KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis T

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest ära kantuks Tartu Maakohtu 18.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud vangistuse.
2. Kohustada Ahti Konsi ilmuma vanglasse kandma 8 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu saadetavas teatises märgitud ajal ja kohas. Lugeda karistusaja alguseks Ahti Konsi karistuse kandmisele asumise päev.
3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele osas, mis puudutab seda, kas Ahti Konsil oli võimalik võltsitud dokumendiga vabaneda mõnest kohustusest.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Mõista Eesti Vabariigilt Ahti Konsi kasuks välja 854,80 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Ahti Konsi süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Teda karistati Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7983

§ 424lg 2 järgi 1-aastase vangistusega.

See asendati

§ 69

lg 1 alusel 358 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Lisaks määras kohus, et A. Konsil tuleb

§ 75

lg 4 järgi kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni teha laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik esitab talle sellise vereanalüüsi tegemise nõude. Vereanalüüside näidud pidid kõikidel kordadel olema 50 ng/ml või väiksemad. Süüdistatav võltsis ajavahemikul

1. juunist 2023 kella 10.43 kuni
2. juunini 2023 kella 7.53 tuvastamata kohas SYNLAB Eesti OÜ-s (edaspidi SYNLAB) koostatud
3. juuni
4. a PEth vereanalüüsi proovi nr 24000588881 tulemust. Süüdistatava fosfatidüületanooli näit oli 437 ng/ml, kuid ta muutis seda, märkides tulemuseks 50 ng/ml, et tõendada kriminaalhooldusametnikule

§ 75lg 4 alusel talle määratud kohustuse korrektset täitmist.

Süüdistatav edastas

1. juunil 2023 kell 7.53 e-posti aadressilt ahti.kons@mail.ee kriminaalhooldaja e-posti aadressile teadvalt võltsitud vereanalüüsi proovi nr 24000588881 tulemuse. Maakohtu otsus
2. Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a otsusega tunnistati süüdistatav süüdi

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning teda karistati

§ 63lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 järgi vähendati seda karistust 8-kuulise vangistuseni.

§ 65lg-s 2 sätestatule tuginedes suurendati karistust Tartu Maakohtu 18.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (3 kuu ja 24 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks moodustati 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ehk
2. veebruarist
3. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
4. Tunnistaja K.K. i kohtueelses menetluses antud ütluste ja teiste tõenditega (nt SYNLAB-i vastus koos lisadega) on tuvastatud, et kriminaalhooldaja palus süüdistatavalt
5. septembril 2023 vereproovi andmist hiljemalt
6. septembril
7. Kuna süüdistatav vereanalüüsi tulemust ei saatnud, siis küsis kriminaalhooldaja seda ise SYNLAB-ilt, saades vastuse, et septembris süüdistatav vereproovi andmas ei käinud. Ühtlasi selgus vastuolu
8. juunil 2023 SYNLAB-i tehtud vereanalüüsi tegeliku tulemuse ja süüdistatava poolt kriminaalhooldajale saadetud tulemuse vahel. Süüdistatava fosfatidüületanooli näit oli vereanalüüsil 437 ng/ml, ent süüdistatav saatis kriminaalhooldajale tulemuse 50 ng/ml. Teave
9. juunil 2023 tehtud vereanalüüsi tulemuse (437 ng/ml) kohta saadeti süüdistatavale
10. juunil
11. Ta esitas aga
12. juunil 2023 kriminaalhooldajale vereanalüüsi proovi näiduga „50 ng/ml“. Süüdistatav rääkis kohtueelses menetluses, kuidas ta oli joobes ja muutis mobiiltelefonis dokumenti, saades juhised internetist, ning saatis muudetud dokumendi kriminaalhooldajale. 2

§ 75lg 4 alusel määratud kohustuse.

Süüdistatava esitatud vereanalüüsi tulemuse alusel luges kriminaalhooldaja täidetuks temalt 2023. aasta juunis nõutud vereanalüüsi tegemise kohustuse. Kui süüdistatav poleks esitanud vereanalüüsi tulemust, siis oleks kriminaalhooldaja seda edasi nõudnud. Kui aga kriminaalhooldajale saanuks teatavaks, et süüdistatava vereanalüüsi näit ületab kohtuotsuses lubatud piiri, saanuks ta kaaluda

§ 74lg-s 4 sätestatud abinõude kohaldamise vajadust.

