eurot Janek Kiirendi kanda. Edasikaebamise kord. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 Esitatud süüdistus.
  10. Prokuratuur esitas Janek Kiirendile süüdistuse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, sest ta põhjustas Xle tervisekahjustusi, millest osa olid eluohtlikud. Süüdistuse järgi lõi Janek Kiirend
  11. mail
  12. a enne kella 00.47 XXX juures Tallinnas tekkinud konflikti käigus esmalt X näo piirkonda. Pärast seda, kui kannatanu löögi tõttu kukkus, lõi süüdistatav teda veel vähemalt 20 korda rusikaga keha piirkonda ning X kaotas teadvuse. Seejärel tõstis Janek Kiirend teadvusetu kannatanu jalgvärava kaudu XXX hoovi ja jätkas seal X peksmist. Janek Kiirend lõi kannatanut käte ja jalgadega pea, keha, üla- ja alajäsemete piirkonda. Kella 01.55 saabus maja juurde sõidukiga Mercedes-Benz Y. Viimaks lõi Janek Kiirend X veel vähemalt korra jalaga täpselt tuvastamata piirkonda. Maakohtu otsus.
  13. Harju Maakohtu
  14. detsembri
  15. a otsusega tunnistati Janek Kiirend KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 6 aastat. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Janek Kiirendi eelvangistus loeti kooskõlas KarS § 68 lg 1 karistusaja hulka ning kandmisele kuuluva 4 aasta pikkuse vangistuse kulgemist hakati arvestama alates
  16. maist
  17. a. Kohus määras, et Janek Kiirendi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäetakse kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Rahuldamata jäi süüdistatava kaitsja taotlus hüvitada Janek Kiirendile süüteomenetluses tekitatud kahju. Kohus kindlaks menetluskulud, nende hüvitamise korra ning asitõendite suhtes rakendatavad meetmed. Süüdimõistvat kohtuotsust põhjendas maakohus kokkuvõtlikult nii.
  18. Kõik kriminaalasjas esitatud ja kohtus uuritud tõendid on usaldusväärsed ning neid saab asja lahendamisel kasutada.
  19. Kohtus ei tekkinud vaidlust selle üle, et sündmuste käik alates
  20. mai
  21. a õhtust oli järgmine. Süüdistatav Janek Kiirend naasis
  22. mai
  23. a õhtul Soome Vabariigist. Talle tuli sadamasse sõiduautoga Mercedes-Benz vastu Y, kes viis Janek Kiirendi koju, XXX Tallinnas asuvasse kortermajja. Järgmise päeva esimestel tundidel ehk
  24. mail
  25. a pärast kella 00.35 läks X taksoga Janek Kiirendi juurde. Süüdistuses näidatud ajal ehk
  26. mail
  27. a olid Janek Kiirend ja X süüdistatava elukoha, XXX asuva kortermaja lähedal ning nende vahel oli konflikt, mille käigus Janek Kiirend lõi X ja tekitas talle kehavigastusi. Pärast X löömist lohistas süüdistatav kannatanu hoovi. Sündmuskohale saabus Y ning X pandi tunnistaja sõiduauto Mercedes-Benz pagasiruumi. Seejärel lõi Janek Kiirend kannatanut veel ühe korra jalaga. Y viis X VVV 30 Tallinnas asuva viadukti alla ja jättis kannatanu sinna. Hommikul märkas juhuslik möödakäija viadukti all selili maas olevat meesterahvast ja kutsus kiirabi. Sündmuse järgselt tuvastati Xl kehavigastused, millest osa olid eluohtlikud. Kõiki loetletud fakte toetavad ka kohtus uuritud tõendid.
  28. Kohtus tekkis vaidlus selle üle, kui intensiivselt Janek Kiirend kannatanut peksis. Süüdistatav viitas, et ta lonkab ning kohtule esitati tõend põlvevigastuse kohta. Kannatanu sündmusest mitte midagi ei mäleta. Süüdistatav X löömist ei eita. Janek Kiirendi sõnul tabas üks löök X lõuga, kannatanu kaotas teadvuse ja kukkus. Kannatanul oli ninaluu katki, seega võiski esimene löök sinna sattuda. Pärast esimest lööki võis X n-ö tugevamaid pirakaid saada 5-6 ning veriõhkrind ja roiete murrud võivad olla nende löökide tagajärjel. Ta lõi X 2 korda kannatanu nukiraudadega, nendega, millega kannatanu teda ründas. Ühe korra lõi ta X rusikas käega, ülejäänud korrad tugeva lahtise käega näkku, selga, kehasse. Kuna kannatanul olid roiete hulgimurrud, siis ta pidi ilmselt sihtima ribidesse, kuid meelega ta seda ei teinud. Ta lõhkus kohe oma käe ära ja lõi X lahtise käega selleks, et teda toibutada. Kannatanu võis ise ka kukkuda, sest tal oli palju vigastusi. 2
  29. Kohtule esitatud tõendid toetavad süüdistusversiooni. Kaitsja tähelepanek puuduliku salvestise kohta on asjakohane, kuid asja materjalide järgi salvestab kaamera liikumisi. Järelikult ei tarvitsenud andur kõiki liigutusi tuvastada. Asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut, kinnitavad ka teised tõendid, eelkõige süüdistatava enda ja sündmust osaliselt pealt näinud tunnistaja C ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt lõi Janek Kiirend tema nähes teadvusetut X ca 10 korda ja seda on rohkem, kui süüdistatav ise ütles (s.o 5-6 lööki). Janek Kiirendi jalavigastus ei puutu asjasse: kannatanu ei osutanud vastupanu ning haige põlv ei tähenda veel seda, et jalaga pole võimalik tugevalt lüüa. Süüdistatav jõudis teadvusetut kannatanut teise kohta tassida ning järelikult on tema jalgade toetuspind piisav, sh ka jõuliste löökide tegemiseks. Viimast kinnitab salvestisele talletatud jalalöök, mille süüdistatav andis siis, kui kannatanu oli juba Y sõiduki pagasiruumis. Videolt on näha, kuidas Janek Kiirend võtab löögiks hoogu ning see kinnitab lööja võimekust toetuda ühele jalale ning teha teisega tugev löök. Pärast kannatanu hoovi lohistamist jätkas Janek Kiirend X löömist, tegu ei olnud kannatanu üles raputamisega või kergelt jalaga tonksamisega, nagu väitis süüdistatav. Videosalvestiselt on näha, kuidas Janek Kiirend lohistab kannatanu aeda, väljub seejärel hooviväravast tänavale, võtab midagi maast ja läheb siis uuesti hoovi, kust väljub alles ca 30 minuti pärast. See ajavahemik, süüdistatava varasem vägivaldne käitumine kannatanu suhtes ja Xl tuvastatud vigastused annavad alust arvata, et poole tunni jooksul jätkas Janek Kiirend kannatanu peksmist. Ründe lõpetas süüdistatav alles pärast Y saabumist siis, kui ta lõi kannatanut veel ühe korra jalaga täpselt tuvastamata piirkonda. Seda, et Janek Kiirend jätkas X peksmist, toetab ka eksperdi arvamus, mille järgi tekitati kannatanule osa vigastustest siis, kui ta oli lamavas asendis. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et X ei saanud eluohtlikke vigastusi kukkumise tõttu nagu väidab kaitseversioon.
