← Eesti

1-22-4504/98

Obsah (6)§ 31§ 67§ 28§ 41§ 11§ 29

1-22-4504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg 13.05.2024 Kohtuasja number 1-22-4504 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Maarika Kuusk Kohtu

) § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast ehk teostati üleraie. Seega ei pidanud Aleksander Fokin ja Aap Vels kinni

ega selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud raienõuetest. Vastavalt

§ 31

lg-s 2 sätestatule ei tohi harvendusraie teostamisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks

§ 31

lg 4 alusel kehtestatud alammäärast.

§ 31

lg 4 kohaselt on puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga. Teeotsa maaüksuse osas koostatud takseerandmete järgi kasvas eraldisel 6 enne raiet 42aastane, 13 m kõrgune ja 13 cm keskmise läbimõõduga kuuse enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20 m2/ha. Keskkonnaministri 27.12.

  1. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ kohaselt pidi eraldisel 6 kasvava puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär jääma pärast harvendusraie teostamist 14,7 m2/ha. Tegelikult oli Aleksander Fokini ja Aap Velsi poolt korraldatud raietööde tulemusena pärast raie teostamist jäänud eraldisel 6 harvendusjärgseks esimese rinde rinnaspindalaks 4,1 m2/ha. 1.
  2. Seega teostati raiet suuremas mahus, kui lubatud, ja vähendati ebaseaduslikult rinnaspindala 10,6 m2/ha kohta. Juhindudes

§ 67

lg 2 p-s 1 ja

lisas 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätestatust, on arvestatud välja Aleksander Fokini ja Aap Velsi poolt raienõuete rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suurus, mis on 6444,80 eurot. Kahjuarvestuse kohaselt moodustub keskkonnakahju järgmiselt: 10,6 m2/ha (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 640 (kahju arvutamise määr 41–50 a vanuses kuuse enamusega puistus) x 0,95 (raieala pindala). 1.4. Aap Velsi ja Aleksander Fokini sooritatud kuritegu on toime pandud tahtlikult, s.o puude ebaseaduslik raie oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine aga vähemalt kaudse tahtlusega. Tsiviilhagi 2. Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) esitas

§ 67

lg 1 alusel Aleksander Fokini ja Aap Velsi vastu tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju solidaarseks väljamõistmiseks summas 6444,80 eurot. 24.04.

  1. a Viru Maakohtu otsus
  2. Viru Maakohtu 24.04.
  3. a otsusega tunnistati Aleksander Fokin ja Aap Vels süüdi KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Mõlemale isikule mõisteti karistused ning moodustati KarS § 56 lg 1 kohased liitkaristused varem tehtud kohtuotsustega. Tsiviilhagi rahuldati. 3 1-22-4504 Tartu Ringkonnakohtu 27.09.
  4. a määrus
  5. Maakohtu otsuse vaidlustasid Aap Vels, tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar ja Aleksander Fokini kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas.
  6. Tartu Ringkonnakohtu 27.09.
  7. a määrusega tühistati Viru Maakohtu 24.04.
  8. a otsus Aap Velsi ja Aleksander Fokini süüditunnistamises kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks.
  9. Maakohtu otsuse põhistused ei vasta KrMS § 312 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele, s.o kohtuotsus ei sisalda uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, mis võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Maakohus on lehekülgede kaupa refereerinud esmalt isikulisi tõendiallikaid ja seejärel üles loetlenud dokumentaalsed tõendid. Otsuses ei ole välja toodud, kas tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid on omavahel kooskõlas ning miks justnimelt neid konkreetseid ütlusi refereeritakse. Teisisõnu ei ole maakohus põhjendanud, missugused tõendamiseseme asjaolud ta konkreetsete tunnistajate ütlustega tõendatuks loeb ehk kuidas need tõendavad, et Aleksander Fokin ja Aap Vels on oma tegevusega realiseerinud KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 objektiivse teokoosseisu.
  10. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine peab olema lugejale jälgitav. Põhjendamiskohustuse rikkumiseks tuleb igal juhul lugeda olukord, mil kohtuotsust lugedes peab kohtu järeldusi iseseisvalt erinevate tõendite väljavõtetest tuletama. Kohtuotsus, mille põhiosas on tõendite analüüsi asemel piirdutud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite loetlemise ja nende sisu kirjeldamisega, ei vasta KrMS § 312 nõuetele. Maakohtu otsuses esinevad põhistusvead on sedavõrd ulatuslikud (sisuliselt põhistus puudub), et neid tuleb vaadelda KrMS § 339 lg 1 p-s 7 kajastatud rikkumistena.
  11. Samuti ei nähtu kohtuotsuse põhiosast, et kohus oleks pööranud mingitki tähelepanu kaitseargumentidele ning püüdnud neile vastata. Kohtuotsuses puuduvad igasugused viited, et kaitsjad oleksid üldse mingeid kaitseväiteid esitanudki, rääkimata sellest, et maakohus oleks otsuses esitanud omapoolse analüüsi neile kaitseversioonidele vastates. Maakohus ei ole vähimalgi määral ümber lükanud kaitseversioone, vaid on neist lihtsalt n-ö üle läinud. Lahendamaks Aleksander Fokini ja Aap Velsi süüküsimust, on nimetatud kaitseväidete näol tegemist oluliste vastuväidetega esitatud süüdistusele ning ainuüksi neile vastamata jätmine on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.
  12. Maakohus peab edaspidiselt eriti hindama kaitseväiteid, et eraldisel number 6 olev mets oli kahjustatud ja sellise metsa raie keskkonnakahju ei tekita. Samuti tuleb vastata väitele, et süüdistuses märgitud kahju arvestus on puudulik, sest arvesse ei ole võetud seadusega lubatud raiet 20 tihumeetri ulatuses ja lubatud raie arvesse võtmisel muutunuks keskkonnakahju suurus ning tõenäoliselt jääks see alla kriminaalvastutuse piirmäära. Viru Maakohtu 11.12.
  13. a otsus
  14. Viru Maakohtu 11.12.
  15. a otsusega tunnistati Aleksander Fokin ja Aap Vels süüdi KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Aleksander Fokinile mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 08.09.
  16. a otsusega nr 1-20-3204 mõistetud karistusega (3 aastat 8 päeva vangistust) ning Aleksander Fokinile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Tema karistusaeg algas 4 1-22-4504 08.09.
  17. Aap Velsile mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 22.04.
  18. a otsusega nr 1-21-3727 mõistetud karistusega (3 aastat 6 kuud vangistust) ning Aap Velsile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Tema karistusaeg algas 08.02.
  20. Kannatanu Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi rahuldati ning Aap Velsilt ja Aleksander Fokinilt mõisteti solidaarselt välja keskkonnale tekitatud kahju 6444,80 eurot.
  21. Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist Aleksander Fokinile ja Aap Velsile esitatud süüdistus KarS § 356 lg 1 järgi. Küll aga on tõendatud, et Aleksander Fokin ja Aap Vels osutasid kaasabi K.K. ja A.R. i tahtlikule õigusvastasele põhiteole ehk puude ebaseaduslikule raiumisele, millega kaasnes keskkonnale olulise kahju tekitamine.
  22. Esmalt on kohtuotsusest tuvastatav see, kui palju metsa eraldiselt raiuti ning kui palju oli tegelikult lubatud raiuda. Teeotsa maaüksuse eraldisel nr 6 ebaseadusliku metsaraie teostamist tõendab sündmuskoha vaatluse protokoll koos lisadega. 06.03.2020 vaadeldi seal tehtud harvendusraiet. Tuvastati, et raiutud metsamaterjal (peenpalk ja paberipuu) oli osaliselt koondatud tee äärde ja osaliselt välja vedamata. Kändude lõikepinna järgi otsustades oli raie värske ja teostatud mootorsaega. Raieviisiks oli harvendusraie. Vaatluse käigus võrreldi kändude ja kasvavate puude tüve diameetrit. Silmaga hinnates oli selgelt eristatav, et ülepinnaliselt on välja raiutud jämedamate tüvedega puit. Harvendusraie järgse rinnaspindala määramiseks mõõdeti kõigi kasvavate puude rinnasdiameetrit ning mõõtmistulemuste kajastamiseks koostati metsa lugemisleht. Raiejärgselt oli kasvamas 36 kaske, 3 haaba ja 359 kuuske. Sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotod lisati protokollile eraldi fototabelina.
  23. Teeotsa maaüksust puudutavast metsaregistri väljavõttest ja metsade säästva majandamise kavast järeldub, et eraldisel 6 kasvas mõõtmiste tegemise aja seisuga 42-aasta vanune kuusik (kuuse enamusega puistu (täius 80, boniteet 20)). Keskkonnaameti teostatud mõõtmiste tulemusena selgus, et raiet teostati faktiliselt 0,95 ha suurusel alal.
  24. Takseerandmetest ja kahjuarvestusest nähtub, et eraldise 6 maksimaalne võimalik harvendusraie maht puistu rinnaspindala alammäära arvestades oli 37 tm (vrdl esitatud raieteatise kohaselt planeeritud maht 25 tm). Kui arvestada aga
  25. a takseerandmeid ja
  26. a märtsi raiejärgselt tehtud mõõtmisi, siis selgus, et raie-eelne täius (80%) oli raiejärgselt vähenenud 16% peale ning raie-eelne rinnaspindala (20 m2/ha) oli vähenenud 4,1 m2/ha peale. Arvestuslik tegelikult raiutud tihumeetri arv oli planeeritud 25 tm ja lubatud 37 tm asemel faktiliselt 112 tm. Seega oli lubatust rohkem raiutud arvestuslikult (112-37 tm) 75 tm. Eraldiselt 6 raiuda lubatud, tegelikult raiutud ja lubatust rohkem raiutud kogused on arvestatud raie-eelse takseerkirjelduse alusel vastavalt harvendusraiel lubatud puistu rinnaspindala alammäärale ja pärast raiet kasvava puistu rinnaspindalale. Eraldise 6 kohta käivalt kasvavate puude lugemise lehelt ja kluppimisandmetest on näha, et kui algupäraselt kasvas keskmiselt ~13 cm diameetriga mets, siis raiejärgselt kasvama jäetud kuused jäävad valdavas osas vahemikku 8–14 cm. Sellest jämedama diameetriga kasvavate puude arv langeb järsult. Eelnevast saab teha järelduse, et pigem on jäetudki alles peenemad kuused ning jämedama tüvega puud on maha raiutud ehk langetatud.
  27. Kohtus üle kuulatud tunnistajad T.T. ja U.L. kinnitasid, et Teeotsa maaüksuse eraldisel 6 on teostatud üleraie. Tunnistajad rääkisid, et käisid koos H.M. i ja K.K. ega metsa hindamas
  28. a märtsi alguses. Nad kirjeldasid kasutatud mõõtmismetoodikat (mõõdeti kasvava metsa rinnaspindala ja loeti kasvama jäänud puid), mõõtmiste käiku ja selgitasid, kuidas lugeda 5 1-22-4504 kluppimisandmete lehte ja puude lugemise lehte. Tunnistajate ütlustest kogumis järeldub, et kasutatud metoodika tõttu raiutud kände eraldisel 6 üle ei loetud ja neid ei mõõdetud, kuid kännud olid heledad ja terved. Mõõtmistulemustest selgus, et tehtud oli üleraie. Vastavad arvutused tegi H.M. arvutiprogrammi abil.
  29. Metsaraie on puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine ja järkamine ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (

§ 28lg 1 p-d 1–4).

