Obsah (4)

§ 68§ 66§ 31§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juunil 2024 Jõhvis Väärteoasja number 4-24-1838 (244024002593) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike

§ 68

lg 2 alusel arvestada Tadeusz Cybula karistusaja hulka kinnipidamise aeg alates 25.05.2024 kell 06:19 kuni 26.05.2024 kell 09.15, täielikult ärakantud on 24 tundi ehk üks kinnipidamispäev (10 trahviühikut). Kandmisele kuulub rahatrahv 90 (üheksakümmend) trahviühikut summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot.

§ 66

lg 2 alusel määrata rahatrahvi summas 360 euro tasumine ositi 2 (kahe kuu) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VTMS § 204 lg 2 alusel rahatrahvi esimene osa, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot tuleb edasikaebamise tähtaja ehk 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse teatavakstegemisest tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: 1 SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor pangas nr EE401700017002872300 LHV Pank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924400001505 ja selgitus „Tadeusz Cybula 4-241838 rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel Tadeusz Cybulalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 5 (viis) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Tadeusz Cybula kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Tadeusz Cybulale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 19.06.
2. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 12.07.
3. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 30.07.2024 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale apellatsiooni esitanud. VTMS § 105 lg 1 kohaldamine Kohtuväline menetleja esitas taotluse tunnistada Tadeusz Cybula süüdi LS § 224 lg 2 alusel ning mõista karistuseks 7 (seitse) päeva aresti ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Menetlusalune isik taotles mitte kohaldada talle aresti, mõista muu karistus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas end täielikult süüdi ja väljendas kahetsust. Ta avaldas, et süüdistuse sisu on talle arusaadav ja kõik faktilised asjaolud väärteoprotokollis on näidatud õigesti. Vastavalt 25.05.2024 koostatud väärteoprotokollile, isik juhtis mootorsõidukit 25.05.2024 kl 06:18 Altserva tänaval Kohtla-Järvel Ida-Virumaal juhile keelatud seisundis, mil tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,29 mg/l kohta. Isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 alusel. 2 Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et kl 06.30-06.34 tuvastati isiku väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse – mitte vähem kui 0.29 mg/l kohta. Seega menetlusaluse isiku ütluste ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on tõendamist leidnud esitatud süüdistus, et isik juhtis mootorsõidukit 25.05.2024 kl 06:18 Altserva tänaval KohtlaJärvel Ida-Virumaal juhile keelatud seisundis, mil tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,29 mg/l kohta. Faktiliste asjaolude kohta ei tekkinud kohtuliku arutamise käigus ühtegi küsitavust. Subjektiivse külje poolest on kohtu arvates tõendatud, et menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et olles varasemalt tarvitanud alkoholi, asus ta juhtima mootorsõidukit. Jätkates mootorsõiduki juhtimisega, sooviski isik juhtida sõidukit seisundis, mis oli tingitud alkoholi tarvitamisest, mis on igal juhul juhtimisel keelatud seisund, mille puhul peab isiku väljahingatavas õhus olla alkoholi vähemalt 0,10 mg/l kohta. LS § 69 lg 3 mõttes ei ole oluline, kas isik tunneb ennast hästi, kainena, rõõmsameelse, terve või muus seisundis olevat. Juhi keelatud seisundiks loetakse seaduse mõttes seisund, kui isiku organismis on alkohool: tsitaat „Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.“ Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Tuleb kontrollida, kas isik on ülalnäidatud asjaoludes eksinud

§ 31

lg 1 mõttes ja kas sel juhul vastutab ta ettevaatamatusest toime pandud teo eest. Kuigi isik on seisukohal, et asudes sõidukit juhtima 25.05.2024 kl 06 paiku paiku tundis ta ennast hästi ega kahtlustanud ebakainet olekut, ei ole tegemist

§ 31mõttes eksimusega õugusvastasust välistavas asjaolus.

Juhul, kui isik tarvitas alkoholi samal ööpäeval, ei saaks kõrvalvaataja seisukohalt olla piisavat tõenäosuslikku ettekujutust, et isiku organismis ei ole alkoholi ja tal on võimalik hakata mootorsõidukit juhtima. Riigikohtu lahend 1-16-9964/36: „15.

§ 31

lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.