  30. Janek Kiirendi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Põhitegu (tervisekahjustus) ja enamohtlik tagajärg on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades, et X läks ise hilisel kellaajal süüdistatava koju, ei saa kindlalt jaatada, et Janek Kiirend pani teo toime kavatsetult. Süüdistatava ütlused selle kohta, et tal ei olnud eesmärki kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada, ei haaku välise teopildiga. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt elutähtsatesse organitesse, rünne oli intensiivne. Maaslamava teadvusetu inimese valimatu peksmisega (sh elutähtsatesse organitesse) peab lööja võimalikuks pidama ka löökidega kaasnevaid võimalikke tagajärgi. Pärast X peksmist ei kutsunud Janek Kiirend kannatanule abi, vaid ta toimetati sündmuskohalt minema Y sõiduki pagasiruumis. Eeltoodu kinnitab, et Janek Kiirend oli oma teost ja selle tagajärgedest teadlik ning ta soovis end kannatanust täielikult distantseerida.
  31. Janek Kiirend ei olnud hädakaitses. Kuigi kannatanu otsis ise süüdistatavaga kontakti, oli poolte erimeelsusele järgnenud füüsiline konflikt täielikult Janek Kiirendi kontrolli all. Tõendeid selle kohta, et kannatanu ohustas süüdistatava tervist, ei ole. Süüdistataval ja kannatanul tuvastatud vigastused erinevad kardinaalselt: Janek Kiirendil tuvastatu läbivaatusel parema käe nimetissõrme nukil marrastus, Xl seevastu hulgivigastused, millest osa olid eluohtlikud. Kriminaalasjas on tõendatud, et X kukkus juba pärast esimest lööki pikali ning süüdistatav peksis kannatanut valdavalt ajal, kui too oli teadvusetu ning jääb arusaamatuks, milles seisnes hädakaitse olukorras, kus Janek Kiirendil oli võimalik takistamatult X juurest lahkuda. Janek Kiirendil oli võimalik abi kutsuda (pöörduda C poole, kutsuda politsei), seda süüdistatav ei teinud. Mis puudutab kannatanul väidetavalt kaasas olnud nukiraudu, siis pole välistatud, et need kuulusid süüdistatavale. Kui eeldada, et nukirauad kuulusid kannatanule, siis on süüdistatava olematute vigastuste tõttu ilmselge, et Janek Kiirendi peal X neid ei kasutanud. Hädakaitse välistab ka süüdistatava käitumine järgmisel päeval: suheldes kannatanu vennaga ei avaldanud Janek Kiirend mitte midagi selle kohta, et tal oli kannatanuga füüsiline konflikt.
  32. Janek Kiirendi tegu vääriks sanktsiooni keskmist määra (8 aastat) ületavat karistust. Samas tuleb silmas pidada, et X otsis ise süüdistatavaga kontakti ning kannatanul ei ole Janek Kiirendi 3 vastu mitte mingisuguseid pretensioone, on talle võimalik mõista keskmisest määrast allapoole jääv karistus, mis on 6 aastat vangistust. Karistust tuleb kooskõlas KrMS § 238 lg 2 vähendada 1/3 võrra. Mõistetav vangistus tuleb süüdistataval ära kanda, sest tal lõppes üsna hiljuti (
  33. juulil
  34. a) eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseaeg. Janek Kiirendi kaitsja apellatsioon.
  35. Kaitsja taotleb Harju Maakohtu
  36. detsembri
  37. a süüdimõistva otsuse tühistamist. Kaitsja palub ringkonnakohtul teha uus kohtuotsus, millega mõista Janek Kiirendi talle KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks, jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda ja hüvitada Janek Kiirendile alusetu vahistamisega kaasnenud mittevaraline kahju. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist Janek Kiirendile mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega leevendada Janek Kiirendile mõistetud karistust ning jätta see osaliselt tingimisi kohaldamata. Apellatsioonimenetluse kulu palub kaitsja jätta riigi kanda. Menetlusliigi tõttu ei taotle kaitsja uue tõendi esitamist, kuid palub ringkonnakohtul tutvuda apellatsioonile lisatud dokumendiga. Oma taotlusi põhjendab kaitsja nii.
  38. Juhul, kui X vaidlusalusest sündmusest mõtteliselt eemaldada, ei oleks seda üldse toimunud. Maakohus jättis tähelepanuta, et tugevas alkoholijoobes olnud kannatanu läks öisel ajal ise süüdistatava koju tüli norima. Kannatanu halbu kavatsusi tõendab fakt, et ta hakkas alles taksos olles juhti instrueerima kuhu sõita ning tal olid kaasas nukirauad. X on varemgi, ca aasta aega tagasi ilmunud purjuspäi Janek Kiirendi elukohta. Tol korral lahkus kannatanu siis, kui süüdistatava abikaasa lubas politsei kutsuda. Maakohus ei analüüsinud võimalust, et alkoholijoobes X võis provotseerida konflikti ja rünnata süüdistatavat nii verbaalselt kui ka füüsiliselt. Kella 00.30 ehk öisel ajal kutsumata ja mõjuva põhjuseta teise isiku elukohta minek ja akende peale koputamine on käsitatav öörahu rikkumisena.
  39. Vaidlust pole selle üle, et X ja Janek Kiirend kaklesid. Tunnistaja C ütlused tõendavad, et kaklus oli võrdne. Silmas tuleb pidada ka seda, et kaklus algas X füüsilise ründe tõttu.