Harvendusraie on

§ 28

lg 4 p 2 alusel üks

alusel lubatud hooldusraie alaliikidest, mille tegemisel ei tohi vastavalt

§ 31

lg-le 2 puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks

§ 31

lg 4 alusel kehtestatud alammäärast.

§ 67

lg 2 p-i 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju mh juhul, kui ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 51–60-aastase kuuse enamusega puistus on kahju hüvitamise määr rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 480 eurot 1 ruutmeetri kohta, 41–50-aastase kuuse enamusega puistus 640 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 18. Teeotsa maaüksuse osas koostatud takseerandmete järgi kasvas eraldisel 6 enne raiet 42-aastane, 13 m kõrgune ja 13 cm keskmise läbimõõduga kuuse enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20 m2/ha. Vastavalt

§ 31

lg-le 4 on puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ kohaselt pidi eraldisel 6 kasvava puistu (13 m kõrgune kuusik, kuuse enamusliigiga puistu) esimese rinde rinnaspindala alammäär olema (jääma) pärast harvendusraie teostamist 14,7 m2/ha. Tegelikult oli saemeeste poolt korraldatud raietööde tulemusena pärast raie teostamist jäänud eraldisel 6 harvendusjärgseks esimese rinde rinnaspindalaks 4,1 m2/ha. Seega oli raiet teostatud suuremas mahus (oli toimunud üleraie) ja ebaseaduslikult oli vähendatud rinnaspindala 10,6 m2/ha kohta.

§ 67

lg 2 p-i 1 ja

lisas 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ kohaselt on keskkonnale tekitatud kahju 6444,80 eurot. Kahjuarvestuse kohaselt moodustub keskkonnakahju järgmiselt: 10,6 m2/ha (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 640 (kahju arvutamise määr 41–50 a vanuses kuuse enamusega puistus) x 0,95 (raieala pindala).

  1. Kohtuotsuses on käsitletud kaitseväidet, et eraldisel 6 olnud mets oli kahjustunud. 17.05.2022 koostati sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tl 22–31). Eraldisel 6 teostati täiendav vaatlus, mille kohaselt langil kasvavad noored kuused ja kased. Langil on kännud, mille koor on lahti ning need on osaliselt sammaldunud. Juhuvaliku alusel valiti välja 7 kändu (toodud koordinaadid), millest kaks olid juurepessu kahtlusega, samas juurepessu viljakehi näha ei olnud.
  2. Tunnistajad T.T. ja U.L. kinnitasid, et kui raiutu hulgas on haigeid ja vigaseid puid, siis seda vaatluse tegemisel arvestatakse. Vigased puud pandaks eraldi lahtrisse kirja. Antud juhul neid ei pandud kirja, seega neid polnud. H.M. enda sõnul juurepessu ei märganud. Samuti ei näinud ta haigeid või põdrakahjustusega puid. Seda, et mõni üksik selline puu võis siiski olla, ta ei välista. Sellises metsas pole juurepess välisel vaatlusel ilma kändudeta tuvastatav. Ka ei näinud ta tuulemurdu ega seenhaiguseid.
  3. Tunnistaja T.T. i ütluste kohaselt tuleb metsakorraldusjuhendi järgi asuda kahjustatud puid kahjuarvestust tehes arvestama, kui nende kogumaht on 25%. Seejuures juurepessu on kasvava puu puhul pea võimatu tuvastada, kuna selleks peaks tegema kontrollpuurimise. Keskealise metsa puhul (nagu kasvas antud eraldisel) pole välise vaatluse puhul võimalik öelda, 6 1-22-4504 et puul on juurepess. Vanadel puudel tekib juurekaela laiend, aga neil puudel selles kohas sellist laiendit polnud.
  4. Tunnistaja U.L. ütlustest nähtuvalt pöörati eraldise 6 vaatlusel tähelepanu kändudele selleks, et veenduda, mis olukorras see mets oli. Kännu pinnalt on võimalik näha näiteks tüve kahjustusi – seenhaigust või ka mehhaanilisi kahjustusi ja need tuleb eraldi fikseerida. Midagi sellist ei märgatud. Üksikuid kände oli, aga neid vajadust üles märkida polnud. Need puud oleksid jäänud harvendusraiega lubatud väljaraiutava koguse piiridesse. 25 tm puumaterjali täissaamiseks tuleks raiuda maha väga palju puid, aga haigustunnustega olid siiski vaid üksikud. Tuulemurdu ega põdrakahjustusega puid tunnistaja ei mäletanud. Kõrvalasuvad metsatükid olid läbi raiumata. Viiteid tuulekoridoridele, mis võinuks eraldisel 6 tekitada tuulemurdu, polnud näha.
  5. Seega saab eelpool kirjeldatud sündmuskoha vaatluste ja tunnistajate H.M. i, T.T. i ja U.L. ütluste alusel järeldada, et Keskkonnaameti koostatud kahjuarvestus on õige ning kriminaalasjas arvestatav. Kahjustatuid puid ei olnud nii palju, et neid oleks olnud vaja eraldi fikseerida. Need puud oleksid jäänud harvendusraiega lubatud väljaraiutava koguse piiridesse.
  6. Süüdistatavate ja nende kaitsjate vastuväidetele kahju arvestuse ebaõigsuse kohta märkis kohus, et esitatud fotode põhjal ei saa teha järeldust juurepessu või haigete puude laialdasest levikust eraldisel
  7. 17.05.
  8. a täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist (II kd, tl 22–31) nähtuvalt oli eraldisel valitud juhuvalikul välja 7 kändu. Neist vaid 2 olid juurepessu kahtlusega, kusjuures juurepessu viljakehi näha ei olnud. Edasi pildistati juhuvalikul erinevaid kände, millel juurepessu tegelikult ei fikseeritud. Ühtlasi kinnitab antud tõend pigem seda, et kuigi metsas oli juurepessu nakatunud puid, ei olnud neid sellises ulatuses, mis tinginuks mõju kahjuarvestusele.
  9. Aleksander Fokini kaitsja väide, et metsas oli 30–40% haigeid puid, mida tulnuks kriminaalasjas arvestada, ei vasta tõele. Tunnistajad H.M. , T.T. ja U.L. kinnitasid, et seenhaiguste või ka mehhaaniliste kahjustustega puid ei olnud koguses, mida oleks olnud vaja eraldi fikseerida. Metsakonsulent K.J. selgitas kohtuistungil, et lageraiet Teeotsa kinnistu eraldise 6 metsas ei oleks saanud teha, ainult harvendusraiet. Samuti polnud põhjust teha sanitaarraiet. Viimasel juhul oleks võinud langetada vaid haigeid, kuivanud, väga suure kahjustusega või pikali puid, milliseid selles kuusikus polnud piisavalt. Lisaks kinnitas metsa majandamise kava koostaja H.V. , et
  10. aasta suvel polnud eraldisel 6 asuv kuusik märkimisväärsel, s.o kajastamist vajaval määral kahjustatud. Ta ei saanud ka kuni kava registreerimiseni ja selle andmete sisestamiseni metsaregistrisse
  11. a septembris omanikult vähimatki indikatsiooni, et metsa seisund on vahepeal muutnud ja et kavas olevaid andmeid oleks vajalik korrigeerida. Tunnistaja H.V. selgitas, et välitööde käigus pööras ta tähelepanu metsa tervislikule seisundile ning eraldise 6 osas tal polnud tarvidust kahjustusi kavasse märkida – järelikult ta selliseid kahjustusi ei avastanud. Tuulemurdu ta selles metsaosas
  12. a-l ei fikseerinud. Ka polnud eraldisel 6 kasvav kuusik nii vana ja kõrge, et andnuks alust rääkida tuulemurru ohust. Tuulemurd võiks tekkida, kui kõrvalt eraldistelt või maaüksustelt teostataks raiet ja tekiksid tuulekoridorid. Mets oli ulatuslikuks juurepessu kahjustuseks liialt noor, kuivõrd selline seenhaigus hakkab välja lööma pigem 50-aastases metsas.
  13. Seega süüdistatavate ja nende kaitsjate väide, et metsas oli 30–40% kahjustunud või haigeid puid, mida kahjuarvestuses tulnuks arvestada, on ümber lükatud sündmuskoha vaatluste protokollide, Teeotsa maaüksuse kehtiva metsa majandamiskava, takseerandmete ning tunnistajate H.M. i, T.T. i, U.L. , K.J. i ja H.V. ütlustega. Sama kehtib ka juurepessu ja tuulemurru väite kohta, sest selliste puude korral oleksid need olnud arvestatud kahjuarvestuses. 7 1-22-4504 Ühtlasi kinnitavad eelpool märgitud tõendid, et haigeid jms puid ei olnud protsentuaalselt sellises ulatuses, mis tinginuks nende mõju kahjuarvestusele.
  14. Kaitsja esitatud fotode (II kd, tl 107–127) puhul kohus märkis, et need on tehtud teadmata ajal. Ka kohtus üle kuulatud kaitse tunnistaja Paavo Vels ei suutnud enamiku piltide osas tõsikindlalt kinnitada, kas need on tehtud eraldisel
  15. Ühtlasi oli piltidel kujutatud väidetavat tuulemurdu või kasvavaid kõveraid puid, mis isikute endi väidete kohaselt pidanuks olema raie käigus esmajoones metsast eemaldatud ja küttepuudeks tehtud. Miks sellised puud endiselt metsas on, ei suutnud tunnistaja selgitada. Pigem tõendabki see, et maha langetati hoopis paremad puud, mitte tuulemurd jms. Lisaks märgib kohus, et kohtus üle kuulatud tunnistaja H.V. ei toetanud kaitsjate väidet juurepessust ja suurest haigestunud puude mahust, vaid kinnitas, et maksimaalselt oleks võinud olla kahjustunud puude määr 10–25%, kuivõrd
  16. a-l sellist kahjustust polnud ning kahjustus võiks ilmneda 5–10 aasta jooksul, mitte varem. Ta kinnitas samuti, et metsas olnud puude vanust ja kõrgust arvestades pole suuremõõtmeline kahjustus tavapärane. Kaitsja fotode kohta H.V. selgitas, et peale raiet võivad kännud nakatuda või saada kahjustusi. Tunnistaja H.V. kinnitas ka seda, et pildi järgi pole võimalik öelda, mis on selle või teise kahjustuse põhjuseks.
  17. Keskkonnaameti kahjunõude aluseks on rinnaspindala viimine alla lubatud määra. See tähendab, et kahju suuruse arvestamisel tuleb kindlaks teha raiejärgne rinnaspindala ehk mõõdetakse ära raiejärgselt kasvama jäänud puude rinnaspindala ning võrreldakse seda metsaseadusega kehtestatud lubatud alammääraga konkreetse puistu vanust ja I rinde koosseisu arvestades. Seetõttu ei ole asjakohane Aleksander Fokini kaitsja väide, et puud, mis tuli vaadelda ja mida kahjunõudes ei arvestatud, olid välja veetud.
  18. Kohtuotsuses on käsitletud süüdistatavate ja nende kaitsjate väidet, et kriminaalasjas ei ole arvestatud metsaomaniku õigusega iga aasta ilma metsateatiseta maha võtta 20 tm puitu. Keskkonnaameti kahjunõude aluseks on esimese puistu rinnaspindala alla lubatud määra viimine, mitte aga metsast raiutud tihumeetri kogus. Seega ei saa kahjunõudest veelkordselt maha lahutada 20 tm puitu, et kahjusumma oleks väiksem. Metsaraie teostamisel peab nii 20 tm raiumisel ilma metsateatiseta kui ka metsateatise alusel raiumisel järgima seaduses kehtestatud esimese puistu rinnaspindala alammäära. Metsaomanikul on

