Obsah (11)

§ 657§ 633§ 652§ 654§ 457§ 477§ 162§ 171§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18568 Koht

§ 657lg 1 p 1 järgi jätta muutmata.

Maakohus on õigesti hagi rahuldanud. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 16. Hagejad esitasid koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendi – Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-13551 esitatud kostja 13.10.2020 vastuse – millega soovivad tõendada, et kostja on ise käsitanud 27.09.2020 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid kui hagejate väljaarvamist. Kostja palus jätta taotluse rahuldamata. 17.

§ 633

lg 5 järgi tuleb apellatsioonimenetluses uue tõendi esitamisel märkida tõendi esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hagejad ei ole selgitanud, miks nad ei esitanud 5 2-20-18568 tõendit maakohtus. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus

§ 652lg 4 järgi tõendi tähelepanuta ja keeldub selle vastuvõtmisest.

Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis eemaldatakse see toimikust, kuid hagejatele ei tagastata. 18. Maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel ega vaidlustatud otsuses menetlusõiguse norme, nagu väitis kostja apellatsioonkaebuses. Samuti on maakohus kohaldanud õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu põhjendusi käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on jätnud käsitlemata tema väited. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. See, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. 19.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

1. Hagejad vaidlustasid kostja 16.09.2020 volinike koosoleku otsused enda kostja liikmete hulgast väljaarvamise kinnitamise kohta ja 27.09.2020 üldkoosoleku samasisulised otsused ning 29.06.2022 üldkoosoleku kõik vastuvõetud otsused. Maakohus rahuldas hagi, tuvastades, et kostja 16.09.2020 volinike koosoleku ja 27.09.2020 üldkoosoleku vaidlustatud otsused olid kehtetud ning 29.06.2022 üldkoosoleku kõik otsused olid tühised. Kostja maakohtu järeldustega ei nõustu. Järgnevalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
2. Kostja väitis, et maakohus väljus vaidluse piirest, tuvastades, et kostja volinike 16.09.2020 koosoleku otsused hagejate väljaarvamise kohta on kehtetud vastuolu tõttu põhikirjaga. Hagejad olid hagiavalduses esile toonud, et volinike koosolekul puudus õigus hagejate väljaarvamise kohta otsust teha, kuid maakohus tuvastas, et volinike koosoleku pädevuses oli vaidlustatud otsuste tegemine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud hagejate nõude lahendamisel selle eesmärgist, milleks oli vabaneda hagejate kohta tehtud volinike koosoleku otsustest, millega kinnitati hagejate väljaarvamist kostja liikmete hulgast ja jäeti nende taotlus juhatuse 17.06.2020 koosoleku otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kohus ei olnud nõuet lahendades seotud poolte õiguslike väidetega. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohtu poolt õiguse kohaldamine ei või olla pooltele üllatuslik, kuid hagejate nõude eesmärki arvestades ei saanud kohtu poolt tuvastatu olla kostjale üllatuslik. Lisaks ei ole kostja vaatamata väitele otsuse üllatuslikkuse kohta apellatsioonkaebuses esitanud väiteid ega esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja volinike koosoleku otsus on kehtiv.
3. Kostja põhikirja p 3.10.1 järgi otsustab liikme väljaarvamise juhatus ja p 3.10.3 kohaselt võib juhatuse otsusega väljaarvatud liige nõuda juhatuse otsuse tühistamist seadusega ettenähtud korras (sh esitades vastava sooviavalduse volinike koosolekule arutamiseks ja kui volinike koosolek ei tühista juhatuse otsust, on õigus esitada vastav sooviavaldus üldkoosolekule otsustamiseks). Põhikirja p 7.16 kohaselt kuulus volinike koosoleku ainupädevusse lähtuvalt põhikirjast seltsi liikmest väljaarvamise otsuse läbivaatamine ja vajadusel väljaarvatud liikme liikmeks ennistamine. Kuna hagejad olid esitanud avaldused, et volinike koosolek vaataks läbi nende kostja liikmete hulgast juhatuse 17.06.2020 otsusega väljaarvamise, siis oli hagejate avalduste läbivaatamine volinike koosoleku pädevuses. Kostja põhikiri ei ole eelviidatud osas vastuolus MTÜS § 16 lg-ga 4, kuna MTÜS § 25 lg 1 järgi võib 6 2-20-18568 mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Samas ei olnud volinikel põhikirja järgi pädevust otsustada, et hagejad kostja liikmete hulgast välja arvata.
4. Pooled vaidlesid selle üle, milline oli kostja volinike 16.09.2020 koosoleku vaidlustatud otsuste sisu, s.t millise otsustuse volinikud 16.09.2020 vastu võtsid. Ringkonnakohus saab maakohtu otsusest aru, et maakohus tuvastas, et volinike koosolekul vaadati hagejate avalduste alusel läbi juhatuse otsus hagejate väljaarvamise kohta. 16.09.2020 volinike koosoleku protokolli p-de 1–5 järgi, mis olid pealkirjastatud juhatuse otsuse kinnitamisena, arutati hagejate taotlusi juhatuse 17.06.2020 otsuse p 2, millega arvati hagejad kostja liikmete hulgast välja, tühistamiseks. Koosolek otsustas, et hagejate taotlusi 17.06.2020 juhatuse otsuse tühistamiseks ei rahuldata ja juhatuse otsus jääb jõusse. Ringkonnakohus järeldab koosoleku protokolli sõnastusest, et volinike koosolek vaatas läbi hagejate avalduste alusel juhatuse otsuse hagejate väljaarvamise kohta. Selliste otsuste tegemine oli põhikirja p 7.1.6 järgi volinike koosoleku pädevuses. Volinike koosolek ei teinud otsuseid, et hagejad välja arvata. Ringkonnakohus möönab, et 16.09.2020 volinike koosoleku vaidlustatud otsuste pealkirjade sõnastus on mitmeti mõistetav, kuid otsustuste sisu arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud hagejate väljaarvamise otsusega. Ringkonnakohus märgib, et kostja ise on käsitanud 16.09.2020 volinike koosoleku otsuseid vastuoluliselt, leides apellatsioonkaebuses, et just sellel koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivusest sõltub see, kas hagejad olid 29.06.2022 üldkoosoleku toimumise ajal kostja liikmed või mitte ning oluline ei ole, et juhatuse 17.06.2020 otsus, millega hagejad arvati kostja liikmete hulgast välja, on kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud.
5. Vaidlust ei ole, et kostja 17.06.2020 juhatuse otsus hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta on tunnistatud tsiviilasjas nr 2-20-13551 tehtud otsustega kehtetuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna juhatuse 17.06.2020 otsus hagejate väljaarvamise kohta tunnistati tsiviilasjas nr 2-20-13551 otsusega kehtetuks, siis samadel asjaoludel ei saa olla kehtivad volinike koosoleku otsused, millega jäeti hagejate taotlused rahuldamata ja kinnitati juhatuse otsust hagejate väljaarvamise kohta.

