Obsah (5)

§ 421§ 401§ 403§ 404§ 408

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-104610 Tsiviilasi Aktiva Fin

§ 421

teises lauses sätestatule, mille kohaselt tarbijakrediidilepingu sätteid kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastusega. Samuti selgitas kohus hagejale, et kohtul on asja lahendamisel omal algatusel vaja kontrollida, kas laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Kohus kohustas hagejat välja tooma laenulepingu puhul asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. 15. Kohus selgitas 19.02.2024 hagejale, et Tallinna Ringkonnakohus on analoogses vaidluses teinud 15.12.2023 otsuse (tsiviilasi 2-22-150688). Ringkonnakohus ei järginud selles asjas varasema kohtupraktika seisukohta, et tarbija antud deklaratiivne võlatunnistus pöörab tõendamiskoormise tema kahjuks ringi ka juhul, kui esialgne võlasuhe vastab tarbijakrediidi tunnustele (vrd nt TlnRnKo, 04.08.2023, 2-20-19126, p 17.3) või vähemalt tõendab sama dokument esialgset (refinantseeritud) kohustust (samas p 17.4). Kirjeldatud varasem seisukoht ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel piisavalt kooskõlas

1. ptk
2. jao sätete eesmärgi ja mõttega. Nimelt saab krediidiandja (või temalt loovutuse teel nõude omandaja) tarbija teadmatust kasutades hõlpsasti sõlmida võlakokkuleppe sisuga sarnastel tingimustel lepingu (võlatunnistuse) ja sel viisil vältida tarbijakrediidi puhul ette nähtud kaitsenormide tõhusust. Hagejal tuli maakohtule teatada, kas ta jääb oma seisukoha juurde ja käsitleb võlakokkulepet konstitutiivse võlatunnistusena ega soovi esile tuua ja tõendada asjaolusid, mis kajastavad võlakokkuleppes. Kohus hoiatas, et kui hageja ei too esile ega tõenda kostja kui tarbijaga lepingu sõlmimise ja esialgse võlasuhte kujundamise asjaolusid, võib jääda hagi tervenisti rahuldamata.
3. Hageja selgitas 29.02.2024, et enne võlatunnistuse nr xxx sõlmimist oli kostjal sõlmitud refinantseerimisleping xxx. Hageja esitas 17.12.2019, 02.02.2020, 26.09.2020 kuupäevadega lepingud.
4. 15.04.2024 selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole välja toonud, mis kuupäeval refinantseerimisleping xxx sõlmiti. Kohus juhtis tähelepanu, et sellise numbriga lepingut esitatud lisade hulgas ei ole. Ka ei ole esitatud lisade hulgas lepinguid numbritega xxx, xxx. Esitatud lepingutel puuduvad numbrid. Hagejal tuli selgelt välja tuua, millised lepingud refinantseeriti ja kuidas refinantseerimislepingus kajastatud summa kujunes. Laenude ülekandmiste kohta tuli esitada tõendid. Hagejal tuli selgitada ülesütlemist. Kostjale on teatatud - 09.06.2021 ütleme üles Teiega sõlmitud laenulepingu nr. xxx. Teatest ei ole võimalik aru saada, mis kuupäevaga lepingut see ülesütlemine puudutab, laenulepingut nr xxx esitatud ei ole. Hagejal tuli kõikide lepingute puhul välja tuua, palju on ta erinevaid tagasimakseid iga lepingu puhul teostanud.
5. Hageja väitel on kostjaga sõlmitud järgmised laenulepingud: • 17.12.2019 sõlmitud leping nr xxx, mille laenusumma oli 700 eurot ja mis sisaldas endas üksnes väljamakset samas summas, st 700 eurot (dtl 80-82); 4 • 02.02.2020 sõlmitud refinantseerimisleping nr xxx, mille laenusumma oli 796,49 eurot, mis koosnes väljamaksest summas 73,00 eurot, lepingu nr xxx põhiosa jäägist 674,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressidest summas 4,12 eurot ning lepingutasust 45,08 eurot (dtl 83-86); • 26.09.2020 sõlmitud väljamakseta refinantseerimise leping nr xxx, mille laenusumma oli 825,68 eurot, mis koosnes lepingu nr xxx põhiosa jäägist 776,36 eurot, refinantseeritud laenu tasumata teenusarved 10 eurot, lepingu muutmise tasust 39,32 eurot (dtl 87-90). 19.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidi andmisel peab krediidiandja järgima

§ 403

⁴ sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohi ületada maksimaalset lubatud määra. Seega krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. 20.

§ 404

lõike 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lõike 2 kohaselt sisaldama selgelt ja kokkuvõtlikult

§ 404lg 2 loetletud teavet.

Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (

§ 408lg 1).

21. Kohtule esitatud lepingutel ei ole kostja digiallkirja ega omakäelist allkirja. Hageja on esitanud kohtule lepingute kohta pdf formaadis failid. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi väidet selle kohta, et lepingud oleks sõlmitud sidevahendite abil. Hageja ei ole esile toonud, millal ja kuidas kostja tegi

§ 404kohase (st sisu ja vormiga) tahteavalduse.

Seega ei ole hageja välja toonud faktilisi asjaolusid, mille põhjal kohus saaks kontrollida, kas tahteavaldus vastas

§ 404või 410 nõuetele.

22. Krediidilepingu korral peab ka hageja tõendama, et ta on krediidi tarbija kasutusse andnud. Krediidi väljamaksmine või kasutusse andmine omab tähtsust ka juhul, kui tarbija tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ei sisaldanud

§ 404

lõikes 2 või 2³ sätestatud andmeid – sel juhul muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

1. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud nende lepingute alusel laenu kätte. Kohus selgitas hagejale 15.04.2024, et laenude ülekandmiste kohta tuleb esitada tõendid. Hageja ei ole kohtu selgitustele vaatamata tõendanud laenu väljamaksmist kostjale, mistõttu ei ole hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik