Obsah (11)

§ 117§ 199§ 118§ 74§ 123§ 16§ 113§ 28§ 42§ 13§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 26. juuni 2024 Kohtuasja number 1-23-6943 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Ingrid Kullerkann ja Aarne Sarjas Ko

) § 118 lg 1 p 7 järgi ja Tõnu Kuudebergi süüdistuses

§ 117lg 1 – § 13 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 9.

aprilli 2024 otsus Apellandid süüdistatav Urmas Tilga. Isikukood 36610082729; viibib vahistatuna Tartu Vanglas; enne vahistamist töötas OÜ Woodinvest saekaatris R külas Valgamaal; viimati karistatud Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2011 otsusega

§ 199

lg 2 pde 5 ja 9 järgi 5 aasta 6 kuu 20 päevase liitvangistusega; Urmas Tilga kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello; Tõnu Kuudebergi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Tõnu Kuudeberg. Isikukood 37103156515; elukoht XXX; töötu; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Ainar Koik; kannatanu A.K. Menetluse vorm suuline, kohtuistung

1. juunil 2024 RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. aprilli 2024 otsus Tõnu Kuudebergile käitumiskontrolli kohaldamise osas. Jätta Tõnu Kuudebergile käitumiskontroll kohaldamata.
4. Tõnu Kuudebergi kaitsja apellatsioon rahuldada. Urmas Tilga apellatsioon ja tema kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
5. Arvata menetluskulude hulka 395,28 eurone kaitsjatasu, sh 71,28 eurone käibemaks, mis tekkis seetõttu, et vandeadvokaadi abi Aivar Kello kaitses Urmas Tilgat apellatsioonimenetluses. Mõista selle menetluskulu katteks Urmas Tilgalt Eesti Vabariigi kasuks välja 395,28 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui see raha jääb 1 tähtajaks tasumata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
6. Arvata menetluskulude hulka 276,70 eurone kaitsjatasu, sh 49,90 eurone käibemaks, mis tekkis seetõttu, et vandeadvokaadi abi Andres Veski kaitses Tõnu Kuudebergi apellatsioonimenetluses. Jätta see kulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA (I) Süüdistus
7. Urmas Tilga oli
8. augusti 2023 kella 20:00 paiku Valgamaal Tõrva vallas X külas X kinnistul (talus) J.R. u pool õues. Seal oli veel teisigi inimesi. J.S. (sündinud
9. aastal) ütles U. Tilgale midagi sellist, mis viimast vihastas. Kättemaksuks selle eest pani U. Tilga J.S. e vastu lühikese aja jooksul toime erinevaid vägivallategusid. Ta lõi J.S. t vähemalt kolm korda tugevasti näkku. Löögist vastu vasakut silma tekkis J.S. ele vasaku silmakoopa põhja murd, löögist vastu nina ninaluude murd ning löögist vastu suud põrutushaav ülahuule limaskestal ja alveolaarkaarel igemes paremal II hamba kohal, paremal I hamba ja II ülemise hamba liikuvus ning verevalumid huultel. Veel lõi U. Tilga tema eelnevate hoopide tagajärjel mahapaiskunud J.S. ele tugevalt jalaga vähemalt korral vastu keha ja põhjustas nõnda J.S. ele nii valu kui verevalumid. Sellise vägivallakasutamisega põhjustas U. Tilga J.S. ele kogumis raske peaajukahjustuse ehk eluohtlikud (