§ 31

lg 1 kohaldamiseks tuleb järelikult tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu.“ Seega

§ 31

järgi eksimuse instituudi kohaldamisel taandub arutamine ikka sellele, kas isik tegutses hädakaitses, hädaseisundis või kohustuste kollisiooni olukorras. Midagi sellist nagu hädakaitse, hädaseisundi või kohustuste kollisioonis tegutsemist ei ole käesolevas kohtuasjas tuvastatud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistus Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi 3 sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse: Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse valiku kaalumisel mitu peamist momenti- kas karistada rahatrahviga, kas juhtimisõiguse äravõtmisega, kas arestiga ja kas selle juures on vajalik lisakaristuse kohaldamine. Kuna LS 224 lg 2 näeb ette vabaduse võtmisega seotus karistusliigi kõrval ka muid karistrusliike, kaalub kohus eeskätt, kas isikut on vimalik karistada rahatrahviga. Selline karistuse liik, rahatrahv, on LS § 224 lg 2 järgi on ette nähtud, seega kohaldamisele võimalik. Selle karistusliigi kasuks on asjaolu, et isikul on töökoht, seega püsiv sissetulek. Isik on varasemalt karistatud väärteokorras kahel korral 07.12.2022 ja 31.08.2023, vt karistusregisterist väljavõte. Isikule varasemalt samalaadse teo eest kohaldatud rahatrahv oli isiku poolt täidetud 24.07.

1. Samas, 04.08.2023 pani isik toime taas samalaadse väärteo toime ja 31.08.2023 karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Ei saa jätta tähelepanuta, et määratud ( ja tasutud) rahatrahv samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemise eest ei ole isikut siiski piisavalt mõjutanud hoiduda edaspidi uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Ka pärast
2. a rikkumist pani isik taas samalaadse väärteo toime, nüüd mais
3. Kohus leiab, et kuigi rahatrahvi kohaldamine ei ole iseenesest välistatud, samas näitab isiku käitumine, et isikut tuleb mõjutada tõsisemalt kui ainult rahatrahviga. Nüüd kohus analüüsib raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, tuvastab isiku süü suurust jsa annab hinnangu rikkuja isikule. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks on isiku poolt süü tunnistamine ja kahetsus. Isik tunnistas tegu ja kahetses koheselt kohtuvälise menetluse käigus ja kinnitaski seda ka kohtuistungil. Kohtul ei ole alust kahelda isiku kahetsuses. Kohtuistungil näitas isik kohtu arvates selget siirat taunitavat suhtumist oma teosse. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on oluliselt alla keskmise. Tegemist on ühe teoga, millele vastab üks väärteokoosseis. Isiku poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud.Toimepandud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohus arvestab, et väärteokoosseis on täidetud subjektiivses mõttes otsese tahtlusega. Isiku organismis tuvastati alkohoolisisaldus 0,29 mg/l kohta, mis on LS § 224 lg 2 definitsiooni vinklis ( 0,25 kuni 0,74 mg/l kohta) tunduvalt alla keskmise ja läheneb minimaalsele määrale, millest algab vastutus LS § 224 lg 2 järgi. Kohus ei tuvastanud ühtki muud faktilist asjaolu, mis suurendaks isiku süüd. Kohus arvestab süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on isik varasemalt väärteokorras liiklusalaste salalaadsete süütegude kahel korral karistatud. Lahendis 4-22-4139 p 13 on Riigikohus selgitanud, et karistuse määramisel ja mõistmisel on võimalik arvestada isiku varasemate, muuhulgas kustunud, karistustega. Isikul arhiveerituid muid karistusi ei ole. Võib tõdeda positiivses mõttes, et menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist pikaajalise 4 liiklusrikkujaga. Samas on tegemist kolmanda samalaadse rikkumisega alates novembrist
4. Vastavalt isiku ülekuulamisprotokollile, omab ta töökohta. Arvestades süü suurust ( tunduvalt alla keskmise), isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et isikut tuleb karistada rahatrahviga keskmisest määrast väiksemal määral, samas ei saa rahatrahv olla miimimaalse määrale lähedane. Rahatrahvi keskmine määr on LS § 224 lg 2 saktsiooni arvestades 150 ühikut so 600 eurot, maksimummäär on 300 ühikut summas 1200 eurot. Sellise määra sisse jääb konkreetse isiku süü suurus (alla keskmise), üks karistust kergendav asjaolu (kahetsus) ja süüdlase isik ( varasemalt kahel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest). Kohus leiab, et põhjendatud karistada rahatrahviga 100 ühikut summas 400 eurot. Karistusaja hulka tuleb arvestada