1. Ehkki süüdistuses pole sellest räägitud, vältis süüdistatav vereanalüüsi tulemust võltsides ja kriminaalhooldajale esitades sisuliselt Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Süüdistus on selles osas puudulik. Samas on kohtupraktikas leitud, et süüdistuses ei peagi loetlema abstraktselt kõiki võimalikke õigusi, mida dokumendiga on võimalik omandada, või kõiki võimalikke kohustusi, millest saaks vabaneda (RKKK 19.04.2018, 1-16-5757/65, p 14). Süüdistuses märgitud ja kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on selge süüdistatava tehtu tegelik tagajärg. Ta tegutses kavatsetult.
4. Karistust mõistes leidis kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Süüd suurendab asjaolu, et süüdistatav hoidus kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Süüd aga vähendab asjaolu, et süüdistatav võltsis vaid ühte vereanalüüsi. Karistust kergendab süüdistatava kahetsus. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks on ta jätnud väärteoasjades tasumata rahatrahvid. Rahaline karistus pole põhjendatud, sest suure tõenäosusega jääks see täitmata.
5. Kuna süüdistatav pani kuriteod toime Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega määratud katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega pöörati süüdistatava karistus täitmisele.
3. veebruari
4. a seisuga oli tal kanda veel 3 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmise aja algust tuleb arvestada maakohtu otsuse tegemisest arvates (vt ka RKKK 10.06.2022, 1-208746/45, p 10).

1. Alust süüdistatava vahistamiseks pole. Prokurör taotles kohtuvaidluste ajal suuliselt süüdistatava vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja põhjendas seda uute kuritegude ohuga. Sellisel alusel saaks süüdistatava vahistada vaid juhul, kui oleks esitatud prokuratuuri kirjalik ja põhistatud taotlus. Kuna praegu seda pole, siis ei kaalu kohus süüdistatava vahistamist KrMS § 130 lg 2 järgi. Kõne alla ei tule ka KrMS § 130 lg 41, sest miski ei osuta sellele, et süüdistatav võib hakata kõrvale hoidma talle mõistetava karistuse kandmisest. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
2. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitseväited on lühidalt järgmised.
3. Maakohus ei põhjendanud, millisest kohustusest soovis süüdistatav dokumendi võltsimisega vabaneda. Vereanalüüsi tulemust muutes ei saa vabaneda Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsuses asjas nr 1-22-7982 määratud kohustusest teha vereanalüüse. Kohtuotsuses märgitud 3

§ 75lg 4 järgi pandud kohustuse rikkumine.

Süüdistatava koostatud dokumendil ei ole õiguslikku tähendust, ta ei omandanud sellega õigusi ega vabanenud kohustusest. Seetõttu ei saa rääkida võltsimisest.

1. Kohus leidis, et vereanalüüsi tulemuse võltsimise ja selle esitamisega kriminaalhooldajale vältis süüdistatav Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Sellega väljus kohus süüdistuse piirest. Süüdistuse järgi muutis süüdistatav vereanalüüsi tulemust, et tõendada kriminaalhooldusametnikule talle määratud kohustuse korrektset täitmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (a) Sissejuhatus
4. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav võltsis dokumenti (

§ 344

lg 1) ja kasutas seda (

§ 345lg 1).

Samas peab ringkonnakohus apellatsiooni lahendades vajalikuks osaliselt muuta vaidlustatud otsuse põhjendusi selle kohta, kas süüdistataval oli võimalik võltsitud dokumendi alusel vabaneda mõnest kohustusest (b). Lisaks on tarvis täpsustada süüdistatavale mõistetavat karistust ja karistuse kandmise algusaega (c). Viimaks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja taotluse õigusabitasu hüvitamiseks (d). (b) Apellatsioon 13. Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusega asjas nr 1-22-7983 seati süüdistatavale

§ 75

lg 4 järgi kohustus teha selle kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldaja nõudmise peale PEth vereanalüüse, mille tulemus pidi olema 50 ng/mL või väiksem. Lisaks pandi süüdistatavale 18. jaanuari 2023. a otsusega

§ 75lg 2 p 2 alusel keeld käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitada.