  40. Kohtule esitati tõendina PPP maja küljes oleva turvakaamera salvestis. Selle valvekaamera jälgimisvälja jääb ka XXX hoovivärava juures tänaval toimuv. Kuigi turvakaamera salvestis on jäädvustanud süüdistatava koju saabumise, inimeste ja autode liikumise jpm, pole salvestisel millegipärast Janek Kiirendi ja X vahelist kaklust. Juhul, kui Janek Kiirend lõi X rusikaga näo piirkonda nii, et kannatanu kukkus ja seejärel veel 20 korda, siis toimus kaamera vaateväljas järelikult aktiivne liikumine. Maakohtu otsusest pole võimalik mõista, millel põhineb kohtu järeldus, et X kaotas kohe pärast esimest lööki teadvuse.
  41. Maakohtu hinnangul viis Janek Kiirend X hoovi selleks, et teda seal edasi peksta, kuid see on oletus, mida ei kinnita mitte ükski tõend. Tegelikult oli Janek Kiirend selleks ajaks, kui X tänaval maha istunud, enda vastu suunatud ründe tõrjunud ning süüdistatav otsustas viia sõimava ja räuskava kannatanu hoovi rahunema. X lärmamist kuulis ka süüdistatava abikaasa W. Hoovis oli X ligi pool tundi sellepärast, et ta ei tahtnud maha rahuneda.
  42. Maakohus heitis süüdistatavale ette, et ta ei kutsunud kannatanule kiirabi. Janek Kiirend ei näinud selleks vajadust, sest kannatanu lärmas, põtkis jalgadega ja ei soovinud kiirabi. Samuti ei vasta tõele ja on vastuolus süüdistatava ütlustega, et Janek Kiirend varjas juhtunut kannatanu venna eest. Lisaks tuli Janek Kiirend kohe Soomest tagasi, kui kuulis, et X on haiglaravil.
  43. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et mõlemapoolne roidemurd võis olla kukkumise tagajärg. Kohus jättis tähelepanuta, et pärast seda, kui kannatanu jäeti VVV tänavale, on videosalvestisega tõendatud, kuidas X üritab ennast korduvalt püsti ajada, kuid ebaõnnestub ja kukub, sh vastu tänava äärekivi.
  44. X ei olnud teadvusetu ajal, mil Y parkis oma auto XXX hoovi, sest X lõi täistallaga vastu Janek Kiirendi jalga. See on talletatud videosalvestisele, kuid maakohus tõlgendas seda valesti, s.o nii, et Janek Kiirendi lõi kannatanut. Tegelikult põhjustas X ootamatu löök Janek Kiirendile 4 valu ning süüdistatav sirutas tasakaalu hoidmiseks käed välja. X oli teadvusel ka siis, kui ta oli Y autos. Kannatanu laamendas, sülitas lakke ja peksis jalgadega.
  45. Maakohtu põhjendused selle kohta, et Janek Kiirend on olenemata oma mõlema põlve vigastusest suuteline jalaga tugevalt lööma, ei ole veenvad. Enne sündmust diagnoositi Janek Kiirendil traumajärgne kahepoolne gonatroos. Süüdistatava põlv sai menetluse esemeks oleva sündmuse käigus täiendavalt viga. Seda, et n-ö hilisema kakluse ajal ei saanud noormees (Janek Kiirend) jalale eriti hästi toetuda, kinnitas ka C. Vigastus fikseeriti kinnipidamisasutuses süüdistatava tervisekaardil alles siis, kui Janek Kiirend küsis, miks kanne pärast tema vanglasse saabumist tegemata jäi. Apellatsioonile on lisatud Janek Kiirendi tervisekaardi väljavõte ning sellega on ringkonnakohtul võimalik tutvuda.
  46. X rünnak Janek Kiirendi vastu toimus kolme lainena: 1) kannatanu alustas süüdistatavale vastu jalga lüües kaklust ja edasist võrdset vastasseisu nägi taksojuht C; 2) seejärel kannatanu eemaldus, pani kätte taskust võetud nukiraua ja tormas Janek Kiirendile uuest kallale. Süüdistatav suutis ebavõrdse rünnaku löögiga tõrjuda ning X kukkus saadud löögist asfaldile; 3) hoovis lõi X täistallaga vastu Janek Kiirendi põlve (see sündmus on jäädvustatud salvestisele). Kõike eeltoodut saatis X verbaalne rünnak, mis seisnes ähvardamises ja solvamises.
  47. Maakohus pisendas põhjendamatult kannatanu rolli, Janek Kiirend oli hädakaitses. Kohtupraktikas (RKKKo 1-20-9563 p-d 10-13) on õigusvastaseks ründeks peetud ka teise inimese solvamist. X ründas Janek Kiirendit füüsiliselt ja verbaalselt, viimast ka pärast kakluse lõppu siis, kui Janek Kiirend toimetas ta hoovi rahunema. Väärib märkimist, et X tunneb end juhtunus süüdi: kannatanu kohtusse ei ilmunud ning süütunne nähtub tema kohtueelses menetluses antud ütlustest.
  48. Janek Kiirendile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust tuleks oluliselt kergendada. KarS § 118 lg 1 p-des 1-7 on loetletud raske tervisekahjustuse tekitamisega kaasuvad võimalikud tagajärjed, millest p 1 nimetatu (oht elule) on kõige kergem. Järelikult ei saa karistuse mõistmisel rangelt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, vaid mõistetav karistus sõltub teo asjaoludest ja kvalifikatsioonist. Janek Kiirendi tegu on kvalifitseeritud võimalikest alternatiivides kergeima järgi ning maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole süüdistatava karistamisel võimalik lähtuda sanktsiooni minimaalmäärast, mis on 4 aasta pikkune vangistus. Lisaks on kehtiva kohtupraktika järgi (RKKKo 3-1-1-82-14 p 10) kannatanu käitumine üks teguritest, mis mõjutab süü suurust ja seega ka süüdlasele mõistetava karistuse määra.
  49. Janek Kiirendile mõistetud karistus hälbib kohtupraktikast. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on oluliselt raskemate asjaolude puhul mõistetud leebemaid karistusi (näiteks kriminaalasjad nr 123-165, 1-22-4081, 1-22-454). Viimase näite puhul pidas kohus võimalikuks karistada varem kriminaalkorras karistatud teo toimepanijat tingimusliku vangistusega.
