) § 36 1 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel 48 tunniks kinni. 2. PPA esitas 13.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks
PPA tuvastas isiku vaid tema ütluste alusel. Võttes arvesse, et isik kasutas ja esitas võltsitud dokumente ning tal ei ole esitada ühtegi dokumendi fotot või muud dokumenti oma isikusamasuse tõendamiseks, ei ole PPA tõsikindlalt veendunud, kes isik on. PPA on seisukohal, et isik üritab enda väljasaatmiseks identiteeti varjata. Tavaliselt omavad rahvusvahelise kaitse taotlejad mõnest dokumendist koopiaid, et tõendada sündmusi, mis annaks aluse kaitset saada. Puudutatud isik ei ole seni muid dokumente esitanud. PPA ei ole taotluse esitamise hetkeks teostanud
§-des 15 ja 18 nimetatud toiminguid. Puudutatud isikut on vaja tema rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude välja selgitamiseks kinni pidada, kuna tema puhul esineb põgenemise oht (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6). Vaidlust ei ole, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et otsis endale smugeldaja, et jõuda Schengeni alale ja lõpuks Prantsusmaale. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna lennujaamas enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskusesse toimetatuna väitis ta jätkuvalt, et on seesama isik, kelle passi ta esitas. Samuti on isik öelnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda. Täidetud on ka
Isik, saabudes Schengeni alale (Lätti), ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Seda ei teinud ta ka Tallinna lennujaamas. Isikule on koostatud ettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks. Isik taotles rahvusvahelist kaitset alles hiljem, kui PPA oli temaga vestelnud tema dokumenteerimise eesmärgil. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine). Isik on varem kasutanud ühest liikmesriigist teise liikumiseks smugeldajate abi ning võib kasutada seda ka tulevikus sihtriiki liikumiseks. On usutav, et vabaduses viibides jätkaks isik oma teekonda Prantsusmaale. Eestiga puudub tal igasugune side.
361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Samuti võib varjupaigataotlejat kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (
PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaolu esinemisega. Selles sätte järgi esineb põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis. Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid, on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et otsis endale smugeldaja, kes müüs võltsitud passi Prantsusmaale jõudmiseks. Seega oli tegemist tahtliku ebaseadusliku tegevusega piiriületusel. Kuivõrd Schengeni alal puudub piirikontroll ning on liikumisvabadus, ei saa välistada, et isik proovib Eestist lahkuda Prantsusmaale. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning
Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne
Puudutatud isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ning ta ei soovi naasta Bangladeshi. Saab nõustuda PPA-ga, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.05.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Kuna ta on isik, kellena ta ennast PPA-le tutvustab ning ta saab lasta saata enda isikut tõendava dokumendi, ei ole kinnipidamine
Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida, aga selleks ei pea isikut kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Halduskohus ja PPA ei ole põgenemisohu olemasolu piisavalt põhjendanud. Nad ei ole arvestanud isiku ütlustega, sh sellega, miks ta oli sunnitud tegutsema nii, nagu ta seda tegi. Kohus ei saa anda isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks luba, lähtudes asjaolude kogumist, millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud. Segadus isikuandmete ja dokumentidega on põhjustatud sellest, et isik kardab oma elu pärast ja on kinnipidamise tõttu šokis. Isik on nõus tegema PPA-ga koostööd ega põgene. Tema huvides on eelkõige rahvusvahelise kaitse saamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.05.2024 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). 7.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et
lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole
1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.
lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. PPA taotles isiku kinnipidamist
361 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel ja vaidlustatud määrusest nähtuvalt pidas 3
361 lg 2 p 1 alusel. See kinnipidamise alus tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 ple a, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32 art 13 lg 1 järgi on rahvusvahelise kaitse taotlejal kohustus teha koostööd pädevate ametiasutustega, mh selleks, et teha kindlaks tema isik ja kodakondsus.