Vaidlustatud Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsuses on nõuetekohaselt tuvastatud, et süüdistatav võltsis
3. juunil 2023 tehtud SYNLAB-i vereanalüüsi tulemust nr 24000588881, kui märkis pealtnäha SYNLAB-i vastusel vereanalüüsi tegeliku näidu „437 ng/ml” asemel tulemuseks „50 ng/mL“. Ta saatis
4. juunil 2023 e-kirjaga kriminaalhooldajale vale tulemust kajastava ja justkui SYNLAB-i koostatud vastuse laboratoorse vereanalüüsi kohta. Süüdistatav on seda kriminaalmenetluses ise ka kinnitanud. (Vt maakohtu otsuse lk 3 jj.)
5. Süüdistatava saadetud laboratoorse vereanalüüsi vastust saab pidada dokumendiks

§-de 344 ja 345 mõistes. Riigikohus on asunud seisukohale, et nende sätete tähenduses on dokumendina käsitatavad ka inimese mõtteväljendust sisaldavad elektroonilised aktid – juhul, kui nad on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja kui neist selgub nende väljaandja (vt nt RKKK 25.11.2016, 3-1-1-96-16, p 21). Need tingimused on praegu täidetud. Süüdistatava laboratoorse vereanalüüsi vale tulemust kajastab elektroonselt vormistatud vastus, mille on peale vaadates koostanud ja saatnud SYNLAB (vt I kd, tl 6). Kuna süüdistatav lasi vereanalüüsi teha kriminaalhooldaja nõudmise peale, et tuvastada kohtuotsusega pandud 4

§ 344

lg 1 näeb ette karistuse üksnes sellise dokumendi võltsimise eest, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Maakohus möönis, et süüdistatav täitis laboratoorse vereanalüüsi tegemise kohustuse (vt otsuse lk 5). Samas leidis kohus nõustumisväärselt sedagi, et süüdistatavale

§ 75

lg 4 järgi pandud kohustus hõlmas ka nõuet, millise näidu piiresse peab vereanalüüsi tulemus jääma. See nähtub üheselt Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2023. a otsusest: „

§ 75

lg 4 alusel kohustada [--] tegema alkoholi tarvitamise määra tuvastamiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse [--] Vereanalüüsi näidud peavad olema kõikidel kordadel 50 ng/mL või väiksemad.“ (vt viidatud otsuse lk 2, p 6). Seda silmas pidades ei järginud süüdistatav muu hulgas

§ 75lg 4 järgi seatud kohustust, et 6. juunil 2023 tehtud vereanalüüsi tegelik tulemus oleks kuni 50 ng/m

L. Küll aga võib küsitavaks pidada, kas vereanalüüsi võltsitud vastus on iseenesest midagi sellist, mille alusel oli võimalik vabaneda sellest kohustusest, et vereanalüüsi näit pidi olema 50 ng/mL või väiksem. Kolleegiumi hinnangul seda tingimata öelda ei saa, aga samas pole see ka järgmistel põhjustel määrav.

1. Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega määratud laboratoorse vereanalüüsi tegemise kohustus oli ilmselgelt mõeldud selle kindlakstegemiseks, kas süüdistatav on tarvitanud alkoholi ja rikkunud talle sama otsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu (vt ka RKKK 07.03.2019, 109-14104/142, p 25). Selge on seegi, et süüdistatav võltsis SYNLAB-i laboratoorse vereanalüüsi vastust, näitamaks, just nagu ta ei rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seega võimaldas valeteavet sisaldava vereanalüüsi vastus luua ekslikku muljet, et süüdistatav järgis Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsusega pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. See omakorda võimaldas süüdistataval vältida seda, et kriminaalhooldajale saab teatavaks kontrollkohustuse rikkumine. Sellest teada saades tulnuks kriminaalhooldajal kaaluda, kas kohaldada

§ 69

lg-t 6, mis näeb ette erinevad võimalikud tagajärjed (sh täitmiskohtuniku poolt

§ 75

lg 2 järgi täiendavate kohustuste määramise või karistuse täitmisele pööramise), kui süüdimõistetu on rikkunud talle kohtuotsusega seatud kohustusi. Neil asjaoludel pole kahtlustki, et süüdistatava võltsitud laboratoorse vereanalüüsi vastuse alusel sai vabaneda kohustusest

§ 344lg 1 mõistes.

Ühtlasi saab öelda, et seda tehes kahjustas süüdistatav

§-ga 344 kaitstavat õigushüve ehk dokumendi puutumatust ja dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust (vt ka RKKK 18.06.2018, 1-16-10888/62, p 51).