  50. Janek Kiirendile mõistetud kergem karistus tuleks jätta tingimisi kohaldamata. Janek Kiirendil on küll kehtiv karistus, kuid seda ei mõistetud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Järelikult pole vägivallakuriteod süüdistatava elustiil. Eelmise karistuse kandmiselt vabastati süüdistatav tingimisi ennetähtaegselt ja ta allutati elektroonilisele valvele. Katseaja ja elektroonilise valve tingimusi Janek Kiirend ei rikkunud. Järelikult allub ta reeglitele ja suudab elada õiguskuulekalt. Eelmise kohtuotsusega mõisteti Janek Kiirendile karistus
  51. aprillil
  52. a toime pandud kuriteo eest. Seega pole süüdistatav enam kui 5 aasta jooksul pannud toime mitte ühtegi süütegu ning teda on võimalik karistada tingimusliku vangistusega. Menetluse edasine käik.
  53. Kuivõrd apellatsioonimenetluse pooled suulist menetlust ei taotlenud, määras ringkonnakohus
  54. märtsil
  55. a, et kaitsja apellatsioon vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis apellatsioonimenetluse pooltele tähtaja taotluste, taanduste ja vajadusel 5 täiendavate seisukohtade esitamiseks, seda võimalust kasutasid süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
  56. Süüdistatav Janek Kiirend toetab oma kaitsja apellatsiooni ja selles esitatud taotlusi ning selgitab sündmuse üksikasju.
  57. Süüdistatava kaitsja esitas
  58. detsembril
  59. a allkirjastatud taotluse haldusasja nr 3-19743 kaebajaks olnud Q kantud õigusabikulude hüvitamiseks ja Repnau Õigusbüroo OÜ poolt Janek Kiirendile esitatud arve nr 1438 summas 1578.75 eurot.
  60. Prokuratuur esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonile lisatud tõend tuleb prokuröri hinnangul jätta tähelepanuta, sest asi lahendati lühimenetluses ja seega ei ole kaitsja taotlus seaduslik. Prokurör leiab, et maakohtu otsus põhineb tõenditel, kaitsja esitas apellatsioonis samad argumendid, mis kohtuvaidlusteski ning seega on maakohus apellatsioonis tõstatatud küsimused juba lahendanud. Maakohtu mõistetud karistus on seaduslik, kohus arvestas karistuse individualiseerimisel kõiki tarvilikke asjaolusid. Ringkonnakohtu seisukoht.
  61. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et Janek Kiirendi kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning sellest johtuvalt jääb Harju Maakohtu
  62. detsembri
  63. a otsus muutmata. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus nii.
  64. Kaitsja lisas apellatsioonile Janek Kiirendi
  65. detsembri
  66. a tervisekaardi väljavõtte ning palus lühimenetluse olemust silmas pidades ringkonnakohtul sellega üksnes tutvuda. Ringkonnakohus jätab tõendi tähelepanuta. Kriminaalasi edastati kohtusse üldmenetluses, kuid süüdistatava soovil ja prokuratuuri nõusolekul lahendati asi lühimenetluses. Kohtuistungi protokolli järgi esitas Janek Kiirend taotluse teavitatult (kd I tlk 33 pö) ning asja arutanud kohus meenutas talle järgmisel kohtuistungil uuesti kokkuvõtlikult seda, milles seisneb lühimenetluse põhiolemus (kd I tlk 44). Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendatakse kriminaalasi lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal ning sel põhjusel ei saa kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis kohtumenetluses enam muid, kui KrMS § 63 lg 2 loetletud tõendeid esitada (RKKKo 1-17-1629 p 8). Prokurör on õigesti öelnud, et apellatsioonile lisatud tõend ei ole selline, mida kehtiv seadus ja valitsev kohtupraktika lubaks vastu võtta. Ringkonnakohus märgib siinkohal sedagi, et kui süüdistatav leiab, et kriminaalasja materjalid pole piisavad asjas õige ja õiglase lahendi tegemiseks (vt siinkohal Janek Kiirendi kirjalikus seisukohas tõstatatud küsimused selle kohta, miks kohtueelses menetluses ei kuulatud üle kõiki vajalikke tunnistajaid), ei tuleks üldse lühimenetlust kaaluda ega selle kohaldamist taotleda või tuleb antud nõusolek kooskõlas KrMS § 234 lg 5 enne kohtuliku uurimise lõpetamist tagasi võtta. Viimast süüdistatav käsilolevas asjas ei teinud (kd I tlk 52 ja 52 pö, 69).
  67. Samuti taunib kolleegium praktikat, kus professionaalsed menetlusosalised n-ö libistavad kohtu lauale tõendeid, mille vastuvõtmise ja/või hindamiskeelust on nad ise täielikult teadlikud. Apellant möönab ka ise, et tal pole lühimenetluse tõttu mitte kuidagi võimalik taotleda soovitud tõendi lisamist ning sestap soovib ta, et kolleegium dokumendiga lihtsalt tutvuks. See ei ole mõeldav. Esiteks seab täiendava tõendusteabe kogumisele piirid menetlusliik ja teiseks ei näe kehtiv KrMS kaitsja soovitud võimalust üldse ette. Seega ei oska kolleegium apellandi käitumist põhjendada muuga, kui katsega mõjutada kohtu siseveendumust. Kliendi kaitsmiseks tuleb kasutada seaduslikke võimalusi ning selle põhimõtte eiramine võib teatud hetkel olla põhjus kaitsja menetlusest kõrvaldamiseks KrMS 267 lg 41 alusel või KrMS § 42 lg 1 p-s 1 sätestatud loast keeldumise aluseks.
  68. Apellant ei vaidlusta maakohtu tuvastatud fakte (vt käsiloleva otsuse p 4), kuid on seisukohal, et maakohus keskendus asja lahendades füüsilisele konfliktile ja jättis teenimatult tähelepanuta rea taustafakte, milleks kõige olulisemaks on kannatanu X joobeseisund ja 6 käitumine. Kaitsja on seisukohal, et tugevas alkoholijoobes kannatanu ilmus öösel, ette teatamata Janek Kiirendi koju, rikkus süüdistatava öörahu, provotseeris konflikti ning ründas Janek Kiirendit katkematult nii verbaalselt kui ka füüsiliselt.
  69. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad kriminaaltoimikus olevad tõendid kaitsja väidet, et kannatanu ilmus süüdistatava koju ootamatult ning Xl ei olnud kavas viisakusvisiit.
