Obsah (10)

§ 162§ 663§ 667§ 651§ 456§ 168§ 150§ 171§ 177§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19119 Kohtuasi X hagi Y

) § 162 lg 4 alusel. Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Maakohus tegi 09.02.2024 määruse, millega võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, sest kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks äärmiselt ebamõistlik ja ebaõiglane. 3.

1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kostja hea usu põhimõtte vastaselt andmata nõusoleku Swedbank AS-iga laenulepingu lisa sõlmimiseks, millega pikendataks hageja kohustuse täitmise tähtaega. Tähtaja pikendamine oli hädavajalik, et Tallinn Paisu tn 5 asuv kinnisasi, mis kuulub pooltele kaasomandina ja millele on seatud Swedbank AS-i kasuks hüpoteek, ei läheks sundmüüki. Hageja ei suutnud oma kohustusi Swedbank AS-i ees tähtaegselt täita. 3.
2. Kuigi kostja võis sõlmida hüpoteegi seadmise lepingu teadmisel, et hageja täidab kohustused Swedbank AS-i ees juba 08.07.2012, ei oleks kostja kaasomandi osa hüpoteegi alt vabastatud enne kui hageja on oma kohustuse täielikult täitnud. Kuna hageja ei suutnud oma kohustust täita hiljemalt 08.12.2021, siis kostja jaoks oleks olukord sama – kostja kaasomandi osa tagaks jätkuvalt hageja võetud kohustusi kuni nende täieliku täitmiseni. 3.
3. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse hagiga kostja vastu nõusoleku saamiseks, sest kostja nõusolekut nõudis hagejalt Swedbank AS. Swedbank AS kinnitas hagejale alles pärast Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2022 kohtuotsuse jõustumist, et laenulepingu lisa ei näe ette tingimust, mis paneks laenulepingu kehtivuse sõltuvusse siinses asjas tehtavast lahendist. Seega ei pöördunud hageja kohtusse põhjendamatult. Hageja saavutas hagiga taotletud eesmärgi. Määruskaebus
4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas, ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. 4.
5. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik

§ 162lg 4 tähenduses.

Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja leiab vastupidiselt, et hea usu põhimõtte vastane on eeldada, et kostja peab jääma igavesti oma varaga hageja kohustusi tagama. Kostja sõlmis hüpoteegi seadmise lepingu teadmisega, et laenulepingu tähtaeg on 08.07.

1. Kostja ei ole laenulepingu pooleks. Kostja on andnud 2 2-21-19119 korduvalt heast tahtest oma nõusoleku laenulepingu pikendamiseks – kokku on kostja andnud nõusoleku pikendada laenulepingut üheksa aasta võrra. 4.
2. Kohtuasja vajadus langes hageja jaoks ära juba 08.12.2021, kui hageja ja Swedbank AS sõlmisid soovitud laenulepingu lisa. Hageja venitas hagist loobumise avaldusega aga kuni 24.11.2023, põhjustades sellega kostjale põhjendamatuid menetluskulusid. 4.
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.03.2022 määrusega maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu. Seetõttu ei omanud Swedbank AS-i poolt kostja nõusoleku küsimisest loobumisel tähtsust varasem hagi tagamine. 4.
4. Kostjal ei olnud kohustust anda laenulepingu lisa sõlmimiseks nõusolekut. Asjaolu, et Swedbank AS hagejalt kostja nõusolekut nõudis, ei puuduta kostjat. Tegemist on hageja ja Swedbank AS-i vahelise õigussuhtega. Hageja seisukoht määruskaebuse kohta
5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Määruskaebus rahuldatakse. 8. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus jaotas menetluskulud õigesti, kui jättis need

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda (resolutsiooni p 2).

Maakohtu määrus on

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p 1 osas.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

§ 162lg-t 4 ebaõigesti kohaldanud.

Kui Swedbank AS ei saanud kostjalt nõuda nõusolekut laenulepingu lisa sõlmimiseks, siis ei saa kostja nõusoleku andmata jätmist pidada ka kulude jaotamisel kostja hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et laenulepingust tõusetunud küsimused puudutasid üksnes selle osapooli – hagejat ja Swedbank AS-i. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine siinse vaidluse asjaolusid arvestades ei ole hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. See, kas Swedbank AS nõudis hagejalt laenulepingu lisa sõlmimiseks kostja nõusolekut, ei sõltunud mingil moel kostjast. Kuna kohtuasja põhjustas hageja, tuleb ka menetluskulud kanda hagejal.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas ei tinginud hagist loobumist kostja käitumine. 10. Hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude väljamõistmist

§ 168

lg-s 4 sätestatud korras (

§ 150lg 5).

Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Kuna 3 2-21-19119 määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad

§ 171lg 1 alusel ka määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda.

11. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. 12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) 4