§ 68

lg 2 alusel kinnipidamisaega, täielikult ära kantud on 24 tundi, mis vastab 10 ühikule ehk 40 eurole. Tasumisele kuulub 90 ühikut ehk 360 eurot. Kohus peab võimalikuks lubada isikul tasuda trahv kahes osas kahe kuu jooksul. Kohus leiab, et isikule on põhjendatud kohaldada lisakaristust, seda isiku liiklusest ajutiseks kõrvaldamiseks ja tõhusamaks mõjutamiseks. Kohtu arvates just rahatrahv koostoimes juhtimisõiguse äravõtmisega saaks mõjutada isikut, suunata teda seadusekuulekale elule, et ta loobuks auto juhtimisest seisundis, kui ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud. LS § 224 lg 3 p 2 näeb ette, et menetleja võib kohaldada isikule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist alates 3-st kuni 12-ni kuuni juhul, kui isik oli varasemalt sama teo eest karistatud. Kohus leiab põhjendatuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Kohus leiab, et 5kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei kitsenda isiku töö- ja isiklikku elu põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. Juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik tähendabki isikule ebamugavuste tekitamist ja tema võimaluste kitsendamist, seda eelkõige eesmärgiga isoleerida juht liiklusest teatud perioodiks ja samas anda talle signaali, et tema liikluskäitumine ei ole aktepteeritav. P 9 lahendis 4-23-1826 on Riigikohus osutanud sellele, et „juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-617, p 17).“ Süüdlasel ei ole alust arvata, et liiklusväärtegude toimepanemisel on temale kohaldatavaks karistusliigiks alati rahatrahv. Sama lahend: „12. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-16-17, p-d 16-19.)…“ Kohtupraktikas on rõhutatud, et põhi- ja lisakaristuse kohaldamine ei tohi minna üle piiri, arvestades süü suurust ja eripreventiivseid kaalutlusi, Riigikohtu lahend 3-1-1-18-17 p 13: „Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt 5 olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“ Kohtuväline menetleja leidis, et isikut mõjutab ainult arest ja selle juurde on vajalik ka lisakaristus. Lahendis 1-19-4150/132 p 27 on märgitud, et suulise ja vahetu kohtumenetluse tulemina väljakujunenud kohtuniku arusaam isiku karistamisest tugineb õiguslikule raamistikule lisaks ka kohtuniku siseveendumusele ja karistuse mõistmisel on alati kaalutlusruumi: „…Karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. septembri
2. a otsus nr 5-20-5/10, p 19). Kohtule karistuse mõistmisel antud kaalutlusruum tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu.“ Kohus möönab, et kuna tegemist on isiku poolt juba kolmanda samalaadse rikkumisega ajavahemikus november 2022 kuni mai 2024, võib tõdeda, et isik on liikluses probleemne ja temast tuleneb teatud oht. Samas arvestab kohus isiku taunitavat suhtumist teosse ja oma käitumise probleemi mõistmist. Tegemist ei ole kohtu arvates (veel) paadunud rikkujaga, kes jätaks trahve maksmata või jätkaks sõiduki juhtimisega ajal, kui tal juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Kohus on arvamusel, et liiklusalastes väärtegudes on rahatrahvi ja juhtimisõiguse koostoimes kohaldamine on tõhus karistuslik meede, kuna trahv kitsendab isiku majanduslikku olukorda, juhtimisõiguse äravõtmine võib kitsendada nii majanduslikku olukorda kui ka tekitada isikule muid kitsendusi ja ebamugavusi tema isiklikus ja tööelus ja seda pikemaks perioodiks. Konkreetse isiku puhul oleks kombineeritud karistuse toime reaalne – isiku suhtumine karistuse täitmisesse on adekvaatne, ta tasus varasema trahvi ära, samuti ei juhtinud ta sõidukit talle keelatud ajal, mis juhtimisõigus oli tal karistusena ära võetud. Mistõttu kohus ei jaga politseiseisukohti, et ainult arest ehk vabaduse võtmisega seotud karistus võib isikut mõjutada, et ta sõidaks seadusekuulekalt. Politsei taotlus kohaldada isikule karistusena aresti jäetakse tagajärjetuks. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule mõistetav põhi- ja lisakaristus, 100 trahviühikut rahatrahv summas 400 ( maha arvata 40 ühikut ärakantud karistust) ja 5-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine vastavad süü suurusele, isikule ja ühiskonna turvalisuse tagamise vajadusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6