  70. Maakohus tuvastas, et
  71. mail
  72. a naasis Janek Kiirend Soome Vabariigist ja sadamasse tuli talle vastu Y. Neid fakte tõendavad erinevad videosalvestised (nt kd II tlk 16-24, 28-37). Y viis Janek Kiirendi sadamast koju, XXX Tallinnas asuvasse korterimajja (nt kd II tlk 40-47, 5054). Kriminaaltoimikus ei ole tõendeid selle kohta, et Janek Kiirend kas võttis või üritas ise võtta Xga
  73. mai
  74. a õhtul ühendust. Järelikult on õiged süüdistatava ütlused selle kohta, et öine kohtumine ei olnud eelnevalt kokku lepitud ning initsiatiiv oli kannatanu poolne. Kannatanu X ütlused asja lahendamisele suurt midagi juurde ei anna (vt kd I tlk 25-30). X möönis, et ta tunneb Janek Kiirendit, sest nad viibisid samaaegselt kinnipidamisasutuses, kuid ta ei mäletanud sündmusest mitte midagi või ei tahtnud seda teha. Sarnaselt maakohtuga nendib ringkonnakohus, et arvestades kannatanul tuvastatud vigastusi ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et X vaikimine oli sihilik. Samas on asjaolu, et X soovis millegipärast oma öisest külaskäigust võimalikult vähe jälgi jätta, tõendatud Bolt Technology vastusega menetleja päringule ja tunnistaja C ütlustega (kd I tlk 109-111, 112-119). Liikuvusteenust pakkuv Bolt Technology OÜ vastuse kohaselt ei tehtud
  75. mail
  76. a Paide 4 Tallinnas asuvale aadressile mitte ühtegi tellimust, küll aga registreeriti alates
  77. maist
  78. a X telefoninumbrilt tehtud tellimus aadressilt KKK n-ö tegelikku sihtkohta PPP. Seda, mis tähendab antud juhul äriühingu vastuses ära toodud mõiste tegelik sihtkoht, selgitas X sõidutanud taksojuht C. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et X-nimeline meesterahvas tellis
  79. mai
  80. a öösel, kell 00.35 takso KKK Tallinnas. Telefoniäpi kaudu tehtud tellimuses oli algselt sihtkohaks märgitud Juurdeveo 25C Tallinnas, kuid klient ütles taksos, et see aadress pole täpne ning ta näitab sõidu ajal jooksvalt, kuhu tuleb minna. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et esialgse sihtaadressina märgitud Juurdeveo 25C ja XXX, kuhu kannatanu tegelikult sõita soovis, ei asu kõrvuti (https://www.google.com/maps/dir/Juurdeveo+25c,+Tallinn/Paide+4%2F1,+Tallinn/@59.414 9621,24.7378468,16z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x469294bed6d10761:0x26b 502651d1c0b46!2m2!1d24.7456919!2d59.4146177!1m5!1m1!1s0x469294be5d3c92db:0xadd ebbe6ac4432d2!2m2!1d24.7416379!2d59.4165011!3e0?entry=ttu). Järelikult ei saa kannatanu käitumist selgitada näiteks asjaoluga, et vahel on kas teeolude, liikluskorralduse, juurdepääsu vms teguri tõttu kaardirakendusse või GPS-i soovitud sihtkoha-aadressi asemel otstarbekam sisestada kõrvalhoone või mõni muu lähedalasuva maamärgi aadress.
  81. Vastab tõele, et X vereplasmast leiti etanooli 0.29 g/l kohta. Ekspert täpsustas, et vere etanoolisisaldus oli seega 0.22-0.26 g/l kohta (vt eksperdi arvamuse p 8, kd I tlk 142pö). Apellandi hinnangul oli kannatanu seega väga tugevas alkoholijoobes, sest alkoholisisaldus veres oli suisa 290mg/l kohta. Kolleegiumi arvates ei ole õige apellandi seisukoht, et X oli tugevas alkoholijoobes. Kaitsja teisendas küll grammid milligrammideks, kui jättis mahuühiku teisendamata. Avalikest allikatest kättesaadav teave (vt näiteks https://www.regionaalhaigla.ee/et/etanool-plasmas), arvutuskäik (g/mg ja l/g), mille järgi oli X näitajad orienteeruvalt 0.279 kuni 0.329 mg/g kohta (vt siinkohal ka näiteks LS § 69 lg 2 ja eelkõige lg 3) ning tunnistaja C ütlused (vt uuesti kd I tlk 112-117) räägivad sellest, et kannatanu alkoholijoove ei saanud olla märkimisväärne. Tunnistaja hinnangul tundus X-nimeline klient kaine, kannatanu oli väga jutukas ning andis talle täpsed juhised, kuhu tuleb sõita. C kirjeldus ei haaku mitte kuidagi apellandi väidetega raskest joobest. Pigem viitab orienteerumine kohas, jutukus ning adekvaatne olek kergemapoolsele joobele, mida kinnitab ka etanoolinäit vereplasmas. Eeltoodu tõttu ei pidanudki maakohus analüüsima seda, millist rolli võis edasiste sündmuste käigus mängida X poolt tarvitatud alkoholikogus ja sellest tingitud kannatanu seisund. 7
  82. Mis puudutab väidetavat öörahu rikkumist ning X käitumist (lärmamine, karjumine, solvamine), siis siin on süüdistatav ise öelnud, et ta oli üleval, sest ootas Y tulekut (KoTo tlk 45). Tõendeid selle kohta, et teised pereliikmed kuulsid ka seda „hirmsat kolkimist“ (vt KoTo tlk 45pö), ei ole. Teiseks on ilmselge, et süüdistatav kirjeldus erineb oluliselt tegelikkusest ja on märksa värvikam. Tunnistaja C ütlustega on tõendatud, et X kas helistas või proovis pärast taksost väljumist helistada, koputas siis ühele aknale ja mõne aja pärast vaatas sealt välja Janek Kiirend (kd I tlk 114, vt ka äratundmiseks esitamise protokoll kd I tlk 121-124). Sellest, et X tagus aknale ja hakkas süüdistatavat solvama ning räuskama, C ei räägi. Vastupidi, süüdistatavast ja kannatanust 15m kaugusel taksos istunud tunnistaja sõnul oli nende omavaheline vestlus esmalt rahulik ning alles veidi aega hiljem siis, kui ta pilgu telefonilt tõstis, vehkisid süüdistatav ja kannatanu üksteise suunas rusikatega. Apellandi versiooni verbaalselt agressiivsest kannatanust ei toeta ka see, et teinegi sündmuskoha vahetus lähetuses viibinud tunnistaja Ö ei maini oma ütlustes lärmi ja sõimlemist (kd I tlk 130-132). Arvestades öist, vaikset aega, tiheasustust ning seda, et XXX asuvas majas ei ela ainult Janek Kiirend koos lähedastega, (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd I tlk 71 selle kohta, et korterelamu on III korruseline), on veider, et mitte keegi väidetavat räuskamist, mis pealegi kestis julgelt üle 30 minuti, ei kuulnud. Pigem on esitatud tõendite alusel põhjust öelda, et süüdistusversioon peab paika – Janek Kiirendi esimene löök oli nii tugev, et X kaotas teadvuse. Nukiraudade kohta ütles maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kannatanu eitas nende kaasa võtmist ning isegi kui need tal kaasas olid, siis tõendeid selle kohta, et neid oleks Janek Kiirendi peal kasutatud, ei ole. Kokkuvõtlikult on apellandi väited selle kohta, et süüdistatava ukse taha ilmus öösel umbjoobes X, kes hakkas Janek Kiirendit verbaalselt ja füüsiliselt ründama, tõenditel mittepõhinev kaitsetaktika.