§ 118

lg 1 p 1) tervisekahjustused: kõvakelmealune traumaatiline verevalum paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas; väheväljendunud ämblikuvõrkkestaalune verevalum paremal oimusagaral, mõlemal pool otsmikusagaral, vasakul otsmiku-oimu piiril, väikeajul; verevalum kõõlustanul paremal otsmiku-kiiru, vasakul otsmiku-oimu ja kukla piirkonnas, verevalum mõlemas oimulihases; ninaluude murd; vasaku silmakoopa põhja murd koos luukildude ja silmakoopa rasvkoe nihkumisega ülalõuaurkesse, veri vasakus ülalõuaurkes, verevalum vasaku silma sidekestal ja põrutushaav vasaku silma alalaul; põrutushaav ülahuule limaskestal ja alveolaarkaarel igemel paremal II hamba kohal, paremal I ja II ülemise hamba liikuvus, verevalumid huultel; kilpkõhre murd paremal pool ülemise sarve lähtekohas, verevalumid kaela pehmetes kudedes paremal kilpnäärme piirkonnas ja neelu limaskestal, vasakul keeleluu piirkonnas ja kõri limaskestal ning keeles, nahaalused verevalumid näol ja kaelal; verevalum pehmetes kudedes rinnakupideme ja rinnaaordi piirkonnas ning mõlemal pool rinnakelmel; verevalumid vasakul rindkere ülaosas, seljal; nahaalused verevalumid kätel ja jalgadel, nahamarrastused küünarnukkidel.

1. Nimetatud tervisekahjustuste tagajärjel suri J.S. ööl vastu
2. augustit 2023 oma elukohas Valgamaal Tõrva vallas X külas X talus. J.S. e surma täpne põhjus oli pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse traumaatilise verevalumiga paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas ning ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid peaaju koes hapnikupuudusest kahjustused ja peaajuturse.
3. Kõvakelmealuse verevalumi põhjustanud verejooksu sulgemine koos verevalumi eemaldamisega oleks ära hoidnud J.S. e surma. J.S. ele kiire arstiabi mitte osutamine vähendas tema ellujäämise võimalust. U. Tilga ei toimetanud hoolimata igaühele näha olevatest ulatuslikest peavigastustest J.S. t
4. augusti 2023 õhtul ega ka hiljem haiglasse, ei taganud naisele mingit arstiabi ja ega teinud hädaabikõnet. 2
5. U. Tilga tekitas J.S. ele tervisekahjustuse tahtlikult.

§ 118lg 1 p-des 1 ja 7 sätestatud tagajärjed (vastavalt oht J.S.

e elule ja J.S. e surm) saabusid aga ettevaatamatusest. Eluohtliku seisundi näol oli tegemist vahetagajärjega. Niisiis pani U. Tilga toime

§ 118lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. T. Kuudeberg nägi
2. augusti 2023 õhtul X talu õues oma elukaaslast J.S. t pikali maas. J.S. el olid ilmsed vägivallatundemärgid ja ulatuslikud vigastused peas. Naine oli verine ja palus T. Kuudebergilt abi. T. Kuudeberg viis J.S. e oma autoga tema ja J.S. e ühisesse elukohta X tallu. Ta jättis J.S. e haiglasse või perearsti juurde viimata ega kutsunud J.S. ele ka kiirabi. Niisiis jättis T. Kuudeberg J.S. e tema tervist veelgi raskemalt kahjustada võivasse ja eluohtlikku olukorda, kuni J.S. sealsamas X talu elumajas ööl vastu
3. augustit 2023 suri.
4. Alates X kinnistult ära toimetamisest kuni oma surmani oli J.S. e nägu veritsev ja tema silmade ümber paiknevate vigastuste tõttu oli ta näost paistes. Igale keskmisele inimesele arusaadavalt olid J.S. e peas ehk elutähtsas organis eluohtlikud vägivallajäljed. Ka oli J.S. valdavalt lamavas asendis ja käitus passiivselt. J.S. e tervislik seisund halvenes peale tema X talust koju tagasi jõudmist oluliselt. T. Kuudeberg oli sellest teadlik. Sellegipoolest jäi ta J.S. e tervise ja elu päästmise mõttes tegevusetuks. J.S. ele kiire arstiabi tagamise asemel käis T. Kuudeberg üksinda lähedases poes ja tõi sealt kanget alkoholi, mida ta tarvitas üksinda J.S. e juures viibides.
5. Kuivõrd T. Kuudeberg oli J.S. e elukaaslane, oli ta viimase suhtes kaitsegarant ja pidi hoidma ära selle, et eluohtlikus olukorras oleva J.S. e tervislik olukord täiendavalt kahjustub. T. Kuudeberg oleks pidanud tagama J.S. ele arstiabi, mille ta aga rohkem kui ööpäeva vältel tegemata jättis. Ta aga oleks saanud seda teha. Hädaabikõne tegi T. Kuudeberg alles
6. augustil 2023 kell 03:
7. Selleks ajaks oli J.S. aga juba mitmeid tunde surnud. Nii põhjustas T. Kuudeberg ettevaatamatusest tegevusetusega J.S. e surma ehk pani toime