§ 457

lg 1 järgi on juhatuse 17.06.2020 otsuse kohta tehtud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik. Kuna juhatuse 17.06.2020 otsus hagejate väljaarvamise kohta oli vastuolu tõttu kostja põhikirjaga tunnistatud kohtuotsusega kehtetuks, siis on MTÜS § 24 lg 1 järgi kehtetud ka samade asjaolude pinnalt tehtud kostja volinike 16.09.2020 koosoleku otsused, millega otsustati juhatuse otsus hagejate väljaarvamise kohta jõusse jätta. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja 16.09.2020 volinike koosoleku otsused 1–5 on kehtetud. 25. MTÜS § 24 lg 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Hagejad palusid kehtetuks tunnistada kostja 27.09.2020 üldkoosoleku otsused nr 2–6, millega kinnitati juhatuse otsused hagejate liikmest väljaarvamise kohta. Maakohus tunnistas otsused kehtetuks, kuna kostja põhikirjast ega seadusest ei tulene kostja üldkoosolekule pädevust kinnitada juhatuse 17.06.2020 otsust hagejate liikmest väljaarvamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Kostja ei ole väitnud, et üldkoosolekul oleks olnud pädevus kinnitada juhatuse otsust hagejate liikmest väljaarvamise kohta, kuid kostja väitel on maakohus tõlgendanud vaidlustatud üldkoosoleku otsuste sisu ebaõigesti. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on vaidlustatud otsustes kinnitatud sõnaselgelt juhatuse 17.06.2020 otsust hagejate väljaarvamise kohta. Üldkoosoleku otsuste sõnastusest ei saa järeldada, et kostja üldkoosoleku sooviks oleks olnud ainult meelsuse avaldamine. Riigikohus on selgitanud korteriühistu üldkoosoleku kohta, et üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks 7 2-20-18568 õigusliku huvi (

