4-24-1132/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1132 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane, Kertu Paas Väärteoasi Jüri Aavastiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.03.
3. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,002321 Menetlusalune isik Jüri Aavastik isikukood 35804192729; elukoht XXX; e-post XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.
4. a RESOLUTSIOON
5. Jätta Jüri Aavastiku kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.03.
6. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,002321 muutmata.
7. Kohustada Jüri Aavastikku loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
8. Selgitada Jüri Aavastikule, et juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 11.02.
9. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna politseinik Roland Kruus väärteoprotokolli selle kohta, et Jüri Aavastik juhtis 11.02.
10. a kella 02:21 paiku Tartu linnas Sõpruse pst 8 juures, liikudes Anne tänava suunas mootorsõidukit Volvo XC 70 registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,79 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellega rikkus J. Aavastik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõuet ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.03.
11. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,002321 karistati J. Aavastikku LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. 27.03.
12. a esitas J. Aavastik nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles ta tunnistab oma eksimust ning vabandab siiralt. J. Aavastik palub juhtimisõiguse alles jätta, kuna ta sõidutab XXX ning lisaks on ees kolimine XXX. Kui juhtimisõiguse äravõtmise tühistamine pole võimalik, palub menetlusalune isik kasvõi 1 kalendrikuu pikendust, et ta saaks teha vajalikud toimetused ära. 06.05.
13. a määrusega võeti J. Aavastiku kaebus menetlusse ning kohus määras arutada kaebust avalikul kohtuistungil Tartu Maakohtus
14. juunil
15. a algusega kell 10.
16. 12.06.
17. a peetud kohtuistungil jäi J. Aavastik kaebuse juurde. Kohtuistungil avaldas J. Aavastik, et ta siiralt kahetseb ja tunnistab süüd. J. Aavastik kirjeldas, kuidas ta sõitis XXX poole, kes elab XXX, et tema juures ööbida. Nüüdseks on ta teinud järeldused ja alkoholi üldse enam ei võta. Kriminaalaja ei ole tema suhtes uuendatud, ta võtab osa programmist, juulikuust on teda järjekorda pandud ja ta teeb ka pidevalt PET analüüse. Järgmine analüüsi aega on juulikuus. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebus tuleb rahuldamata jätta ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata jätta. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et J. Aavastik juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. J. Aavastik avaldas nii kaebuses kui ka kohtus, et ta tunnistab oma süüd. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on tõendatud järgmiste tõenditega. 2/6 Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab J. Aavastikul
18. veebruaril
19. a esinenud joovet. Väljatrükist nähtub, et 11.02.
20. a kella 02:52-02:56 vahel Tartu linnas Sõpruse pst 8 juures tegi Lõuna prefektuuri politseinik Roland Kruus alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0075 kindlaks, et J. Aavastiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,79 mg alkoholi. Arvestades seda, et nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,05 mg/l, on tõendatud, et J. Aavastiku väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,74 mg/l kohta, mis on enam kui LS § 69 lg-s 3 sätestatud piirmäär. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik kirja pannud: „Sõitsin koju ja mind peeti kinni.“. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Kevin Vahtramäe otsustas 11.02.
21. a kell 02:21 kõrvaldada J. Aavastiku sõiduki Volvo XC 70 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt teisaldati Volvo XC 70 registreerimismärgiga XXX hoiukohta Tartus Tähe 106A. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Teatis kinnitab, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Roland Kruus on läbinud 20.07.
22. a Pädeva mõõtja koolituse ning Metrosert taatlustunnistus kinnitab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0075 ehk mõõtevahendi kordustaatluse läbimist ja nõuetele vastamist. Seega mõõdeti joovet vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et J. Aavastik juhtis 11.02.
23. a kella 02:21 paiku Tartu linnas Sõpruse pst 8 juures, liikudes Anne tänava suunas mootorsõidukit Volvo XC 70 registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,79 mg/l +/- 0,05 mg/l. Järelikult on J. Aavastiku tegevuses tõendamist leidnud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohus leiab, et J. Aavastik pani LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning avaldas kohtus sõitmise põhjuse, milleks oli see, et XXX võttis võtmed ära ja viskas teda XXX korterist välja. Tal ei olnud kuhugi minna ja ta otsustas sõita Põhja puiesteele. Ta oleks kindlasti saanud ka teisiti liikuda Põhja puiesteele, aga kuna tal on uus telefon ning ta ei valda seda, et oleks takso kutsunud ning saanud taksoga sõita. J. Aavastiku sõnul ei tulnud tal sellist mõtetki pähe. Alkoholijoobe kontrollimise hetkel mõõdeti J. Aavastiku alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,74 mg/l kohta. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus jäi LS § 224 lõike 2 ülemmäära lähedale ehk kriminaalse joobe määrale väga lähedale. Sellises joobes isik saab aru, et ta on alkoholijoobes ning ta ei tohi sõidukit juhtida. J. Aavastik teadis, et tal esineb alkoholijoove, kuid sellest hoolimata asus ta sõidukit juhtima. Seega J. Aavastik teadis, et teostab süüteokoosseisule 3/6 vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut J. Aavastikku tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Kohus peab väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. J. Aavastik palub kaebuses juhtimisõiguse alles jätta, kuna ta sõidutab XXX ning lisaks on ees kolimine XXX. Kui juhtimisõiguse äravõtmise tühistamine pole võimalik, palub menetlusalune isik kasvõi 1 kalendrikuu pikendust, et ta saaks teha vajalikud toimetused ära. J. Aavastiku süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et kohtule teadaolevalt menetlusalune isik muid liiklusnõudeid ei rikkunud, ta ei ületanud kiirust, ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ning rikkumisega ei kaasnenud isikulist ega varalist kahju. Samas võib seda põhjendada ka sellega, et J. Aavastik pani teo toime Tartu linnas nädalavahetusel ning öisel ajal, mil liiklustihedus üldteadaolevalt ongi väike ning tõenäosus liiklusõnnetusse sattuda madalam. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada sellega, et menetlusaluse isiku joove oli 0,74 mg/l kohta, mis on LS § 224 lg-s 2 ette nähtud ülemmäära lähedal. Joobest alates 0,75 mg/l kohta alustatakse juba kriminaalmenetlus. J. Aavastiku tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. J. Aavastik kahetses tehtut, seega arvestab kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt J. Aavastikul kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ei ole, kuid kohtuvälise menetleja avaldatud informatsiooni kohaselt oli J. Aavastikul viimane kokkupuude politseiga detsembris
24. aastal, mil ta mootorsõidukit alkoholijoobes olles juhtis. 24.01.