§ 117lg 1 – § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(II) Maakohtu otsus 8. Maakohus mõistis mõlemad süüdistatavad vastavalt süüdistusele süüdi ja karistas U. Tilgat 8aastase vangistusega ning T. Kuudebergi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäi

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel 2-aastast katseaega seades täitmisele pööramata.

1. Vaidlust pole selles, et
2. augusti 2023 õhtul oli J.R. u ja tema kasuisa R.R. u elukohas Valgamaal Tõrva vallas X külas X kinnistu õues suitsuahju juures koosviibimine, kus veedeti aega ja tarbiti alkoholi ning grilliti ja suitsetati liha. Kohal oli neli inimest: J.R. , U. Tilga, T. Kuudeberg ja viimase elukaaslane J.S. .
3. R.R. u ja J.R. u ning T. Kuudebergi ütlustest nähtub, et suitsuliha sai valmis kella 7–8 paiku. U. Tilga ütlused suitsuliha valmissaamise aja kohta on muutlikud ega kattu eelnimetatud ütlustega. Esmalt väitis U. Tilga, et liha sai ahjust välja võtta umbes kell kolmveerand üheksa, ent mõne aja pärast ütles ta, et liha sai valmis juba poole seitsme aegu. U. Tilga ütlustest ei selgu, miks ta andis liha valmimise aja osas muutlikke ütlusi. Seega tuleb U. Tilga need ütlused kõrvale jätta ja tuvastada R.R. u, J.R. u ning T. Kuudebergi ütluste najal, et liha valmis kella 7–8 ringis.
4. Vahemaa X talu (koosviibimise koht) ja X talu (T. Kuudebergi ja J.S. e elukoht) vahel on alla ühe kilomeetri ja selle maa sõites läbimiseks kulub 2 minutit. U. Tilga elas X talust seitsme kilomeetri kaugusel. 3
5. J.S. suri
6. augusti 2023 esimestel tundidel: kella 1:00 ja 3:32 vahel. T. Kuudebergi sõnul jäi ta umbes kell üks öösel telefonist filmi vaadates magama. Vahetult enne seda vaatas J.S. televiisorit. Kui T. Kuudeberg ärkas, avastas ta, et J.S. oli surnud. Seejärel hakkas ta helistama erinevatele isikutele. T. Kuudebergi telefoni logi kinnitab, et esimese kõne tegi T. Kuudeberg kell 3:
8. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oli J.S. e surnukehal väga palju vigastusi. Need vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla tekitatud korduvatest, osaliselt laatuvatest, s.o kokku valguvatest, suuremat kogumit moodustavatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega või esemetega – näiteks rusikas käe või kängitsetud jalaga – pea, kaela, kere ja jäsemete piirkonda. J.S. ele tehti näkku vähemalt kolm lööki: vastu vasakut silma (tagajärjeks vasaku silmakoopa põhja murd), vastu nina löögist (tagajärjeks ninaluude murd) ja vastu suud (tagajärgedeks põrutushaav ülahuule limaskestal ja alveolaarkaarel igemel paremal II hamba kohal, paremal I ja II ülemise hamba liikuvus ning verevalumid huultel). Morfoloogilise leiu järgi võisid vigastused tekkida 1–2 päeva enne J.S. e surma saabumist. J.S. e kätel paiknevad vigastused viitavad enesekaitsele: need vigastused võis J.S. saada käte ülestõstmiselettepanemisel pea piirkonda suunatud löökide tõrjumiseks. J.S. e surma konkreetne põhjus oli pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse traumaatilise verevalumiga paremal otsmiku ja kiiru piirkonnas ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid peaaju koes isheemilised destruktsioonid (kahjustused hapnikupuudusest) ning peaajuturse. Ekspertiisiaktis kajastatu õigsuses ei ole alust kahelda.
9. Patrullpolitseinik R.L. e tehtud fotodelt ja patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestustelt nähtub, et J.S. e surnukehal puudus värske veri ja värsked vigastused – tundub, et ka hematoomid olid naise kehal olnud juba mõnda aega. R.L. e ka kinnitas, et J.S. e vigastused polnud värsked – tal on selliste asjade märkamisel pikaajaline kogemus.