  83. Edasiste sündmuste kohta selgitas süüdistatav, et esimesena rakendas jõudu X, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei olegi käsilolevas kaasuses tegelikult ülemäära oluline, kes esimesena ründas. Maakohtul on õigus, et Janek Kiirendile etteheidetava KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse teokoosseisu valguses on märksa olulisem see, mis juhtus edasi ning milliseks kujunes alanud kakluses jõudude vahekord. Mis puudutab apellandi väiteid PPP maja küljes olnud turvakaamera salvestuse kohta, siis neile on maakohus juba ammendavalt vastanud. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et liikumisanduritega turvakaamera ei pruukinud kõike talletada ning sündmuste käik on rekonstrueeritav teiste asjas kogutud ja esitatud tõenditega.
  84. Niisiis jääb apellandile arusaamatuks, millel põhineb maakohtu järeldus, et X kaotas kohe pärast esimest lööki teadvuse. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus tugines süüdistatava ütlustele. Esmasküsitluses kirjeldas Janek Kiirend sündmusi nii: oli löökide vahetus, ei olnud paar lööki. X lõi teda esimesena, lüües jalaga vastu põlvi, sest rusikatega kannatanu talle pihta ei saanud. Siis läks kannatanu eemale. Ta liikus Xle järgi. Kannatanu kõndis ümber auto ja võttis midagi taskust, tormas talle uuesti kallale ja üritas uuesti rusikatega lüüa, kuid ei saanud pihta. Ta lõi mitu korda vastu ja õnneks siis üks löök tabas teda lõuga, mis lõi ta (s.o kannatanu) nokauti (KoTo tlk 46). Kaitsja küsimusele, mis tähendab nokauti, vastas Janek Kiirend, et pilt läks eest maha, ta (s.o kannatanu) kukkus maha.
  85. Apellandi hinnangul põhineb maakohtu seisukoht, mille kohaselt süüdistatav lohistas kannatanu XXX asuva maja hoovi selleks, et X seal edasi peksta, ainult kohtu oletustel. Lisaks viitab kaitsja läbivalt asjaolule, et X oli teadvusel. Kolleegium nende väidetega ei nõustu. Maakohus on oma järeldused teinud tõendite põhjal, kaamerasalvestise puudumine, mida kaitsja pidevalt rõhutab, ei too endaga kaasa tõendamislünka.
  86. Kui vaadata ajaraami, siis C ütlustega on tõendatud, et kell 00.35 tuli Xlt tellimus. Sõit marsruudil KKK Tallinn – XXX Tallinn võtab aega orienteeruvalt 7-8 minutit, öisel ajal tõenäoliselt vähemgi (vt Google maps). Järelikult võis takso Janek Kiirendi elukohta jõuda orienteeruvalt 00.42-00.
  87. C ütlustega on tõendatud, et ta lõpetas tellimuse kell 00.47 siis, kui 8 Janek Kiirend ütles talle, et ta võib ära minna. Ajavahemikul 00.42 (00.43) kuni 00.47 toimunud sündmusi kirjeldas tunnistaja nii: ta jõudis kliendiga (X) XXX maja juurde, kannatanu läks ja koputas aknale, Janek Kiirend väljus. Süüdistatav ja kannatanu vestlesid, siis vehkisid rusikatega, kadusid mõlemad autode varju ja ta ei näinud mitte kumbagi ca minuti vältel. Järgmine moment nägi ta neid siis, kui Janek Kiirend pani X istuli, talle tundus, et enne oli kannatanu pikali. Kui X oli istuli pandud, jätkas Janek Kiirend X peksmist ja tegi ca 10 tugevana tundunud lööki kätega näo ja pea piirkonda. Peksmise ajal X vastupanu ei osutanud. Peksmise lõppedes istus X asfaldil. Teine tunnistaja, Ö (kd I tlk 130-132) rääkis, et ta jõudis ca 00.40 paiku oma valge
  88. seeria BMW-ga PPP maja juurde ja nägi, et PPP tn paremat kätt on hele sedaankerega auto, mille ees on kaks meesterahvast. Üks seisis, teine oli veidi kummargil tema ees. Seisev meesterahvas hoidis kummargil olevat meesterahvast kuidagi üleval, ta arvas, et mõlemad on purjus. Ta viis oma tüdruku ära, keeras auto ringi ja kui ta sellest kohast möödus, kus enne olid meesterahvad, siis olid mõlemad juba kadunud, kuid üks mees vaatas maja kõrvalt hoovist üle aia tema suunas. See mees oli Janek Kiirend (vt äratundmiseks esitamise protokoll kd I tlk 133-136). Kriminaalasjas on vaadeldud PPP turvakaamera salvestisi, mille järgi lohistab Janek Kiirend X XXX hoovi ajavahemikus kella 00.47-00.
  89. Vaatlusega tuvastati, et Öi sõiduk ilmub kaamerate vaatevälja kell 00.47.50 ning seejärel uuesti kell 00.49.37 (vt kd I tlk 89-92). Järelikult räägivad tõendid sellest, et Janek Kiirend lõi ca 3 minuti jooksul X teadvusetuks, lõi teda siis veel ligikaudu 10 korda (mitte 5-6 korda nagu väitis süüdistatav ise) ning lohistas hoovi. Kuivõrd C lõpetas tellimuse 00.47 ja lahkus ning Ö nägi kell 00.47 kuidas süüdistatav kannatanu hoovi vedas, on tõendatud, et tänaval Janek Kiirend kannatanut rohkem ei löönud. Arvestades eeltoodut ning seda, kus ja kui ulatuslikud vigastused kannatanul lõpuks tuvastati ja milline võis olla erinevate vigastuste tekkepõhjus (eksperdi arvamus kd I tlk 140-144) ongi tõendatud, et Janek Kiirend peksis kannatanut hoovis edasi. Maakohus on õigesti viidanud, et süüdistatav tegelikult seda ei eitagi (vt KoTo tlk 49pö), kuid leevendab olulises määras nii löökide arvu kui ka intensiivsust.