§ 41

lg 14 kohaselt õigus metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas. Antud õigus ei tähenda, et metsaomanik ei pea raie teostamisel järgima metsaseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides kehtestatud nõudeid, sh rinnaspindala alammäära. Keskkonnaameti kahjunõude aluseks on rinnaspindala viimine alla lubatud määra, mistõttu ei saa kohus Keskkonnaameti kahju arvestusest veelkordselt maha arvestada 20 tm puitu. Keskkonnaameti poolt kriminaalasjas esitatud arvestusel on lähtutud kõigepealt Teeotsa maaüksuse kehtivast metsa majandamiskavast ja takseerkirjeldusest (milles on ära näidatud (raiutav) puude tagavara), sh välja toodud kändude lugemise leht, kluppimisandmed, sortimentatsiooni arvestus jms. Kohus märgib, et kahjuarvestuse kohaselt (II kd, tl 34) Teeotsa maaüksusel oli eraldisel 6 lubatud raiuda 37 tm puitu, metsateatis võeti 25 tm puidule, faktiliselt aga raiuti 112 tm puitu. Seega oli lubatust rohkem raiutud arvestuslikult (112-37

  1. tm)75 tm puitu. Eraldiselt 6 raiuda lubatud kogused, tegelikult raiutud kogused ja lubatust rohkem raiutud kogused on arvestatud raie-eelse takseerkirjelduse alusel vastavalt harvendusraiel lubatud puistu rinnaspindala alammäärale ja pärast raiet kasvava puistu rinnaspindalale. 30. Samuti on otsuses käsitletud süüdistatavate ja nende kaitsjate väidet, et kriminaalasjas ei ole vaadeldud kõiki kände. Keskkonnaameti kahjunõude aluseks on rinnaspindala viimine alla lubatud määra. See tähendab, et kahju suuruse arvestamisel tuleb kindlaks teha raiejärgne rinnaspindala ehk mõõdetakse ära raiejärgselt kasvama jäänud puude rinnaspindala ning võrreldakse seda metsaseadusega kehtestatud lubatud alammääraga konkreetse puistu vanust ja 8 1-22-4504 I rinde koosseisu arvestades. Järelikult kahju arvestuses ei ole raiutud kändude vaatlus või kändude lugemine asjakohane. 31. Keskkonnameti kahju suurus on õigesti arvestatud, loogiliselt jälgitav, vastab faktilistele asjaoludele ning kinnitab koosseisulise kahju esinemist kogusummas 6444,80 eurot. 32. Järgnevalt leidis kohus, et ebaseadusliku metsaraie panid faktiliselt toime raiemehed A.R. ja K.K. , kelle palkas Aap Vels. Aap Vels leppis saemeestega kokku tingimustes ja maksis neile töötasu. Samuti leidis tõendamist, et 2020. a alguses palkas Aap Vels langetatud metsamaterjali langilt koondaja-kokkuvedaja. Raietöödele eelnevalt pöördus Aap Vels metsakonsulendi poole maaüksuse piiride kindlaksmääramiseks ja raievõimaluste väljaselgitamiseks. Pärast seda esitas I.V. kinnistu omanikuna 08.10.2019 elektroonilise metsateatise, mille kohaselt oli eraldisel 6 (pindalaga 1
  2. ha)kavandatud ja lubatud teostada harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 25 tm. Leidis ka tõendamist, et Aap Velsi initsiatiivil vormistati toimuvasse kaasatud Aleksander Fokini ja I.V. i poolt 01.11.2019 allkirjastatud dokument („leping“), mille kohaselt Teeotsa kinnistul raietöid teostas ning nimetatud tööde eest vastutas Aleksander Fokin. 04.02.2020 peeti Aleksander Fokin teise kriminaalasja raames kuriteos kahtlustatavana kinni. 33. Kohus ei nõustunud süüdistusaktis märgituga, et Aap Vels ja Aleksander Fokin juhtisid ja juhendasid raietöid ning hoidsid raie kulgu pidevalt oma kontrolli all ja et nad valitsesid raiemahu hindamise ja harvendusraie nõuete osas ebapiisavaid teadmisi omavaid raietöölisi ülekaaluka teadmisega, kasutades ära saemeeste teadmatust ning kinnitades, et toimuv on igati korrektne ja seda teostatakse kooskõlas kehtivate nõuetega. Küll aga Aap Vels kutsus raiemehed metsa metsatöid teostama ning lasi oma emal I.V. il sõlmida Aleksander Fokiniga lepingu metsatööde korraldamise ja vastutuse osas. Et nii Aleksander Fokin kui Aap Vels oleks raiet oma kontrolli all hoidnud ning valitsenud raiemahu hindamise ja harvendusraie nõuete osas ebapiisavaid teadmisi omanud raiemehi ülekaaluka teadmisega, jäi tõendamata. 34. KarS § 356 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu puhul peab vahendliku täideviimise jaatamiseks kindlaks tegema, et raietööde tegijate arvates oli neil lubatud raiuda puitu mahus, nagu nad seda tegid (RKKKo 3-1-1-64-05, p 11). Nimetatud asjaolu jäi tõendamata. 35. Kohus tuvastas tunnistaja K.K. ütluste alusel, et süüdistatav Aap Vels palkas saemehed Teeotsa maaüksusele ning näitas neile ka metsateatist. Et aga Aap Velsile oli määratud elektrooniline valve, siis ei saanud ta metsas raietöid organiseerida ja kutsus sellel põhjusel endale appi Aleksander Fokini. Aleksander Fokin sõidutas saemehed kinnistule, näitas kas ühele saemehele või mõlemale neist ette raiepiirid ja metsateatise. Aap Vels aitas muretseda töövahendi (sae) ning andis raha töömeestele maksmiseks. 36. Süüdistatavate Aleksander Fokini, Aap Velsi ning raietöid vahetult teinud isikute A.R. i ja K.K. ütlustest nähtub, et Aleksander Fokin ja Aap Vels ei osalenud vahetult puude langetamises ega viibinud iga päev metsas, kuid nad käisid raietöid aeg-ajalt kontrollimas. Tunnistajad K.K. ja A.R. kinnitasid kohtus, et nad nägid metsateatist ja said aru, et langetatav metsamaht on väike. Samuti näitas Aleksander Fokin ära kohad, millistes piirides tuli raiet teostada. A.R. ütles, et Aleksander Fokin näitas talle metsapiirid ette ja K.K. kinnitas, et temale näitas metsapiirid ette A.R. . Raietöid vahetult teinud isikud on väitnud, et mõne kahjustunud puu korral nad pöördusid Aap Velsi või Aleksander Fokini poole nõu saamiseks, kas võtta puu maha. Aga muidu nad otsustasid ise, kui palju puid raiuda. Nimelt arvas tunnistaja K.K. , et metsa polegi rohkem võimalik raiuda kui 20 tm. Tunnistaja K.K. sõnul näitas Aap Vels neile ka metsateatist, aga ei näidanud sihti ette – seda tegi Aleksander Fokin. Kui oli vaja nõu pidada, 9 1-22-4504 kas võtta puu maha või mitte, siis nõustas neid selles Aap Vels. A.R. i sõnul kutsus metsa neid Aleksander Fokin, kes näitas ka metsapiirid ette. Tunnistaja A.R. i ütlustest nähtub, et Aleksander Fokin nõustas neid, kui oli vaja puid maha võtta. Tunnistaja A.R. märkis kohtus, et tema tegi tööd oma kogemuse pinnalt ning kelleltki juhtnööre ei saanud. A.R. kinnitas, et Aleksander Fokini käest sai ta sae ja kutsus viimase välja, et saada nõu, kas võtta puu maha. Tunnistaja A.R. i sõnul tegi tema metsa Aleksander Fokini saega, Aap Velsi kodus küttepuid aga Aap Velsi saega. 37. Põhiteo sooritasid raietöid vahetult teinud isikud A.R. ja K.K. . Raietöid teostanud isikud ei saanud lähtuda teadmisest, et nad võisid puid raiuda sellises mahus ja piirides, nagu nad seda tegid. Seda põhjusel, et raiele eelnenud ajal näitas süüdistatav Aleksander Fokin raiemeestele metsaeraldise piirid kätte ja andis neile ka metsateatise. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtus, et nad said aru, et raiutav puude kogus on väike, metsatöid tegid nad oma kogemuse pinnalt ja kelleltki juhtnööre ei saanud. Vaid mõnel korral kutsuti kas Aleksander Fokin või Aap Vels välja, et saada nõu, kas võtta puu maha. Kuigi A.R. it ja K.K. t pole ebaseaduslikus metsaraies süüdistatud ega süüdi tunnistatud, ei välista see võimalust võtta seisukohta, et niisugust käitumist saab hinnata tahtliku õigusvastase teona KarS § 356 lg 1 mõttes (RKKKo 1-17-5210/59, p 36). Kohtu hinnangul panid raietöid vahetult teinud isikud A.R. ja K.K. kohtus uuritud tõendite alusel toime õigusvastase teo KarS § 356 lg 1 mõttes. 38. Maakohtu hinnangul on Aap Vels ja Aleksander Fokin pannud toime kaasaaitamisteo. Tunnistaja K.J. i ütlustega on tõendatud, et Teeotsa maaüksuse metsa raiesoov oli Aap Velsil. Tunnistaja käis juba 2019. a sügisel koos Aap Velsiga Teeotsa kinnistul ja koos määrati kindlaks maaüksuse piiripunktide asukohad. Aap Vels selgitas tunnistajale, et tal on igav niisama kodus istuda, kuna tal on jalavõru ja ta ei tohi kinnistu piiridest välja minna. Metsas ja kinnistu piirides käia polnud tal sel ajal aga probleemi. Konsulent K.J. omalt poolt soovitas seepeale kuusikus harvendusraiet teha, selgitades, et antud raie puhul on vaja maha võtta peenemad puud ja jämedamad alles jätta. 39. Asjaolu, et 2020. a alguses palkas Aap Vels eraldisel 6 langetatud metsamaterjali kokkuvedaja, tõendavad tunnistaja R.Ü. u ja vahetult töid teinud isiku T.L. u ütlused. Nimelt kinnitas kohtus tunnistaja R.