10. J.S. ei sooritanud enesetappu.
11. augustil 2023 leiti X talust märkmik. Selles märkmikus olid peamiselt käsitsi korrapäraselt kirjutatud nimed ja telefoninumbrid. Samas oli ka korrapäratult kirjutatud T. Kuudebergile adresseeritud sõnum: „TÕNU KUUDEBERG Nüüd ma enam ei ole TEILE KÕIGILE pinnuks silmas. Saate ilusti elada TÕNU sa vaata ennast kõigepealt. Mind sa vihkad, olen kõik su vihapursked ära kannatud su valed mis sa teed, nüüd on kõik saad ilusti olla, KÕIK SAATE OLLA.“ T. Kuudeberg väitis, et kirjapildi järgi on selle sõnumi kirjutanud purjuspäi J.S. – miks, seda T. Kuudeberg öelda ei osanud. Kohus tuvastaski, et sõnumi kirjutas J.S. . Viidatud sõnum jääb teiste kannete vahele, mistõttu ei pruugi see olla tehtud J.S. e viimastel elupäevadel, vaid enne seda. Seega ei kinnita see sõnum, et J.S. tegi enesetapu.
12. Suitsiidi-versiooni vastu kõneleb ka surnu kohtuarstlik ekspertiis, kus viidati sellele, et J.S. e vigastused on iseloomulikult tömbi esemega peksmisele. Ka on vigastusi väga palju ja need asuvad väga erinevates kohtades. Tähele tuleb panna sedagi, et osad vigastused viitavad enesekaitsele. J.S. oleks võinud end märksa hõlpsamal moel ära tappa. Sellele, et J.S. soovis elada, viitab ka asjaolu, et ta oli enda olukorra leevendamiseks kasutanud ravimeid – toksikoloogiauuringuga leiti J.S. e verest diasepaami, metoprolooli, metamisooli ja pantoprasooli. Alkoholi tema kehas aga ei olnud. 4
13. Ka ei põhjustanud J.S. e vigastusi kukkumine. J.S. el oli raske tõesti liikuda ja teda ootas ees puusaoperatsioon. Samas pole tõendeid selle kohta, et J.S. e haige puus ja vaevaline liikumine põhjustanuks iseeneslikke kukkumisi. Seetõttu pole usutav, et J.S. võinuks saada surmavad kehavigastused kukkumisel. Ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt ei ole J.S. e pea- ega kaelavigastused iseloomulikud kukkumisele.
14. J.S. e vigastusi ei tekitanud R.R. . Tõendid kinnitavad seda, et R.R. ei viibinud
15. augustil 2023 õhtul suitsuahju juures ega puutunud J.S. ega sel ajal vähimalgi määral kokku. R.R. u ütluste käis ta kõnealusel õhtul majast väljas ainult sibulate järel – muidu oli ta oma elukaaslasega toas ja valmistus üheks järgmisel päeval toimunud sünnipäevaks.
16. Välistatud on seegi, et J.S. e vigastused põhjustas J.R. . Seda pole väitnud isegi U. Tilga. R poemüüja A.S. kinnitas, et J.S. el polnud
17. augusti 2023 päeval näos mingeid vigastusi. Ka J.R. väitis, et kui T. Kuudeberg ja J.S.
18. augustil 2023 umbes kell pool seitse õhtul X tallu saabusid, polnud J.S. e näol mingeid vigastusi. Ka T. Kuudeberg ega U. Tilga ei väitnud, et J.S. el oleks olnud vigastused juba X tallu tulles. J.R. u, T. Kuudebergi ja U. Tilga ütlustest kogumis aga nähtub, et selleks ajaks, kui J.S. X kinnistult ära läks, olid tal kehavigastused, ta lamas suitsuahju esisel muruplatsil ja teda tuli maast püsti aidata – verise ninaga J.S. el aidati auto juurde kõndida.
19. T. Kuudebergi ütlustega on tõendatud järgmine. T. Kuudeberg nägi J.S. t suitsuahju juures pikali maas. J.S. ütles talle: „Palun aita mind!“. T. Kuudeberg proovis seepeale J.S. t maast üles aidata, kuid J.S. kukkus uuesti maha. Seejärel aitas J.R. J.S. e püsti ja viis J.S. e viimast kaenla alt hoides auto kõrvalistmele. T. Kuudeberg ise auto juhiistmele ja sõitis J.S. ega koju X tallu. Laupäeval nägi T. Kuudeberg, et J.S. el olid silmad kinni paistetanud. J.S. ütles T. Kuudebergile, et ta ei näe neist läbi. J.S. e silmade ümbrus oli sinine. Sinine oli ka J.S. e lõug ja kael. J.S. e üks näopool oli tugevasti paistetanud. Lisaks oli ta nägu kuivanud verega koos.