  90. Maakohus on õigesti viidanud, et jõudude vahekorrast annab tunnistust fakt, millised vigastused tuvastati kannatanul (vt uuesti ekspertiisiakt kd I tlk 140-144) ning pelgalt päev hiljem süüdistataval (vt kd III tlk 12-16). Tunnistaja C selgitas, et kui Janek Kiirend tema juurde taksoarvet klaarima tuli, olid süüdistatava parema käe nukid ja nende ümbrus verised, rohkem silmaga nähtavaid vigastusi ta ei näinud. Süüdistatav ise märkis, et parema käe sõrmenukkidel olnud vigastus tekkis kätte pandud nukiraudade iseenesliku lõikumise tõttu (KoTo tlk 46). Järelikult ei olnud ainuke väline kehavigastus, mis Janek Kiirendil tuvastati, X tekitatud. Eeltoodu kinnitab seda, et maakohtu järeldus ühepoolsest intensiivsest peksmisest on õige ja põhineb tõenditel.
  91. Mis puudutab apellandi väiteid, et X oli teadvusel, osutas vastupanu, ropendas ja sõimas, siis see ei ole tõendatud. Kaitsja tugineb mh C ütlustele, kuid jätab tähelepanuta, et tunnistaja nägi X üksnes eemalt. C märkis, et X oli ilmselt teadvusel, sest ta istus. Seega on X väidetav teadvusel olek tunnistaja subjektiivne hinnang. C kirjeldus, milline X oli siis, kui ta ära sõitis (s.o X oli sama koha peal, kus ennegi, istuvas asendis, pea ettepoole vajunud ja lõug rinna peal) ei tõenda mitte kuidagi seda, et kannatanu oli teadvusel. Pigem tõendavad tunnistaja ütlused vastupidist. Väidetava sõimlemise ja räuskamise kohta on kolleegium juba varem öelnud, et mitte ühtegi tõendit selle kohta, et intsident oleks pälvinud samas majas või lähiümbruses elavate inimeste tähelepanu, ei ole asjas esitatud. Ainukesed tunnistajad, C ja Ö, ei ole rääkinud sellest, et nad lisaks nähtule ka veel kuulsid midagi. Kahtlemata on üks tunnismärk teadvusetusest olematu arv enesekaitsele viitavaid vigastusi, mis olid väga kerged (üksnes 5 väikest nahamarrastust, vt eksperdi arvamus kd I tlk 142pö). Samuti on valed apellandi väited, et X ei soovinud takso peale minna (kolleegiumi hinnangul oli kannatanu teadvusetu siis, kui Janek Kiirend taksojuhi minema saatis), oli vastu kiirabi kutsumisele ning karjus ja lärmas veel Y autoski. Nii näiteks on kriminaalasjas vaadeldud kaamerasalvestisel näha X kehaasend Y 9 sõiduki pagasiruumis (kd II tlk 123) ja see vaatepilt ei kinnita apellandi väidet, et Y tõstis kannatanu autost välja, sest too laamendas, sülitas ja peksis jalgadega. X käsi ripub lõdvalt üle ääre, mis tähendab, et kannatanu ei kontrolli ega hoia oma jäsemeid ning on seega väga suure tõenäosusega teadvusetu.
  92. Õige ei ole apellandi oletus, et kannatanu võis raskemad kehavigastused ehk need, mis tegelikult kvalifitseeruvadki antud juhul KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse teokoosseisu mõttes eluohtlikeks kehavigastusteks (vt eksperdi arvamus kd I tlk 142), saada kukkumisel. Selle võimaluse on ekspert kummutanud öeldes, et mõlemapoolsed hulgiroidemurrud erinevatel anatoomilistel joontel (s.o siis mitte ühe üksiku löögi tagajärjel tekkinud) on tekitatud kannatanule tema pikali asendis olles. Kukkumisega seostab ekspert üksnes kergemaid kehavigastusi (vt eksperdi arvamuse p 5). Mis puudutab süüdistatava tervislikust seisundist tingitud võimetust anda tugevaid jalalööke, siis siin on maakohus juba apellandile põhjalikult ja veenvalt vastanud ning ringkonnakohtul ei ole maakohtule omalt poolt mitte midagi lisada.
  93. Kaitsja märkis, et jääb nende argumentide juurde, mis puudutavad KarS §-i 28 ehk hädakaitset, kuid siin on maakohus apellandile juba vastanud (vt KoTo tlk 80pö-81). Ringkonnakohtu arvates on maakohus lõppjäreldusena õigesti leidnud, et hädakaitse ei välistanud Janek Kiirendi teo õigusvastasust. Hetkel, mil Janek Kiirendi peksis kannatanut, st pani toime teod, mis tõid kaasa KarS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud tagajärje, ei olnud tegemist kannatanu vahetu (sh kestva) õigusvastase ründega Janek Kiirendi õigushüvedele. Isegi kui leida, et füüsilise konflikti algatas kannatanu, mistõttu oli Janek Kiirendi esiti hädakaitseseisundis (nt esimese rusikalöögi ajal, mil ta kannatanu enda sõnade järgi nokauti lõi), on maakohus õigesti järeldanud, et maas lamav kannatanu ei kujutanud endast enam ohtu. Samuti ei ole põhjust rääkida võimaliku ründaja (ehk kannatanu) üksnes ajutiselt halvenenud olukorrast, mis ei tähenda tingimata, et rünne oleks lõppenud (vrd RKKKo 3-1-1-34-08, p 9). Kolleegium ei nõustu ka kaitsja väidetega, et maas lamava kannatanu peksmist oleks võinud õigustada hädakaitseseisund, mis tekkis väidetavate solvangute tõttu. Kuigi ka solvang võib olla käsitatav õigusvastase ründena KarS § 28 lg 1 mõttes, on sellise väheohtliku ründe korral nõutav, et kaitsepositsioonil olev isik vaatamata KarS § 28 lg-le 3 väldiks rünnet või piirduks üksnes mõõdukate (ründajat säästvate) kaitsevahenditega. Nimetatud võimaluste puudumisel lasub rünnataval teatud juhtudel aga isegi kohustus taluda väheväärtusliku hüve kahjustamist, kui ainuke sobiv kaitseabinõu tooks ründaja hüvedele võrreldes kaitstava hüvega kaasa silmatorkavalt ebaproportsionaalse kahju (RKKKo 3-1-1-111-04, p 15). Vastupanuvõimetu kannatanu poolt väidetavalt lausutud solvangud ei õigustaks seega ka põhimõtteliselt tema jõulist peksmist ning temale eluohtlike tervisekahjustuste tekitamist. Kuigi maakohtu lõppjäreldus hädakaitseseisundi puudumise kohta on õige, on maakohus oma põhjendustes muuhulgas tuginenud ka sellele, et Janek Kiirendi võinuks ära minna või abi kutsuda. Need argumendid ei ole asjakohased, sest KarS 28 lg 3 järgi ei välista võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole õigust hädakaitsele. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja väited võimaliku hädakaitse kohta ei põhine tõenditel ja on tuvastatud asjaolusid silmas pidades õiguslikult asjakohatud.