Ü. , kes omas väljaveotraktorit, et temale helistas Aap Vels, kes tellis metsa alt okste ja kõvamaterjali kokkuveo. Töö pidi toimuma tellija maja taga oleval kinnistul. Kokkulepe töödeks oli suuline. Töid teostas faktiliselt T.L. , kuna tunnistajal endal polnud parajasti aega. Töid tehti tunnistaja firmale kuuluva tehnikaga. Enne töödega alustamist käis tunnistaja ise töödega tutvumas. Sama asjaolu kinnitas tunnistaja T.L. , kes teostas eraldiselt 6 metsa väljavedu. T.L. teadis süüdistatavatest vaid Aap Velsi, sest ta aitas tuttaval R.Ü. ul metsa vedada ning kohtus langil Aap Velsiga, kes töid juhendas. 40. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et metsaraie soov oli Aap Velsil, kes korraldas läbi Aleksander Fokini Teeotsa maaüksuse raie. Samas uuritud tõendid kogumis ei kinnita, et süüdistatavad Aleksander Fokin ja Aap Vels valitsesid raiet vahetult teinud töölisi ülekaaluka teadmisega ega seda, et nende teadmatust kasutati ära eksimusse viimiseks. Kohus loeb tunnistajate K.K. ja A.R. i ütlustega tõendatuks, et raietöid vahetult teinud isikud pöördusid mõne kahjustunud puu korral kas süüdistatavate Aap Velsi või Aleksander Fokini poole, saamaks nõu, kas võtta puu maha, aga muidu nad otsustasid ise, kui palju puid raiuda. 41. Tunnistajate K.K. ja A.R. i ütluste alusel tuvastas kohus, et Teeotsa maaüksuse metsa raiesoov oli Aap Velsil, kes palkas neid Aleksander Fokini kaasabil metsa tegema. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt näitas Aap Vels talle metsateatist ehk lõi tingimused, s.o osutas tahtlikult füüsilist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. Samuti aitas Aap Vels tunnistaja K.K. 10 1-22-4504 ütluste kohaselt nõuga ehk andis soovitusi puude langetamise osas. Seega osutas Aap Vels tahtlikult vaimset kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. Lisaks andis ta raha tööde eest maksmiseks ehk osutas tahtlikult ainelist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. 42. Kuna Aap Velsi initsiatiivil vormistati Aleksander Fokini ja I.V. i vahel 01.11.2019 dokument („leping“) Teeotsa kinnistul raietööde teostamiseks, siis süüdistatav Aleksander Fokin lõi selle lepingu tõttu tingimused õigusvastase teo toimepanemiseks. Ta näitas raiemeestele metsateatist, s.o osutas tahtlikult füüsilist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. Lisaks aitas süüdistatav Aleksander Fokin tunnistaja A.R. i ütluste kohaselt muretseda talle sae, samuti ta andis raha tööde eest maksmiseks ehk osutas tahtlikult ainelist kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. Lisaks aitas tunnistaja A.R. i ütluste kohaselt Aleksander Fokin nõuga ehk andis soovitusi puude langetamise osas, seega osutas tahtlikult vaimset kaasabi õigusvastase teo toimepanemiseks. 43. Kaasaaitamisena KarS § 22 lg 3 mõistes loetakse teise isiku õigusvastase teo ehk põhiteo toetamist, s.o soodustamist füüsilise, vaimse või ainelise kaasabi osutamisega. Füüsiline kaasabi on täideviija tegevuse positiivne mõjutamine – nt eeltingimuste loomine, takistuse kõrvaldamine, valvamine jms, aga ka füüsiline tegu, nt kannatanu lahkumise takistamine vms. Vaimne kaasabi on teo täideviija psüühika mõjutamine, kas nt plaani koostamine teo täideviimiseks või nõuande või lisamotiivi andmiseks, samuti kahtluse hajutamises olemasoleva tahtluse tugevdamiseks. Aineline kaasabi on kuriteo toimepanemiseks vajaliku raha või muu vahendi andmine. 44. Põhiteo (puude ja põõsaste ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale) ja kaasaaitamisteo (Aleksander Fokini ja Aap Velsi füüsilise, vaimse või ainelise kaasabi osutamise) vahel esineb kohtu hinnangul põhjuslik seos. Oma tegudega soodustasid Aap Vels ja Aleksander Fokin puude ja põõsaste ebaseaduslikku raiet, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Kui Aleksander Fokin ja Aap Vels ei oleks põhitegu toetanud metsatööliste tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi osutades, ei oleks põhitegu toime pandud. 45. Aap Vels ja Aleksander Fokin, andes korraldusi saemeestele A.R. ile ja K.K. le, kes ei ole professionaalsed metsamehed ja teostasid raiet n-ö omapäi, möönsid algusest peale, et teostatakse ebaseaduslikku raiet ja tekitatakse kahju keskkonnale. Süüdistatavate Aleksander Fokini, Aap Velsi ja raietöid vahetult teinud isikute A.R. i ja K.K. ütlustest nähtub, et kuna Aleksander Fokin ja Aap Vels käisid raietöid aeg-ajalt kontrollimas ja andsid veel soovitusi puude maha võtmiseks, siis olid nad väga hästi teadlikud, mis metsas tööde teostamise ajal toimub. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et süüdistatavad olid teadlikud raiemahtude ületamisest tööde teostajate poolt ning kiitsid selle heaks. Süüdistatavad olid teadlikud raiemahtude ületamisest tööde tegemise ajal. Järelikult on süüdistatavatel olemas seos toime pandud ebaseadusliku metsaraie kui põhiteoga. 46. Süüdistatavad on väitnud, et nemad andsid korraldusi võtta maha vaid haigeid, kahjustatud ja juurepessuga puid. Kohus märgib, et kuna kahjustunud puid polnud nii palju, siis süüdistatavad teadsid täpselt, et selliseid kahjustunud puid ei ole määras, mis välistaksid üleraie. Seetõttu Aap Vels ja Aleksander Fokin pidasid võimalikuks, et kui saemehed omapäi töötavad (ja andsid veel soovitusi puude langetamiseks), siis nad panevad toime üleraie. Tegemist ei olnud kaasaaitaja koosseisueksimusega. 47. Seega kõik KarS § 356 lg 1 kaasaaitamise kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on tuvastatud. Subjektiivsete tunnuste poolest peab olema tuvastatud tahtlus kaasaaitamisteo ehk 11 1-22-4504 põhiteo soodustamise suhtes ja tahtlus soodustada täideviija tahtlikku põhitegu, mis peab ulatuma tulevase täideviimisteo koosseisu kõikide tunnusteni. 48. Kaasaaitamisteo suhtes tuvastab kohus sellist tahtlust kaudse tahtluse vormis. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on eelnevalt eelkõige tunnistajate K.K. ja A.R. i ütlustega tuvastanud, et süüdistatavad tegid raiemeestele võimalikuks panna toime ebaseaduslik metsaraie. Järelikult süüdistatavad pidasid võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönsid seda. Aleksander Fokini ja Aap Velsi tahtlus ulatus põhiteo kõikide tunnusteni, s.o raiemeeste K.K. ja A.R. i ebaseadusliku metsaraie toimepanemiseni, millega kaasnes oluline keskkonnakahju. Selles tegutsesid nii Aleksander Fokin kui Aap Vels kaudse tahtlusega. Uuritud tõendid ei viita, et nad oleksid seadnud endale omaette eesmärgiks keskkonnakahju põhjustamise. Et nad aga mõlemad olid teadlikud, kuidas raiet teostatakse (mõlemad süüdistatavad käisid metsas uurimas, kuidas puid maha võetakse, ja said aru, et puid võetakse maha suuremas mahus, kui harvendusraie maht (25
  3. tm)lubab), siis nad pidasid võimalikuks ja möönsid, et metsaraiega võidakse tekitada oluline kahju keskkonnale. Seega olid nad teadlikud sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses ning teadlikult ja tahtlikult panid toime KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo vähemalt kaudse tahtluse vormis. 49. Maakohus hindas karistuse mõistmisel Aleksander Fokini teosüü keskmisest väiksemaks. Ka Aap Velsi teosüü hindas kohus keskmisest väiksemaks, kuid võrreldes Aleksander Fokiniga oli tema tegevus Teeotsa maaüksuse eraldisel ebaseadusliku metsaraie korraldamisel suurem. Nii Aap Velsi kui ka Aleksander Fokini suhtes kohaldati kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine alates eelmises kriminaalasjas mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, s.o hetkest, mil süüdistatavad viibivad taas vabaduses, aga mitte kauemaks kui hetkeni, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks süüdistatavatele mõistetud vangistuse tähtaeg. 50. Kohus leidis, et Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilhagis esitatud kahjuarvestus on õigesti

§-de 31 ja 67 ning metsaseaduse lisade 2 ja 3 järgi välja arvutatud. Arvestus on lahti kirjutatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktis nr Rv-7/20-

  1. Teeotsa maaüksuse osas koostatud takseerkirjelduste järgi kasvas eraldisel 6 enne raiet 42-aastane, keskmiselt 13 m kõrgune ja keskmiselt 13 cm läbimõõduga kuuse enamuspuuliigiga puistu (
  2. boniteet; täius 80%), mille esimese rinde rinnaspindala oli 20 m2/ha. Takseerkirjelduste kohaselt pole eraldise 6 osas märgitud, et selles metsaosas esineks märkimisväärseid metsakahjustusi (olgu siis juurepessu, tuulemurru või põdrakahjustuse kujul). Lageraie tegemine oli eraldisel 6 selle kava kohaselt lubatud, kui puistu vanus oleks 80 aastat või kui puistu keskmine rinnasdiameeter oleks 28 cm. Seega saab kohus lähtuda takseerkirjeldustest, mille alusel on tehtud Keskkonnaameti kahjuarvestus ja hagiavaldus.