25. a kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega määrati J. Aavastikule kohustus mitte juhtida mootorsõidukit, trammi ega maastikusõidukit alkoholi piirmäära ületades või joobeseisundis. Lisaks kohustus J. Aavastik 1 aasta jooksul andma alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks neljal korral alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli vereproove ning läbima sotsiaalprogrammi ja vaimse tervise õe esmase vastuvõtu alkoholi liigtarvitamise häire ravi teenuse raames. Menetlusalune isik tunnistas kohtus, et elu jooksul on joobes juhtimisi korduvalt juhtunud ja varem on joobes juhtimise eest ka juhtimisõigus ära võetud. Ta ei osanud põhjendada, miks ta sõitis. Pärast vaidlusalust juhtumit oli tal aprillikuus politseiga kokkupuude Rannus, kus keegi majarahvast kutsus politsei välja. J. Aavastik tunnistas, et ta sõitis oma maja eest kaupluse juurde. Tuli politsei, mõõtis joovet ja natuke oli veres. Menetlusaluse isiku sõnul oli ta selleks 4/6 ajaks kätte saanud kriminaalasja lõpetamise määruse ja teadlik sellest, millised kohustused talle määrati. J. Aavastikku iseloomustavast materjalist nähtub, et joobes juhtimine ei olnud talle esmakordne üksikjuhtum, vaid seda on ta elu jooksul ette tulnud mitmeid kordi. Päringust menetlusaluse juhtimisõiguse kohta on näha, et alates
26. a on J. Aavastikult aastate jooksul korduvalt juhtimisõigus ära võetud. J. Aavastiku suhtes lõpetati
27. a jaanuaris kriminaalmenetlus mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistust kohaldamata ja talle määrati mh kohustus mitte juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületades või alkoholijoobes, kuid J. Aavastik, olles teadlik talle määratud kohustusest, asus siiski taaskord väga lühikest aega pärast menetluse lõpetamist 11.02.
28. a öösel alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtima. Ka pärast veebruaris
29. a toimunud mootorsõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületavas seisundis tabati ta taaskord ning seda
30. a aprillis alkoholi tarvitanuna roolist. Selline käitumine väärib kindlasti avalikku hukkamõistu üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes ning mõistetav karistus peab täitma ka J. Aavastiku suhtes eripreventiivset eesmärki, et ta enam samalaadseid rikkumisi toime ei paneks. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-1-6-17, p 16). Kuna varem korduvalt karistuseks mõistetud rahalised karistused, üldkasuliku töö kohaldamine, vangistus ega ka juhtimisõiguse äravõtmine, samuti kriminaalmenetluse lõpetamine lisakohustuste määramisega ei suutnud heidutada J. Aavastikku uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et rahatrahvi kohaldamine ei täidaks eripreventiivset eesmärki. Kuivõrd J. Aavastik on korduvalt ja tahtlikult eiranud liiklusseaduse nõudeid, juhtinud mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja joobeseisundis, on ta teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohtu
31. juuli
32. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-37-08 on antud juhised KarS § 50 lg 2 rakendamiseks. Selles otsuses nenditakse esmalt, et mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit. Mootorsõiduki kasutamine peab seejuures olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (vt RKKKo 3-1-1-91-07, p 7) (RKKKo nr 3-1-1-70-14 p 7). Kohus on arvamusel, et J. Aavastiku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta XXX sõidutamiseks ei välista temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuivõrd ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades enamohtlik rikkumine ning see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav tegevus. Juhtides mootorsõidukit seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhi tegevus liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Seega tuleb mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et korduval liiklussüütegude toime panemisel on ranged tagajärjed. Seetõttu tuleb menetlusalusele isikule väärteo toimepanemise eest mõista rangem karistus, mis loodetavasti 5/6 edaspidi suunab J. Aavastikku õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Aavastiku kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmata ning leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud J. Aavastikku karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks sanktsiooni keskmises määras vastab teo raskusele ja on põhjendatud ka isikust tulenevatest asjaoludest. J. Aavastik palus kaebuses alternatiivselt 1 kalendrikuu võrra pikendust, et ta saaks vajalikud toimetused ära teha. Kuivõrd kaebuse esitamisest on praeguseks möödunud enam kui 1 kuu, on menetlusalusel isikul olnud piisavalt aega, et XXX kolida ja muud vajalikud toimingud ära teha, seega jätab kohus J. Aavastiku sellekohase taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et J. Aavastik on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6/6