  94. Apellant ei vaidlustanud Janek Kiirendi kuriteo kvalifikatsiooni, ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu antud õiguslik hinnang (vt KoTo tlk 80-80pö) alust apellatsiooni piiridest väljumiseks.
  95. Maakohtu mõistetud karistus on ringkonnakohtu hinnangul kohane. Valitseva arvamuse järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150). Mis puudutab apellandi väiteid, et Janek Kiirendit tuleks KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistada minimaalse võimaliku karistusega, sest tegu on KarS § 118 lg 1 p-des 1-7 loetletud alternatiivsetest tagajärgedest (s.o alates ohust elule kuni surmlõppeni) 10 leebeimaga, sõltub konkreetne karistusmäär alati süü suurusest ehk teo asjaoludest. Maakohus on siinkohal võtnud arvesse nii rakendatud vägivalla ulatust ja intensiivsust kui ka seda, et süüdistatav peksis vastupanuvõimetut, teadvuse kaotanud kannatanut. Lisaks viitas maakohus ka Janek Kiirendi teojärgsele käitumisele. Ringkonnakohus ei näe, et 6 aasta pikkune vangistus oleks süüdistatava süü suurust silmas pidades range karistus. Apellandi etteheide, et maakohus pidanuks karistuse mõistmisel arvestama X käitumist, ei ole põhjendatud, sest kohus tegi seda (vt KoTo tlk 81pö). Viide sellele, et kannatanu ei soovi Janek Kiirendi karistamist, ei ole asjakohane. Karistusvõim on riigil, mitte kannatanul. Mis puudutab viiteid teistele kohtuasjadele, siis kolleegium selgitab, et standardiseeritud karistusi kehtiv seadus ja kohtupraktika ette ei näe, karistust mõistval kohtul tuleb iga kord kaaluda KarS § 56 sätestatud asjaolusid (vt siinkohal ka RKKKo nr 3-1-1-120-13 ja nr 3-1-1-28-14). Samuti jätab kaitsja mainimata mõned olulised asjaolud. Nii näiteks tuvastas kohus kriminaalasjas nr 1-22-454 kaks karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p-de ja 3 järgi, s.o puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine. Lisaks märkis kohus tolles asjas, et lööke oli ainult üks ja süüdistatav läks kaasade vahel tekkinud konflikti lahutama. Apellandi viide asjale nr 1-23-165, kus mõisteti 6 aasta pikkune vangistus ühe noalöögi eest, pole kolleegiumi hinnangul käsilolevas kaasuses maakohtu tuvastatud asjaolusid (sh ka Janek Kiirendi teojärgne käitumine) silmas pidades just ülemäära õnnestunud. Apellatsioonis toodud kohtuasja nr 1-22-4081 pole võimalik avalikult kättesaadavast allikast leida (vt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/otsingutulemus.html?aktiivneTab=KOIK&sort=Lah endiKuulutamiseAeg&asc=false&kohtuasjaNumber=1-224081&lahendiKpvAlgus=&lahendiKpvLopp=&menetluseKpvAlgus=&menetluseKpvLopp= &kohus=&kohtunik=&annotatsiooniSisu=&menetluseLiik=&lahendiLiik=&ecliNumber=&la hendiTekst=), kohtute andmebaasis KIS on selle numbri all registreeritud riigi õigusabi taotlus asjas, millel pole kaitsja apellatsioonis viidatud kaasusega vähimatki puutumust.
  96. Kaitsja on seisukohal, et maakohus pidanuks Janek Kiirendile mõistetud vangistuse jätma osaliselt tingimisi kohaldamata. Maakohus ei teinud seda peaasjalikult sellepärast, et süüdistataval lõppes eelmine katseaeg
  97. juulil
  98. a (KoTo tlk 81pö), kuid maakohus poleks mõistetud vangistuse pikkust silmas pidades tingimusliku vangistuse võimalikkust põhjendama ja kaalumagi. Esiteks on süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama (RKKKo nr 3-1-1-116-12). Teiseks on kohtupraktika väga järjekindel selles, tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem ning KarS §-de 73 ja 74 alusel ei saa tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui 5 aastat. Sealjuures ei tähenda Janek Kiirendile mõistetud 6 aasta pikkuse vangistuse vähendamine KrMS § 238 lg 2 alusel seda, et kohtud saaksid tingimusliku vangistuse küsimuses lähtuda vangistusest 4 aastat, sest isiku teosüüle vastav karistus on jätkuvalt 6 aastat vangistust (vt RKKKo nr 1-17-689, nr 1-20-1301).
  99. Kõike eeltoodut silmas pidades jätab ringkonnakohus kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 1 Janek Kiirendi kaitsja esitatud apellatsiooni rahuldamata ning Harju Maakohtu
  100. detsembri
  101. a otsuse muutmata.
  102. Repnau Õigusbüroo OÜ poolt Janek Kiirendile esitatud arve nr 1438 järgi oli süüdistatava apellatsioonimenetluse kulu valitud kaitsjale makstud tasu 1578.75 eurot. Arve kohaselt osutas kaitsja õigusabiteenust hinnaga 135 eur/h, mis on mõistlik. Ajakulu on 11.75 tundi (s.o peaaegu poolteist 8 tunnist tööpäeva), mis on samuti mõistlik. Vaatamata eeltoodule jääb apellatsioonimenetluse kulu Janek Kiirendi enda kanda, sest kooskõlas KrMS § 185 lg 2 jäävad kulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /allkirjastatud digitaalselt/ 11 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.