§ 67

lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale

tähenduses keskkonnakahju, kui ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Tähtsust ei oma, et kahju mõistetakse välja KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 järgi teost osavõtjalt, kuna ka teost osavõtjal lasub tsiviilvastutus. Seetõttu tuleb rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi täielikult ning mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-i 7 ja

§ 67

lg 2 p-i 1 alusel Aap Velsilt ja Aleksander Fokinilt välja solidaarselt keskkonnakahju 6444,80 eurot. Süüdistatava Aap Velsi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioon

  1. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu 11.12.
  2. a otsuse tühistamist ja süüdistatava Aap Velsi õigeksmõistmist. Maakohtu otsus vaidlustatakse täielikult. 12 1-22-4504
  3. Kuigi maakohus tuvastas, et süüdistusversioon ei ole leidnud kinnitust, mõisteti Aap Vels ikkagi süüdi. Kohus on ümber lükanud, et Aap Vels korraldas oma ema kinnistul lubatust suuremas mahus kuusepuude raiumist. Järelikult kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). Võtmeküsimuseks on samuti, kas kõnealuses metsas võis lisaks metsateatises märgitud 25-le tihumeetrile teostada veel ka 20 tm nn iga-aastast küttepuude raiet. Praegusel juhul võeti keskkonnale tekitatud kahju arvestamisel aluseks 75 tm ebaseaduslikult raiutud puitu, kuigi tegelikult pidanuks arvestuse aluseks võtma 55 tm (s.o 75-20 tm). Maakohus jättis nimetatud asjaolu tähelepanuta. Ei ole seega tõsikindlalt tuvastatud, et metsaraiega tekitatud keskkonnakahju ületas kriminaalvastutuse piirmäära. Kui ringkonnakohus nõustub käesolevas apellatsioonis esitatud käsitlusega, siis tuleks kriminaalasi saata jällegi uueks arutamiseks maakohtule. Asja aga ei ole põhjust uuesti maakohtusse saata, kui selle uuel lahendamisel tõusetub küsimus kriminaalmenetluse mõistliku aja ületamisest. Eelnevale tuginedes tuleb süüdistatav Aap Vels õigeks mõista. Süüdistatava Aleksander Fokini kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga apellatsioon
  4. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu 11.12.
  5. a otsuse tühistamist, süüdistatava Aleksander Fokini õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Maakohtu otsus on põhjendamata, puudub tõendite analüüs ning vääralt on kohaldatud materiaalõigust. Kaevatav otsus sarnaneb Viru Maakohtu 24.04.
  6. a otsusele.
  7. Põhiküsimus on, kas Teeotsa maaüksuse eraldisel 6 raiuti maha haiged ja vigastatud või terved puud. Haigete ja vigastatud puude mahavõtmisega ei tekitata keskkonnale kahju. Läbi selle võtme tuleks käsitleda ka asjas kogutud ja uuritud tõendeid.
  8. Ei ole vaidlust, et Teeotsa kinnistu eraldisel 6 teostati raiet. Samas ei ole teada, kas raiuti maha vigaseid või terveid puid. Osad tõendid viitavad haigetele puudele. Kände on vaadeldud juhuvaliku alusel, mitte kogu eraldise ulatuses. Vaatamata sellele on maakohus tuginenud tunnistajate väidetele, et raiutud kännud olid terved, kuigi täielikku vaatlust ei teostatud. Kuidas sellisel juhul selgitada, et detailsemal juhuvaatlusel leiti kände, millised viitasid haigetele puudele? Eelnev tähendab, et tunnistajate väited tervete kändude kohta on paljasõnalised. Seega maakohtu järeldus eranditult tervete puude langetamise kohta on tõendamata. Puudub langi seisukorda hinnanud ja mõõtmistöid teostanud tunnistajate ütluste analüüs ning nimetatud ütlused ei ühti juhuvaliku tulemiga.
  9. Väide, et Teeotsa kinnistul polnud puude vanust ja kõrgust arvestades suuremõõtmeline kahjustus tavapärane, on vaid oletus, sest tõsiseltvõetavad tõendid puuduvad. Pelgalt väide, et mingi asjaolu on või ei ole tavapärane, on kontrollimata väide. Sellise väite kinnitamiseks pole asjas uurimistulemusi ega asjatundja arvamust.
  10. Kohus on tuvastanud, et põdrakahjustatud puid ei saa kännu alusel tuvastada. Kohtuotsusest aga ei nähtu, kas ja mida kohus sellest järeldab. Seega on kohus jätnud esitatud väite „õhku“ sellele selgitust andmata. On ka jäänud lahti kirjutamata, mille alusel saab väita, et kõik langetatud puud olid põdrakahjustuseta.
  11. Keskkonnaameti töötajad ei uurinud lähemalt raielangil nähtud väljavedamist ootavate puude seisundit. Ei tuvastatud, kas nende hulgas oli haigeid või põdrakahjustusega puid. Eraldi vaatlust puude väljavedamisel kasutatud traktori järelkärul asunud palkide kohta ei ole teostatud. 13 1-22-4504
  12. Ülaltoodust tulenevalt on otsesteks ja vahetuteks tõenditeks raiutud puude seisundi kohta tunnistajate A.R. i ja K.K. ütlused. Need ühtivad tunnistaja H.V. ütlustega, milliste kohaselt võib põdrakahjustus ühe aastaga 50–90% puudest ära lõhkuda ja eraldisel 6 võis juurepessu olla kuni 25% puudest. Osundatud tõendid viitavad igal juhul sellele, et langetatud puud polnud terved ja vigastamata.
  13. Kahju arvestamise aktile tuginedes oleks kohus pidanud tähelepanu pöörama, et aktis lähtuti tervetest puudest. Sellisest arvestusest saab lähtuda, kui on kindel, et terved puud on maha võetud. Haigete ja vigastatud puude raie kahju ei tekita.
  14. Maakohtu seisukoht, et kahju suuruse arvestamisel tuleb kindlaks teha raiejärgne rinnaspindala ning kahju arvestuses ei ole raiutud kändude vaatlus või lugemine asjakohane, samas kändude alusel saab tuvastada juurepessu olemasolu, on vastuoluline. Kui kändude alusel saab tuvastada juurepessu olemasolu, siis on nende vaatlus oluline.
  15. Mõõdistati kasvavat metsa, milline oligi oma olemuselt terve mets, sest vigastatud ja haiged puud oli välja viidud. Ei ole selge, mille alusel väidetakse, et raiuti maha terve mets. Ei ole põhjendatud, kuidas on ümber lükatud metsatöid teostanud tunnistajate ütlused metsa seisukorra kohta.
  16. Ei ole samuti täpsustatud, millisele teole Aleksander Fokin kaasa aitas. Täideviijatele anti konkreetne ülesanne, s.o haigete ja vigastatud puude raie. Seega seisneb Aleksander Fokini kaasaaitamistegu haigete ja vigaste puude raies. Kui asuda seisukohale, et raietöölised tegid keelatud raiet ja langetasid terveid puid, siis selle eest ei saa vastutus langeda Aleksander Fokinile. Maakohus on ebaõigesti sisustanud ja kvalifitseerinud kaasaaitamisteo. Kaasaaitamistegu eeldab kahekordset tahtlust. Aleksander Fokinil pidi seega olema tahtlus tervete puude langetamiseks ja samas ka tahtlus sellele teole kaasa aitamiseks. Ei ole alust väita, et Aleksander Fokinil oleks olnud ülevaade tervel eraldisel 6 asuva metsa seisundist. Kahekordse tahtluse esinemine ei ole tõendatud. Kui pole tõendatud tahtlus põhiteo toimepanemiseks, on juba sellest johtuvalt välistatud kaasaaitamine. Süüdistatav Aap Velsi apellatsioon
  17. Maakohus on eiranud ringkonnakohtu suuniseid ja on jätnud otsuse samaks. Kaitse põhiseisukohti ei ole ümber lükatud. Tekkinud kahju arvestus on jätkuvalt vale. Kaitseväidetele vastamata jätmine on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Otsus tuleks saata maakohtusse uueks arutamiseks. Aap Vels taotleb ringkonnakohtult kriminaalasja lõpetamist, sest mõistlik menetlusaeg on ületatud. Prokuröri vastus apellatsioonidele
  18. Prokuratuur ei nõustu Aap Velsi ja tema kaitsja seisukohaga, et metsaseadusega igaaastaselt lubatud raie 20 tm ulatuses kinnisasja kohta aastas on jäetud nii keskkonnakahju kui ka objektiivse koosseisu olulise kahju suuruse arvestamisel põhjendamatult arvesse võtmata. Selline käsitlus on ekslik. Kohus on nimetatud aspekti otsuse p-s 23 analüüsinud. Prokuratuur jääb varasemalt maakohtus väljendatu juurde. Keskkonnakahju ei oleks tekitanud kuni 37 tm puidu langetamine, sest sellega ei viidaks metsa rinnaspindala alammäära lubatust väiksemaks. Samas ka 20 tm puidu raiumisel ei tohi rinnaspindala alammäära lubatust rohkem vähendada.
  19. Väide, et mets oli enamuses kahjustunud, tuleneb vaid süüteo toimepanemisega vähemal või rohkemal seotud isikute ütlustest. Keskkonnaametnikud aga ei täheldanud 14 1-22-4504 järelevalvet teostades raiutud puude hulgas sel määral haigeid ja/või vigaseid puid, milliste esinemine oleks mõõtmistulemusi ning kahjuarvestust mõjutanud. Samuti ei tuvastanud puudel haigusi ega kahjustusi taksaator ja metsakonsulent. Järelikult ei ole tõendatud kaitseversioon, et üleraiet õigustas kahjustunud mets.
  20. Prokuratuuri hinnangul ei ole alust käesolevat kriminaalasja saata uuesti I astme kohtusse arutamisele või lõpetada see mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Keskkonnaameti kirjalik seisukoht
  21. Keskkonnaamet (hageja) palub jätta Viru Maakohtu 11.12.
  22. a otsus muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja on nõus prokuratuuri poolt ringkonnakohtule esitatud kirjaliku seisukohaga. Kahju suurus on õigesti arvestatud. Kahjunõude aluseks on puistu esimese rinde rinnaspindala alla lubatud määra viimine, mitte metsast raiutud tihumeetri kogus. See tähendab, et metsaraie teostamisel peab nii 20 tm raiumisel ilma metsateatiseta kui ka metsateatise alusel raiumisel järgima seaduses kehtestatud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära. Metsaomanik peab raie teostamisel järgima metsaseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides kehtestatud nõudeid ka seaduses lubatud 20 tm raiumisel. Seonduvalt kahju arvestamisega rõhutab hageja, et kindlaks tuleb teha raiejärgne rinnaspindala ehk mõõdetakse ära raiejärgselt kasvama jäänud puude rinnaspindala ning võrreldakse seda metsaseadusega kehtestatud lubatud alammääraga konkreetse puistu vanust ja I rinde koosseisu arvestades. Eelnev aga tähendab, et kahju arvestuses ei ole raiutud kändude vaatlus või lugemine asjakohane. Maakohus on kahju arvestust otsuses piisavalt põhjendanud. Süüdistatava Aleksander Fokini kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga taotlus tõkendi muutmiseks ja kahju hüvitamiseks
  23. 26.03.2024 esitas Aleksander Fokini kaitsja ringkonnakohtule taotluse tõkendi vahistamine muutmiseks, sest Viru Maakohus vabastas 04.03.
  24. a määrusega (jõustunud 20.03.2024) Aleksander Fokini ennetähtaegselt vangistusest kriminaalasjas nr 1-20-
  25. Selle määruse täitmine on tõkendi vahistamine kohaldamise tõttu takistatud, sest tõkendit kohaldatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest. Maakohtu otsuse tegemise ajal polnud ette teada, et Aleksander Fokin võidakse vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Vabastamisel saab Aleksander Fokini elukohaks Lootuse küla. Eeltoodust tulenevalt palutakse tõkendit vahistamine muuta ning määrata tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Juhul kui ringkonnakohus otsustab tühistada Viru Maakohtu 11.12.
  26. a otsuse ja Aleksander Fokini õigeks mõista, esineb olukord, kus tõkendit vahistamine on kohaldatud ebaseaduslikult. Kahju tekkimise oleks saanud ära hoida, kui tõkendit poleks kohaldatud. Seetõttu taotletakse Aleksander Fokini apellatsioonkaebuse rahuldamisel riigilt varalise kahju väljamõistmist. Taotlused esitati pärast ringkonnakohtu määratud seisukohtade esitamise tähtaega (25.03.2024), sest maakohtu otsus oli mitmeti mõistetav seoses tõkendi kohaldamise algusajaga ning selles saabus selgus alles 25.03.
  27. Ringkonnakohtu seisukohad
  28. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 11.12.
  29. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et Aap Vels ja Aleksander Fokin panid toime KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning mõistnud KarS § 56 kohaselt 15 1-22-4504 arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastava karistuse. Kohtukoosseis nõustub maakohtu järeldustega ja jätab KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata.
  30. Süüdistatava Aap Velsi emale I.V. ile kuulub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Teeotsa kinnistu suurusega 4,38 ha (II kd, tl 38; metsade säästva majandamise kava kohaselt 4,40 ha, II kd, tl 43). Kinnistu kogupindalast 4,32 ha on metsamaa ning OÜ Taxatio (esindaja H.V. ) koostas selle suhtes 23.09.2019 „Metsade säästva majandamise kava“ (II kd, tl 43–50). Tegemist on