20. Ka U. Tilga kinnitas, et J.S. el oli
21. augusti 2023 õhtul nina verine.
22. J.R. u ütlustega on tõendatud seesugused asjaolud. U. Tilga lõi J.S. t kõigepealt mitu korda rusikaga, misjärel J.S. kukkus maha. Seepeale lõi U. Tilga maas lamavale J.S. ele jalaga kõhtu. J.R. nägi seda pealt umbes kahe meetri kauguselt. Kõik toimus väga kiiresti. J.R. käskis U. Tilgal ära lõpetada. Seepeale ütles U. Tilga J.R. ule, et endisele vangile pede ei öelda.
23. U. Tilga sõnul ta tõesti lükkas ja lõi J.S. t. Seda seetõttu, et ta ei salli vargaid, ent J.S. toimetamas laua juures võõra alkoholipudeliga. Niisiis lõi ta jalaga J.S. ele tagumikku.
24. U. Tilga väitel ei saanud suitsuahju juures olnud J.R. rusikalööke näha, kuna suitsuahju luuk jäi J.R. u vaateväljale ette. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt aga ei takista miski näha suitsuahju juurest seda, mis toimub muruplatsil, kus J.S. e ja U. Tilga konflikt aset leidis. Seega tuleb U. Tilga vastavad ütlused ebausaldusväärsetena kõrvale jätta.
25. K.J. i väitel oli
26. augusti 2023 õhtul tema poole tulnud U. Tilga parem käsi verine.
27. U. Tilga isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati U. Tilga parema käe väikese sõrme nukil väike haav-marrastus, U. Tilga parema käelaba pealne oli sinakas-kollakas ja tema parema jala säärel oli kaks sinikat.
28. U. Tilga suhtes
29. augustil 2023 tehtud kohtuarstlikus ekspertiisis leiti järgmist. U. Tilga parema labakäe sirutuspinnal, parema küünarliigese piirkonnas ja parema sääre välisküljel alumises kolmandikus esinesid vanemad nahaalused verevalumid. Mehe parema labakäe selgmisel 5 pinnal V kämblaluu kaugmise otsa kohal ja vasaku käe II sõrme pihkmisel pinnal olid vanemad nahamarrastused-kriimustused. Need kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale. Ei saa välistada, et verevalum U. Tilga parema labakäe selgmisel pinnal tekkis
30. augustil 2023 rusikas käega vastu kõva tömpi pinda või vastu inimest lüües.
31. Ka ei tekitanud J.S. e vigastusi T. Kuudeberg.
32. J.R. u sõnade kohaselt sõitis T. Kuudeberg umbes 15 minutit enne seda, kui U. Tilga J.S. t lõi, autoga minema. J.R. ütles sedagi, et T. Kuudeberg kutsus enne lahkumist J.S. t endaga kaasa, ent J.S. ei soovinud koju minna.
33. T. Kuudebergi sõnul polnud sel ajal, kui tema X talust ära läks, J.S. el mingeid vigastusi. T. Kuudeberg väitis, et ta ootas esialgu autos J.S. t, ent viimane ei tulnud, ja ta sõitis üksinda koju.
34. Niisiis on välistatud, et T. Kuudeberg tekitas J.S. ele X talus vigastused.
35. Ka ei ole võimalik, et T. Kuudeberg põhjustas J.S. e vigastused hiljem.
36. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt tekkisid J.S. e vigastused 1–2 päeva enne naise surma.
37. Vigastuste tekitamisele ei viita ka T. Kuudebergi varasem elukäik: tal pole kehtivaid karistusi ja arhiveeritud karistusi ei mõistetud vägivallategude eest.
38. Ka ei viita T. Kuudebergi poolsele J.S. e peksmisele see, et X talus olnud padjapüürilt leiti T. Kuudebergi verd. T. Kuudebergil oli
39. augustil 2023 üks suunurk natuke katki ja veri võis padjapüürile sattuda sealt.
40. augustil 2023 T. Kuudebergi kätel mingeid vigastusi ega verd polnud.
41. J.S. e kehavigastused põhjustas U. Tilga.