1. Niisiis on maakohtul põhimõtteliselt õigus selles, et laboratoorse vereanalüüsi vale tulemuse esitamisel kriminaalhooldajale vältis (või vähemalt võis vältida) süüdistatav Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kaitsja arvates väljus kohus sellega lubamatult süüdistuse piiridest. Kolleegium seda etteheidet ei jaga. Maakohus viitas õigustatult Riigikohtu seisukohale, et

§ 344

järgi esitatud süüdistuses ei pea loetlema abstraktselt kõiki võimalikke kohustusi, millest saaks dokumendiga vabaneda (RKKK 19.04.2018, 1-16-5757/65, p 14). Lisaks kõlas maakohtu menetluses kohtuvaidluste ajal prokuröri arvamus, et süüdistatav soovis vereanalüüsi vastust võltsides jätkata kriminaalhooldusega ja vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi (vt maakohtu otsuse lk 6). Süüdistatava selline soov on vaieldamatult tuvastatud, osalt tema enda sõnade, aga ka maakohtu otsuses leitu põhjal (vt otsuse lk 3 ja 6–7). Sellele sai kaitsja vastu vaielda nii kohtuvaidluste ajal prokurörile vastates kui ka hiljem ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis. Seetõttu pole kõnealuses osas kaitseõigust rikutud ja kolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu. 5

§ 65lg 2 järgi liitkaristuse, suurendades süüdistatavale menetletavas asjas mõistetud ja seejärel Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud vangistust Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra. Kohus leidis, et süüdistatava vahistamiseks alust ei ole, selgitades, miks see ei tule kõne alla KrMS § 130 lg 2 ega § 130 lg 41 alusel (vt otsuse lk 9). Vangla saadetud kirjast Tartu Ringkonnakohtule selgub, et praeguseks on süüdistataval Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega mõistetud ja hiljem Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a määrusega täitmisele pööratud vangistus kantud ning ta on vabanenud. Järelikult on üks liidetavatest karistustest ära langenud. Seetõttu täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsust karistuse osas, lugedes süüdistatavale

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest ära kantuks Tartu Maakohtu 18.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud vangistuse (vt ka RKKK 18.06.2021, 1-16-6179/111, p 94).
2. Kolleegium ei pea võimalikuks süüdistatava 8-kuulise vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ega ka tema tingimisi vabastamist karistuse kandmisest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavat karistati Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega

§ 199

lg 1 ja § 424 järgi ning talle mõistetud liitkaristus jäeti 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Seejärel karistati teda Tartu Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsusega

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 65lg 2 järgset liitkaristust mõistes 3 aasta pikkuse vangistusega.

Süüdistatav vabastati Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a määrusega selle karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele. Süüdistatav vabanes
5. märtsil
6. Pärast seda tunnistati süüdistatav Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega süüdi

424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, mida ta asus kandma
3. detsembrist
5. Vaatamata sellele, et varem on jäetud süüdistatavale mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata ja ta on ka tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastatud, on süüdistatav kas rikkunud käitumiskontrolli nõudeid või pannud katseajal toime uue kuriteo. Samuti võimaldati tal alles hiljaaegu teha üldkasulikku tööd, aga seegi päädis karistuse täitmisele pööramisega. Oluline on ka asjaolu, et süüdistatav on korduvalt pannud just käitumiskontrolli ajal toime kuriteo, sealhulgas menetletavas asjas. Varasemad karistused (sh vangistuse kandmine) pole süüdistatavat heidutanud uusi kuritegusid toime panemast. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks üldkasulikku tööd ega karistusest tingimisi vabastamist. Pealegi sisaldab kaitsja apellatsioon üksnes taotlust üldkasuliku töö kohaldamiseks, ilma et seda oleks millegagi põhjendatud.
6. Kuna süüdistatav viibib vabaduses, siis saadab Tartu Maakohus KrMS § 414 lg 1 järgi A. Konsile pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Karistusaja alguseks on KrMS § 414 lg 2 kohaselt karistuse kandmisele asumise päev. (d) Kokkuvõte ja menetluskulu
7. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, täpsustab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
8. veebruari
9. a otsust, lugedes A. Konsile

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest ära kantuks Tartu Maakohtu 18.

jaanuari 2023. a otsusega mõistetud vangistuse. A. Konsil tuleb ilmuda vanglasse kandma 8 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu saadetavas teatises märgitud ajal ja kohas. Karistusaja alguseks on A. Konsi karistuse kandmisele asumise päev. Tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 3, muudab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 6