§ 11

kohase metsa korraldamisega, mille käigus mets inventeeritakse ja planeeritakse metsamajanduslikud tööd. Kinnistu koosneb 6-st erinevast eraldisest (II kd, tl 44, 47p-49). Metsa korraldamise juhendi § 4 lg 1 kohaselt eraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on [--] piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks. Metsaressursi arvestuse riikliku registri kohaselt lubati 08.10.2019 esitatud metsateatise alusel Teeotsa kinnistu eraldisel 6 harvendusraiet (II kd, tl 37).

  2. aasta lõpus ja
  3. aasta alguses raiuti eraldisel 6 metsa. Vaidlust ei näi olevat selles, et metsateatisega lubatud raiemahtu ületati arvestataval määral ning selline tegevus on põhimõtteliselt keskkonnale kahju tekitav. Metsa inventeerimisandmed kantakse metsamajandamiskava alusel metsaregistrisse. Metsaregistri kande kohaselt asub eraldisel 6 keskealine mets, millest 90% moodustavad 42-aastased kuused, 7% 17-aastased kased ja 3% 17-aastased haavad. Tegemist on
  4. rinde puudega ning metsa maht on 141 tm/ha kohta (II kd, tl 2p).

§ 31

lg 2 kohaselt harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast.

§ 29

lg 51 järgi rinnaspindala on puistus puude rinnaskõrguse (1,3 m juurekaelast) ristlõikepindalade summa hektaril. Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akti kohaselt pidi eraldise 6 puistu raiejärgne rinnaspindala alammäär olema 14,7 m2/ha kohta (II kd, tl 32p). Arvutus on kontrollitav metsaregistri kandest nähtuva puistu kõrguse alusel Keskkonnaministri 27.12.2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisaks nr 1 olevast tabelist. Faktiliselt aga viidi raiega eraldise rinnaspindala 4,1 m2/ha kohta (II kd, tl 32–32p), mis jäi lubatust väiksemaks 10,6 m2/ha kohta (14,7-4,1=10,6).

lisa 3 kohaselt metsa raiumisel 1 ha metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 41–50aastases kuuse enamusega puistus on 640 eurot 1 m2 rinnaspindala kohta. 0,95 ha suurusel eraldisel ebaseaduslikul raiumisel 10,6 m2/ha rinnaspindala kohta on keskkonnale tekitatud kahju suuruseks 6444,80 eurot (II kd, tl 33-34). KarS § 356 lg 1 koosseisuline tunnus on oluline kahju, mis KarS § 121 p 1 kohaselt peab ületama 4000 eurot.

  1. Apellantide väidete kohaselt esineb selles asjas faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis õigustavad rinnaspindala harvendusraiega lubatud määrast väiksemaks viimist.
  2. Aleksander Fokini kaitsja apellatsioonis väidetakse, et eraldisel 6 asunud mets oli kahjustunud ning selliste puude mahavõtmisega ei tekitata keskkonnale kahju. Kolleegium ei nõustu kummagi väitega.
  3. Maakohus tuvastas sündmuskoha vaatluse protokollide, metsa majandamise kava, takseerandmete ning tunnistajate T.T. i, U.L. , H.M. i, K.J. i ja H.V. ütlustele tuginedes, et kaitseväited selle kohta, et eraldisel 6 kasvanud puud olid valdavad haiged ja kahjustunud (s.o juurepessuga, tuulemurruga, põdrakahjustustega, isegi üraski levikuga (dtl 117, 127, 178, 186, 195–196)), ei vasta tõele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega.
  4. Metsas esinevatele märkimisväärsetele kahjustustele on viidanud metsatöölistest tunnistajad A.R. ja K.K. (dtl 116, 124), süüdistatavad (dtl 187–188, 195–196, 201) ja tunnistaja Paavo Vels (dtl 178, 186). Kuigi tunnistajate ja süüdistatavate sõnul on neil mõningaid 16 1-22-4504 kogemusi metsanduse valdkonnas (nt puude raiel ja metsa majandamisel, dtl 107, 120, 177, 187, 201), siis kellelgi neist ei ole omandatud metsandusalast eriharidust. Ka tunnistaja I.V. i sõnul tema pere ringis metsandusliku haridusega inimesi ei ole, samuti ei ole teadmisi ja kogemusi metsamajandamisest (dtl 101).
  5. Seevastu eraldisel 6 rikkumist fikseerimas käinud Keskkonnaameti ametnikud H.M. , T.T. ja U.L. on metsandusalase erihariduse ning pikaajalise töökogemusega (dtl 62, 77, 79, 83, 88, 127–128). Nende hinnangul ei esinenud eraldisel 6 asuvas metsas märkimisväärses ulatuses kahjustunud puid (dtl 69, 80, 84, 86, 89, 91, 130–132), sh ei esinenud märkimisväärselt juurepessu, põdrakahjustust, tuulemurdu ega ka üraskit. Seetõttu ei fikseeritud metsa ülevaatamisel selliseid kahjustusi. Metsas tuvastatud tervete kändude hulk ja kasvavate puude seisund ei viidanud haigustele ega vigastustele. Samuti tugineti metsa seisukorra hindamisel takseerandmetele, milles kahjustusi ei olnud märgitud. Nimetatud andmed olid kontrollimise hetkel umbes 2 aastat vanad (koostatud taksaator H.V. poolt
  6. a suvel, dtl 130) ning tunnistaja T.T. i kinnitusel sellised takseerandmed on oma sisult uued (dtl 78, 80). Ka ei ole suuremate kahjustuste kohta metsa omanik esitanud hilisemal ajal metsateatist, milleks omanikul on

järgi kohustus (dtl 80).

