lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund.
lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.
lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks.
8. PPA ei ole pidanud kaebaja poolt haldusmenetluses antud ütlusi suurel määral usutavateks ega nõustunud tema järeldustega teda tabada võiva tagakiusamise või tõsise ohu osas päritoluriiki naasmisel.
lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb varjupaigataotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu on reguleeritud ka direktiivi 2011/95/EL artiklis 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.
lg 5 kohustab taotlejat esitama kõik tema valduses olevad dokumendid isikusamasuse, kodakondsuse, reisiteekonna ja taotlemise põhjuste kohta. Kui selliseid dokumente ei ole, tuleb PPA-l tugineda taotleja ütluste usutavuse (sisemise ja välimise) hindamisele. Sisemise usutavuse hindamine hõlmab ütluste detailirohkust ja järjepidevust, välimise usutavusega seondub ütluste kooskõla päritoluriigi teabe, teadaolevate faktide ja muude PPA kogutud tõenditega. Nii haldusorgan kui kohus saavad asjaolude ja tõendite hindamisel lähtuda ka nende elulisest usutavusest. Ka kohus leiab, kohtuistungil kaebaja ärakuulamise järel ja tutvudes haldusasjas kogutud materjaliga, et kaebaja üldine usaldusväärsus on väga madal. Kaebaja on kohtu hinnangul varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. 10. Kohus leiab, et ka kohtuistungil räägitu kinnitab üheselt, et PPA kaevatavas otsuses tehtud järeldused, kaebajal rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumisest, on õiged. Kuna kaebajal oli seaduslikult väljastatud Eesti turismiviisa, mida ta ei kasutanud eesmärgipäraselt ega tulnud Eestisse, vaid sõitis Saksamaale, kus tal elab hulgaliselt sugulasi ning esitas seal põhjendamatu varjupaigataotluse, võib tema eesmärgiks Schengeni alale tulemisel pidada eelkõige oma majandusliku heaolu parandamist ning ta on valinud seejuures varjupaiga taotlemise kohta. Kohus möönab, et eelnevale põhjusele võis lisanduda tema kodulinnas kurdi päritolu inimestesse võimude poolt teatav diskrimineeriv suhtumine, kuid see ei ületa täna ilmselgelt rahvusvahelise kaitse andmiseks vajalikku künnist. Seega isegi, kui jätta kõik vastuolud kaebaja seletustes kõrvale ja pidada usutavaks, et minevikus võis kaebajal esineda probleeme oma kodulinnas ning teda võidi kurdide vastase konflikti eskaleerumise aastatel politsei poolt kinni pidada ja isegi piinata, pole sellise reaalse ja tõsise ohu praeguseni püsimine päritoluriigi info põhjal tõenäoline. 2
lg 1 ja lg 3), mistõttu on PPA keeldumine rahvusvahelise kaitse andmisest õiguspärane. Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaebaja taotlust on hinnatud individuaalselt. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud.
lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses nimetatud õigused ja kohustused.
lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus mh PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Kuivõrd halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, on lõppenud kaebaja varjupaigataotleja staatus ja ühes sellega õigus viibida Eestis ehk hakkaks kulgema vabatahtlikuks lahkumiseks antud tähtaeg. Kohus peab väljakujunenud kohtupraktikat arvestades põhjendatuks anda kaebajale võimalus viibida oma kohtumenetluse ajal Eestis. Riigikohus on 13.11.2020 määruses asjas nr 3-20-349 selgitanud, et esmase õiguskaitse meede peab olema proportsionaalne. Proportsionaalseks meetmeks (vähimaks vajalikuks) on praegusel juhul PPA 21.04.2023 otsuse punktis 2 tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohtuotsuse avaldamise piirang 20. Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.