lg 5 p 1 sätestab, et taotleja on kohustatud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on
361 lg 2 p 1 seotud rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega, mis tuleneb osundatud sätetest. Seetõttu võib taotlejat kinni pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik tõendada. Sellest järeldub, et kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada
Tuleb arvestada, et haldusorganil on keelatud pöörduda päritoluriigi poole isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks ning üldjuhul polegi dokumentideta rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tema isikut tuvastada ja kodakondsust võimalik kontrollida muul viisil kui tema ütluste alusel (vt täpsemalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2963, p-d 9– 11). Kuigi isik esitas oma esialgsel kinnipidamisel PPA-le teise inimese passi ja võltsitud elamisloa, on ta asja materjalidest nähtuvalt enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist oma nime ja kodakondsuse avaldanud (nimi X on kantud 02.05.2024 isiku tuvastamise akti ja isikuandmete ankeeti, dtl 43, 45). Samuti on ta istungil avaldanud valmisolekut lasta saata koduriigist endale dokumente isikusamasuse tõendamiseks. PPA ei ole taotluses väitnud, et puudutatud isik oleks rikkunud
Ka ei ole PPA selgitanud konkreetsemalt, milliseid toiminguid ta kavatses rahvusvahelise kaitse menetluses teha, et isikusamasust kontrollida. 9. Küll nõustub ringkonnakohus PPA ja halduskohtuga, et isikut võib kinni pidada
361 lg 2 p 4 alusel. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse vaid vahetult enne seda, kui halduskohus PPA taotluse rahuldas, ei olnud PPA arusaadavalt jõudnud veel teha rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguid, sh jõudnud korraldada vestlust, mille käigus taotleja saab esitada fakte ja seletusi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta (
Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust ei saa järeldada ainuüksi tema esialgsetest ütlustest, et ta sattus kodumaal poliitilise tagakiusamise ohvriks (vt dtl 10). Isik on varem selgitanud, et tema reisi eesmärgiks oli hoopis minna Prantsusmaale, leidmaks endale töö ja parandamaks nii enda ja koduste majanduslikku seisu (vt dtl 12, samuti haldusasja nr 3-24-1310 juurde esitatud 02.05.2024 küsitluse protokoll). 10. Ringkonnakohus jagab PPA ja halduskohtu seisukohta, et esineb ka
361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus.
361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (
VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohus viitas siinkohal VSS § 68 p-le 2, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saanud isiku põgenemisohu kindlaks tegemisel sellele tugineda. Viidatud säte eeldab, et tegu oleks valeandmete või võltsitud dokumendi esitamisega olukorras, kus isik taotleb seaduslikku viibimisalust Eestis. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, sest puudutatud isik esitas võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise seadusliku aluse olemasolu, mistõttu ei ole VSS § 68 p 2 kohaldamise eeldused täidetud (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 13). Küll on PPA oma taotluses põhjendatult leidnud, et puudutatud isikul esineb põgenemise oht tulenevalt VSS § 68 p-st 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik saabus Schengeni alale, omamata selleks seaduslikku alust ning kasutades edasi liikumiseks valedokumente ja smugeldajate abi. Isik ei ole jätnud endale alles ühtki dokumenti, mis võiks tema tegelikku nime ja päritolu tõendada. Isiku eesmärk oli minna Prantsusmaale. Isik on ise kinnitanud, et maksis smugeldajatele oma sihtriiki jõudmiseks mitu tuhat eurot ja hävitas seejuures enda passi (dtl 12, vt ka haldusasja nr 3-24-1310 juurde esitatud 02.05.2024 küsitluse protokoll). Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle selgitati kohustust päritoluriiki naasta. Eelnevat arvestades on PPA ja halduskohus kokkuvõttes jõudnud õigesti järeldusele, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA-le kättesaadav ning võib siit ilma loata lahkuda. Isikul on teadmisi ja kontakte, mille abil soovi korral teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda. PPA on oma taotluses nendele asjaoludele tuginenud, mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheide, et põgenemisohu kindlaks tegemisel ei ole võetud arvesse isiku enda selgitusi ja olukorda. 12. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei ole alust hinnata ka ebaproportsionaalseks. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid (nt 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.