  1. Taksaatori H.V. hinnangul ei olnud eraldisel 6 asuv kuusik nii vana ja kõrge, et oleks ohtu tuulemurrule (dtl 132). Tuleb ka arvesse võtta, et tunnistajate T.T. i ja U.L. kinnitusel ka kõrvaleraldistel kasvanud puudel ei esinenud kahjustusi (dtl 78, 86). Tunnistaja H.M. i hinnangul nii noores puistus ei ole üraskit (dtl 69, 71). Tunnistaja H.V. on selgitanud, et juurepessu negatiivse mõju avaldamine võtab pikalt aega. On väga ebatõenäoline, et mets 2 aastaga on läbinisti seenkahjustusega – sellises vanuses ja sellise kõrgusega kuusepuistu ei ole tavapäraselt selliste kahjustustega. Juurepessu levik võtab 5–10 aastat ning see ei ole selline nähtus, mis kiiresti levib (dtl 131–132).
  2. Metsa haigestumine ei toimu seega üleöö. Taksaator H.V. fikseeris
  3. a suvel metsa üldseisukorra, et koostada metsamajanduskava (dtl 130; II kd, tl 43–50). Selliseid kahjustusi, mida oleks pidanud kavas fikseerima, tema sõnul metsas ei leidunud.
  4. a sügisel käis Aap Vels koos metsakonsulent K.J. iga metsa üle vaatamas. K.J. i hinnangul metsas kahjustusi näha ei olnud, võib-olla mõni üksik puu oli kahjustatud. Vastasel korral oleks pidanud kutsuma metsa patoloogi ja tegema kahjustuse kohta teatise. Metsakonsulent soovitas teha harvendusraiet ja maha võtta peenemad puud. Harvendusraie soovitus anti, lähtudes metsa tervislikust seisundist. Lageraiet ja sanitaarraiet ei oleks saanud teha, sest see ei oleks vastanud

nõuetele (dtl 89– 91). 08.10.2019 esitati metsateatis raiumiseks ning hiljemalt

  1. a novembri alguses alustati raietöödega. Umbes aastase perioodi vältel metsa haigestumine ja kahjustumine süüdistatavate ja kaitsjate poolt väidetud määras ei ole tõenditele tuginedes sedastatav. Kuigi näiteks tunnistaja H.V. on tõepoolest selgitanud, et põdrakahjustus võib tekkida ühe talve jooksul ja kuni 50– 90% puudest ära lõhkuda (dtl 132), siis metsakonsulendi poolt teostatud metsa ülevaatuse ja raie vahele jäi kõige rohkem mõnekuune ajavahemik, mis aga välistab nii ulatuslike kahjustuste tekke eraldisel 6 asuvas metsas.
  2. Tunnistajate T.T. i ja U.L. sõnul ei ole täiesti tervet metsa olemas (dtl 80, 84). Seega on äärmiselt tõenäoline, et mõned eraldisel 6 kasvanud puud võisid olla haiged ning mõned puud põdrakahjustustega või tuulemurruga, kuid mitte sellises määras, mis oleks tinginud kahjustuste eraldi dokumentides (metsa lugemise leht, metsa majandamise kava, ka sündmuskoha vaatlusprotokollis) kirjeldamise. Et kändude juhuvaliku tulemusel fikseeriti 7 kännust kahel juurepessu kahtlus, ei sea sündmuskoha vaatlusel osalenud ametnike hinnanguid kahtluse alla – tunnistaja U.L. sõnul üksikud kännud on igas metsas mädanikuga (dtl 84–85). Kuna tunnistaja H.M. i sõnutsi olid metsa ülevaatamisel kännud ühesugused, s.o heledad ja 17 1-22-4504 terved, siis ei saa ka välistada, et kändudele tekkisid kahjustused raiejärgselt – taksaatori H.V. kinnitusel juurepess kahjustab elusat puud, aga peale raiet võivad ilmneda seened, mis on surnud kändudel (dtl 133). Lisaks eelnevale tunnistaja U.L. hinnangul need üksikud puud oleksid jäänud harvendusraiega lubatud väljaraiutava koguse piiridesse, sest 25 tm puumaterjali täissaamiseks tuleks raiuda maha väga palju puid, aga haigustunnustega olid üksikud (dtl 85).
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kaitsja Sven Sillari esitatud fotode (II kd, tl 107–127) põhjal ei saa teha järeldust juurepessu või haigete puude laialdasest levikust eraldisel
  4. Kõrvutades fotosid sündmuskoha vaatlusprotokollidega, tekib esiteks kahtlus selles, kus fotod on tehtud ning teiseks, ka kahjustunud puude olemasolu ei tingi maakohtu poolt tuvastatu ümberhindamist, sest tõendid kogumis viitavad siiski sellele, et kahjustunud puude arv tekitatud kahju suurust ei mõjutanud. Samuti kaitse tunnistaja Paavo Vels ei suutnud ülekuulamisel enamiku piltide osas tõsikindlalt kinnitada, kas antud pildid on tehtud eraldisel
  5. Lisaks eelnevale on maakohus tabavalt märkinud, et kuigi piltidel on kujutatud väidetavat tuulemurdu või kasvavaid kõveraid puid, mis isikute omaenda väidete kohaselt pidanuks olema teostatud raie käigus esmajoones metsast eemaldatud ja küttepuudeks tehtud, ei suutnud tunnistaja selgitada, miks sellised puud endiselt metsas on. Ka ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast järeldada, et maha langetati terved puud, mitte tuulemurdu, vigastatud ja haigeid puid.
  6. Tunnistaja H.M. i kinnitusel oli eraldisel 6 tegemist terve ja ilusa metsaga (dtl 71). Puude lugemise lehelt ja kluppimisandmetest (II kd, tl 6–16) on tuvastatav, et kui algupäraselt kasvas eraldisel keskmiselt ~13 cm diameetriga mets, siis raiejärgselt kasvama jäetud kuused jäävad valdavas osas vahemikku 8–14 cm. Sellest jämedama diameetriga kasvavate puude arv langeb järsult. Järelikult raiuti ebaseaduslikult terveid ja jämedama diameetriga, s.o suuremaid puid. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et kahju arvestamise metoodika ei nõua maha raiutud puude ja kändude täielikku hindamist või loendamist – nagu maakohuski on selgitanud, siis metsa üleraiumisel tuleb kahju suuruse arvestamisel kindlaks teha raiejärgne rinnaspindala ehk mõõdetakse ära raiejärgselt kasvama jäänud puude rinnaspindala ning võrreldakse seda metsaseadusega kehtestatud lubatud alammääraga konkreetse puistu vanust ja I rinde koosseisu arvestades. Kuigi kändude vaatlemine annab tunnistust metsa seisukorrast, siis praegusel juhul ei tuvastatud suuremahulisi kahjustusi. Metsa tervisliku seisukorra hindamiseks ei ole aprioorselt vajalik teostada ekspertiisi või küsida asjatundja arvamust. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus on selliselt ka toiminud.
  7. Harvendusraiet lubava metsateatise väljastamisel ei ole õigust raiuda maha teatises nimetatud kogus tervet metsa ning lisaks veel kahjustatud ja haiged puud. Haigete ja kahjustunud puude metsast eemaldamist nimetatakse sanitaarraieks.

§ 28

lg 7 p 3 kohaselt on sanitaarraie metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust. Sama seaduse § 31 lg 3 kohaselt tehakse sanitaarraiet nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. 84. Sanitaarraie tegemise vajaduse üle ei saa otsustada metsa omanik.

§ 41

lg 1 p 2 kohaselt tuleb lisaks raie kavandamisele metsateatis esitada ka metsaregistrisse kandmata oluliste kahjustuste kohta. Sellist teatist esitatud ei ole. Siinkohal on kohane märkida, et metsa majandamise eeskirja § 6 lg 3 kohaselt sanitaarraie käigus ei tohi puistu täius langeda alla 30%. Kuna keskkonnale tekitab kahju mh lubatust väiksem puistu täius, saab ka sanitaarraie olla

§ 67lg 2 p 1 kohaselt keskkonnale kahju tekitav.

Seega ei ole õige kaitseväide, et kahjustatud puude raie ei saa tekitada keskkonnakahju. 18 1-22-4504 85. Kui eraldisel oligi mõningaid kahjustatud puid, siis tuli need välja raiuda harvendusraie käigus. Harvendusraie eesmärk on vastavalt

§ 28

lg 7 p-le 2 metsa väärtuse tõstmine, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimine ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamine. Kui selliste puude hulk on sedavõrd suur, et harvendusraieks lubatavat rinnaspindala ei oleks võimalik järgida, on igal juhul tekkinud

§ 41

lg 1 p-i 2 kohane kohustus esitada metsateatis metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta. Apellandi sisulist kontseptsiooni, mille kohaselt on õigus raiuda metsateatisega lubatud harvendusraie maht ning lisaks sellele omal äranägemisel kahjustunud ja vigastatud puud, ei toeta seadus ega ka kohus. Metsa omanik ei tohi omal algatusel metsa rohkem langetada, kui lubatud. 86. Aap Velsi kaitsja hinnangul on lisaks metsateatises märgitud 25-le tihumeetrile võimalik teostada veel ka 20 tm nn iga-aastast küttepuude raiet. Keskkonnale tekitatud kahju arvestamisel võeti aluseks 75 tm ebaseaduslikult raiutud puitu, kuigi tegelikult pidanuks arvestuse aluseks võtma 55 tm (s.o 75-20 tm). Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu. 87.

§ 41

lg 1 p 1 kohaselt tuleb kavandatavate raiete kohta üldjuhul esitada metsateatis.

§ 41

lg 14 võimaldab metsaomanikul metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Nende sätetest järeldub, et raie saab toimuda kas metsateatise alusel või väikese koguse metsa raiumisel ilma selleta. Võimalust samaaegselt raiuda nii metsateatisega kui ilma selleta seadus ette ei näe. Rohkem kui 20 tm puidu metsast välja viimine on sellise mõjuga tegevus, et seda ei saa otsustada metsaomanik omal äranägemisel.