42. J.R. u ütluste kohaselt lõi U. Tilga J.S. t. J.R. selgitas, et varsti pärast seda löömist läks ta tuppa, sest oli väsinud. Pärast seda jäid suitsuahju juurde vaid U. Tilga ja J.S. .
43. Pole tõendeid, et U. Tilga lõi J.S. t ka pärast J.R. u tuppa minemist. Küll aga oli selline löömine võimalik, sest keegi kolmas poleks saanud U. Tilgat takistada. Kahekesi olid U. Tilga ja J.S. õues umbes pool tundi.
44. R.R. märkas kell 21:00 alanud Aktuaalset kaamerat vaadates, et U. Tilga sõitis X talust minema. Mõni aeg pärast seda sõitis ta tagasi – ja temaga koos saabus oma autoga ka T. Kuudeberg. U. Tilga sõitis varsti pärast seda uuesti minema.
45. Ajaliselt oli võimalik, et U. Tilga käis T. Kuudebergi juures X talus – X ja X talu vaheline maa on lühike.
46. J.R. u sõnul läks ta õue tagasi ja siis olid seal vaid T. Kuudeberg ning J.S. . J.S. oli külili maas ja T. Kuudeberg üritas teda püsti aidata. T. Kuudeberg oli purjus ega saanud sellega hakkama. J.R. ise aitas J.S. e püsti. Seejärel aitas ta J.S. e mõlema käega naise kaenla alt kinni hoides auto peale. J.S. kõndis autoni omal jalal. T. Kuudeberg sõitis J.S. ega minema.
47. U. Tilga ja K.J. i ütlustest nähtuvalt sõitis U. Tilga pärast T. Kuurbergiga X tallu naasmist ning sealt uuesti ära minemist oma koju K sse, kus ta tarvitas majanaaber K.J. i juures õlut. K.J. i väitel oli U. Tilga saabudes täiesti purjus ja tema parem käsi oli verine. 6
48. Ükski tõend peale U. Tilga ütluste ei viita sellele, et T. Kuudeberg pärast X kinnistule naasmist seal kinnistul J.S. t lõi. Seetõttu jäävad U. Tilga sellekohased ütlused kõrvale. U. Tilga üritab veeretada oma süüd T. Kuudebergi kaela.
49. Tähelepanuväärne on see, et U. Tilga hoolitses selle eest, et J.S. viidaks oma koju. Nii U. Tilga enda kui ka T. Kuudebergi ütlustest nähtub, et U. Tilga sõitis T. Kuudebergi juurde ja kutsus viimase J.S. t ära viima. Nii püüdis U. Tilga tagada seda, et teda ei hakataks J.S. ele kehavigastuste tekitamisega seostama – kahtlus vägivallatsemises pidi langema T. Kuudebergile.
51. augustil 2023 X talus olnud inimestest oli vaid U. Tilgal J.S. ele kehavigastuste põhjustamiseks motiiv. Selleks oli alkohol, mis hakkas otsa lõppema. U. Tilga tuli ainukesena X tallu enda kaasa võetud alkoholiga – Imperiali brändipudeliga. Ta käis seda – brändit Imperial – pärast kell 15:00 R poest isegi juurde ostmas. J.R. u ja K.J. i ütlustega on ümber lükatud U. Tilga väited, et ta tarvitas X talus ainult paar pitsi alkoholi: ta jõi ohtralt ja suisa tuikus. Hiljem toodud pudelist jõi U. Tilga esialgu brändit üksi. Siis aga märkas ta, et pudeli oli enda kätte võtnud J.S. ja tal tekkis J.S. ega seetõttu tüli. U. Tilga väitel tegeles J.S. võõra vara hävitamisega ja ta lükkas seetõttu J.S. e laua juurest eemale.
52. U. Tilga on olnud vägivaldne varemgi:
53. aastal karistati teda kriminaalkoodeksi § 101 p 7, § 141 lg 2 p 4, § 172 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi 11 aasta pikkuse liitvangistusega. Muu hulgas lõi U. Tilga ühe naise pähe suunatud rusikahoobiga pikali ja pigistas teda seejärel kaelast.
54. U. Tilga lõi J.S. t tahtlikult. Et J.S. kukkus pikali, olid rusikahoobid tugevad. Pea piirkonda tugevasti rusikatega lüües pidi U. Tilga pidama võimalikuks või vähemasti möönma, et võib põhjustada J.S. ele raske peaajukahjustuse. J.S. e surma põhjustas U. Tilga ettevaatamatusest. U. Tilga tekitatud oht J.S. e elule on vahetagajärjena hõlmatud surma põhjustamisest, mistõttu tuleb U. Tilga käitumine kvalifitseerida