§ 477

lg 1, § 368 lg 1) jaatamiseks piisab juba sellest, kui otsuse sõnastus ei ole selge ehk on oht, et seda tõlgendatakse erinevalt (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450, p 17). Ringkonnakohtu arvates on eelviidatud seisukoht asjakohane ka mittetulundusühistu üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuste vaidlustamisel. Praegusel juhul on hagejad saanud aru, et 27.09.2020 üldkoosoleku vaidlustatud otsustega on nad jätkuvalt kostja liikmete hulgast välja arvatud, kuid kostja arvates peegeldavad üldkoosoleku otsused 2–6 ainult üldkoosolekul osalenud kostja liikmete meelsust.

1. Kostja 27.09.2020 vastuvõetud põhikirja p 5.4 järgi pidi juhatus teatama kõigile liikmetele üldkoosoleku toimumisest kirjalikult või e-kirjaga vähemalt 30 päeva enne koosoleku toimumist. Varem kehtinud põhikirja p 6.4 järgi pidi juhatus teatama üldkoosolekust kõigile liikmetele suuliselt, kirjalikult või muul viisil. Vaidlust ei ole, et 29.06.2022 üldkoosoleku toimumisest ei teavitatud hagejaid.
2. Kostja väidab, et ta ei olnud kohustatud saatma hagejatele 29.06.2022 üldkoosoleku toimumise kohta teadet, kuna vaidlus hagejate kostja liikmest väljaarvamise üle ei olnud lõppenud seonduvalt 16.09.2020 volinike koosoleku otsuste kehtivuse vaidlusega. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.
3. Harju Maakohus rahuldas 30.11.2020 otsusega hagejate nõude tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 17.06.2020 otsus hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2022 otsusega jäi maakohtu otsuse resolutsioon muutmata ja Riigikohus jättis 30.05.2022 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega kohtumenetlus kostja juhatuse otsuse üle, millega hagejad kostja liikmete hulgast välja arvati, lõppes 30.05.2022 vastava kohtuotsuse jõustumisega. Meelevaldne on kostja järeldus, et seni, kuni ei olnud 16.09.2020 volinike koosoleku otsuste, millega vaadati läbi hagejate avaldused juhatuse 17.06.2020 otsuse tühistamiseks, kehtetuks tunnistamise kohta tehtud kohtulahend jõustunud, ei olnud hagejad jätkuvalt kostja liikmed ja neid ei tulnud teavitada üldkoosoleku toimumisest. See, kui kostja 16.09.2020 volinike koosolek otsustas hagejate taotlused nende liikmelisuse ennistamiseks jätta rahuldamata ja kinnitada juhatuse 17.06.2020 otsust hagejate väljaarvamise kohta, ei tähenda, et juhatuse kehtetu otsus kehtiks kuni volinike koosoleku otsuste vaidlustamise kohta tehtud kohtuotsuste jõustumiseni. Kuna 29.06.2022 üldkoosoleku toimumise ajaks oli jõustunud kohtuotsus, millega tunnistati hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsus kehtetuks, siis olid hagejad jätkuvalt kostja liikmed ja kostja oleks pidanud neile teatama 29.06.2022 üldkoosoleku toimumisest. Kuna kostja seda ei teinud, on õige maakohtu järeldus, et seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on üldkoosolekul vastuvõetud otsused MTÜS § 241 lg 1 järgi tühised. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud

§ 162lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

§ 171

lg 1 järgi tuleb apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seonduvad kulud jätta kostja kanda. 30. Hagejate (vastustajate) menetluskulude nimekirjast nähtub, et nad on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid esindajatasuna esindaja 7,05 tunni töö eest koos käibemaksuga 1206,50 eurot. 31.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate menetluskulude 8 2-20-18568 nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on hagejate esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning suhtlema hagejatega. Ringkonnakohus peab hagejate esindaja tunnitasu mõistlikuks ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks.

Hagejatele tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuga. 32. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejatele hüvitamisele menetluskulu 1206,50 eurot. Hagejad on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 33.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9