  1. Lisaks jääb nõustuda maakohtu järeldusega, et Keskkonnaameti kahjunõude aluseks on esimese puistu rinnaspindala alla lubatud määra viimine, mitte aga metsast raiutud tihumeetri kogus. Metsaraie teostamisel peab nii 20 tm raiumisel ilma metsateatiseta kui ka metsateatise alusel raiumisel järgima seaduses kehtestatud esimese puistu rinnaspindala alammäära.
  2. Aap Velsi kaitsja apellatsiooniväite kohaselt mõisteti Aap Vels süüdi, kuigi maakohus tuvastas, et süüdistusversioon ei ole leidnud kinnitust ning Aap Vels ei korraldanud oma ema kinnistul raiet. Seetõttu ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus ei jaga ka seda seisukohta. Süüdistusaktis on nimetatud Aap Velsile etteheidetavad tegevused. KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt otsustab kohus, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Ka Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 306 lg 1 p-st 3 lähtudes ei piirdu kohtu pädevus süüdistatava teole karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistussättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (RKKKo 1-17-5210/59, p 34).
  3. Prokuratuur leidis, et Aap Vels ja Aleksander Fokin valitsesid metsas tööd tegevaid A.R. it ja K.K. t ülekaaluka teadmisega ning on seega käsitatavad vahendlike täideviijatena. Maakohus selle järeldusega ei nõustunud. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (RKKKo 1-17-5210/59, p 28 koos edasiste viidetega). KarS § 356 lg 1 süüteokoosseisu puhul peab vahendliku täideviimise jaatamiseks kindlaks tegema, et raietööde tegijate arvates tegutsesid nad lubatud raiemahu piirides. Metsas raietöid teostanud A.R. ja K.K. said aru, et tegelikult lubatatud raie maht oli väike. Kuigi A.R. it ja K.K. t pole ebaseaduslikus metsaraies süüdistatud ega süüdi tunnistatud, ei välista see võimalust võtta seisukohta, et niisugust käitumist saab hinnata tahtliku õigusvastase teona KarS § 356 lg 1 mõttes (RKKKo 1-17-5210/59, p 36). Raietöid vahetult teinud isikud A.R. ja K.K. 19 1-22-4504 panid maakohtu hinnangul toime õigusvastase teo KarS § 356 lg 1 järgi. Kaevatava otsuse kohaselt Aap Vels ja Aleksander Fokin ise metsas raietöid ei teinud ning A.R. it ja K.K. t ülekaaluka teadmisega ei valitsenud. Seega ei saa neid käsitada Teeotsa maaüksuse eraldisel 6 toimunud ebaseadusliku metsaraie (kaas- või vahendlike) täideviijatena. Neid järeldusi apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole.
  4. Maakohus on asunud seisukohale, et süüdistatavaid on põhjust käsitada ebaseadusliku metsaraie kaasaaitajatena KarS § 22 lg 3 mõttes. Süüteole kaasaaitamisena hinnatakse tegevust, mis on küll kausaalseoses saabunud tagajärjega, kuid millel puudub teovalitsemise kvaliteet (RKKKo 1-15-2666/492, p 15).
  5. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitatakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kui kaasaaitaja ei ole teadlik täideviija käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest või arvab ekslikult, et on olemas mõni selline asjaolu, mille korral tahtlik õigusvastane põhitegu puuduks, siis langeb KarS § 17 järgi kaasaaitamistahtlus ära (RKKKo 3-1-1-54-16, p-d 17, 20).
  6. Riigikohus on ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju kontekstis märkinud, et kui kohtuliku arutamise tulemusena tehakse kindlaks, et süüdistatav määras, kus ja kuidas raiet teha, juhtis raiet ning käis töid vahetult kontrollimas, ja tal oli ülevaade raie käigust ning raiemahust, kuid ta eiras teadlikult raie ebaseaduslikkust ega peatanud raie tegemist, saab rääkida minimaalselt tahtliku kaasabi osutamisest teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole – puude ebaseaduslikule raiumisele, millega kaasnes keskkonnale olulise kahju tekitamine (RKKKo 1-17-5210/59, p 37).
  7. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt Aap Velsi ja Aleksander Fokini panus I.V. ile kuuluval kinnistul toimunud raie teostamisse. Aap Vels võttis metsakonsulent K.J. iga ühendust ning soovis teha kindlaks Teeotsa kinnistu eraldise 6 piiripunktid, metsa seisundi ja korraldada harvendusraiet. K.J. iga koos külastati piiripunkte ja eraldise 6 kuusikut. Kui Aap Velsi külastanud Aleksander Fokin sai teada, et Velside pere soovib eraldisel 6 metsa raiuda, pakkus ta ennast sellega tegelema ning sõlmis I.V. iga lepingu metsatööde korraldamiseks (dtl 190, 197). A.R. i ütlustest nähtub, et temaga kontakteerus metsatööde teostamiseks Aleksander Fokin (dtl 120). K.K. ütluste kohaselt aga tegi metsa lõikamise ettepaneku temale Aap Vels (dtl 107, 109, 115). Kui K.K. ja Aap Vels raielangiga tutvuma läksid, viibisid kohapeal mõlema ütluste kohaselt nii Aleksander Fokin kui ka Aap Vels. Aap Vels ja Aleksander Fokin näitasid metsatöölistele metsateatist ja töö tegemise asukohta ning kirjeldasid töö sisu, varustasid neid vajalike töövahenditega ja maksid töötasu (dtl 107-110, 115-116, 120-123, 126).
  8. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud metsateatisega lubatud raiemahust ja raie liigist. Lubatud raie mahust teadlik olemist möönab ka metsas töötanud K.K. . Metsatööliste sõnul käisid mõlemad süüdistatavad aeg ajalt metsas ja küsimise peale juhendasid, milliseid puid 20 1-22-4504 tuleb langetada (dtl 110-111, 115-116, 122, 126). Kuigi Aap Velsi suhtes oli kohaldatud elektroonilist valvet, siis Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 20.05.
  9. a päringuvastuse kohaselt (II kd, tl 67-68) oli talle antud võimalus liikuda kogu kinnistu piirides ning seega ka eraldisel
  10. Kui Aleksander Fokin teise kriminaalasja raames vahistati, korraldas metsamaterjali väljaveo Aap Vels (dtl 92-96, 199). Lubatud raiemahu ületamine oli neile kõigile äratuntav, sellest hoolimata metsatöödega jätkati.
  11. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõlema süüdistatava puhul on tegemist minimaalselt kaasaaitamisega teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole KarS 22 lg 3 tähenduses. Küsimust, kas tegemist võiks olla kuriteo toimepanemise mingi muu vormiga, ringkonnakohus reformatio in peius keelust tulenevalt analüüsima ei asu.
  12. Asjaolu, et süüdistatavate tegevus on kvalifitseeritud puude ebaseaduslikule raiele kaasaaitamisena, nende tsiviilvastutust ei väära. Võlaõigusseaduse (VÕS) 1045 lg 4 järgi kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Võlausaldajal on VÕS § 65 lg-le 1 tuginedes võimalik nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Keskkonnaamet on kahju hüvitamist nõudnud Aap Velsilt ja Aleksander Fokinilt ning maakohus on nende vastu esitatud hagi õigesti rahuldanud.
  13. Aap Vels leiab oma apellatsioonis, et mõistlik menetlusaeg on möödunud. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Etteheidetav tegu on toime pandud perioodil 01.11.2019 – 26.02.
  14. Sedalaadi kuritegude uurimine on keskmisest aeganõudvam, eeldades langetatud metsa kohta andmete kogumist ja analüüsi. Tegemist on kriminaalasjaga, milles on kaks süüdistatavat ning tõstatatud on mitmeid olulisi õiguslikke küsimusi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt saadeti süüdistusakt kohtusse 28.07.2022 ning kohtuistungiteks planeeriti
  15. aasta algus. Kohtuotsuse terviktekst oli menetlusosalistele kättesaadav alates 16.05.
  16. Ringkonnakohus tegi lahendi, millega saatis asja tagasi maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks 27.09.
  17. Maakohus tegi uue otsuse 11.12.
  18. Arvestades edasikaebetähtaegade pikkust ning seda, et kohtute töökoormust arvestades ei ole reeglina võimalik sissetuleva asjaga tegelema asuda viivitamatult, on menetlus kulgenud igati mõistlikus tempos.
  19. Viru Maakohtus kohaldas mõlema süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine alates eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, aga mitte kauemaks kui hetkeni, mil otsuse jõustumise korral mööduks süüdistatavale mõistetud vangistuse tähtaeg. Tõkendi kohaldamist apellatsioonides ei vaidlustatud. 26.03.2024 esitas Aleksander Fokini kaitsja ringkonnakohtule taotluse tõkendi vahistamine asendamiseks tõkendiga elukohast lahkumise keeld, sest Viru Maakohus vabastas 04.03.
  20. a määrusega (jõustunud 20.03.2024) Aleksander Fokini ennetähtaegselt vangistusest kriminaalasjas nr 1-
  21. Nimetatud määruse täitmine on tõkendi kohaldamise tõttu takistatud.
  22. KrMS § 331 lg 2 kohaselt ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Seega tuleb esimese astme kohtu otsusega mitte nõustudes apellatsiooni märkida, millises osas kohtuotsus vaidlustatakse. Ennetähtaegse vabanemise võimalus ei tule vangistust kandvale isikule ootamatult. Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt esitab vangla sellekohased materjalid kohtule pärast kinnipeetava poolt KarS §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist igal juhul. 21 1-22-4504
  23. Taotlus tõkendi muutmiseks on teisisõnu väide, et tõkendi vahistamine kohaldamine pole vajalik ega põhjendatud. KrMS § 3211 lg 1 kohaselt võib apellant esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud, kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Taotlus on esitatud seda tähtaega eirates ja jääb seetõttu tagajärjetuks.
  24. Aleksander Fokini kaitsja taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata, sest Viru Maakohtu 11.12.
  25. a otsust apellatsioonimenetluses ei tühistata.
  26. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jääb Viru Maakohtu 11.12.
  27. a otsus muutmata ning Aap Velsi, Aap Velsi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari ja Aleksander Fokini kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga apellatsioonid rahuldamata. Aleksander Fokini kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga taotlus tõkendi vahistamine muutmiseks ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata.
  28. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas.
  29. Vandeadvokaat Sven Sillar esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja ringkonnakohtu määruse analüüsiks, kaitsealusega konsulteerimiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 195 minutit ning apellatsioonkaebuse lõpetamisele 120 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu kokku 378 eurot, millele lisandub käibemaks 83,16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus ei ole osaliselt põhjendatud ja seda tuleb vähendada. Apellatsioonis on tsiteeritud arvestataval määral maakohtu otsuse sisu, kohtupraktikat ja õigusakte, mis on selle mahtu põhjendamatult suurendanud. Kohtukolleegium rahuldab tasutaotluse 324 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 71,28 eurot.
  30. Vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas esitas samuti tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuste analüüsiks 180 minutit ja apellatsiooni koostamisele 90 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu kokku 324 eurot, millele lisandub käibemaks 71,28 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  31. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb menetluskulud KrMS § 185 lg 2 alusel Aap Velsilt ja Aleksander Fokinilt riigi kasuks välja mõista. Aleksander Fokin ja Aap Vels peavad selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.