§ 118

lg 1 p 7 järgi, s.o raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, millega ettevaatamatusest põhjustati J.S. e surm. U. Tilga käitumise õigusvastasust ei välista ei see, et J.S. toimetati raskete vigastustega oma koju, ega ka miski muu. Süüd välistavaid asjaolusid samuti pole.

1. T. Kuudeberg vastutab samuti.
2. T. Kuudebergi väited on sellised. U. Tilga tuli
3. augustil 2023 mõni aeg pärast tema X kinnistult lahkumist tema poole ja käskis tal oma naise minema viia. T. Kuudeberg naasis X tallu ja nägi, et J.S. on suitsuahju juures hämaras pikali maas. Ta ei mäleta, et ta oleks näinud J.S. e näos verd. Ta proovis J.S. t üles aidata, kuid see tal ei õnnestunud. J.S. e aitas tema auto peale J.R. ja siis ta viis J.S. e koju. Autos ta J.S. ega ei rääkinud – J.S. jäi magama. J.S. jäigi selleks ööks autosse magama, sest T. Kuudebergil ei õnnestunud naist üles äratada. J.S. e vigastusi nägi T. Kuudeberg alles järgmisel päeval: J.S. oli voodis pikali, tema silmad olid kinni paistetanud ja J.S. ütles, et ta ei näe neist läbi. Ka silmade ümbrus ja kael olid sinised. Üks näopool oli tugevasti üles paistetanud. J.S. e nägu oli verine. J.S. ei rääkinud T. Kuudebergile peksmisest midagi. T. Kuudeberg arvas, et J.S. oli kukkunud – naine oli varemgi kukkunud.
4. Kohus ei uskunud seda, et T. Kuudeberg ei näinud J.S. e vigastusi juba suitsuahju juures. T. Kuudebergi autost leiti paberid, millel oli J.S. e veri. Verejälgi leiti ka X talu elumaja trepil, J.S. e riietel ja jalatsitel (crocsidel) ning voodipesul.
5. Isegi kui möönda seda, et
6. augusti 2023 õhtul väga purjus olnud T. Kuudebergile võis J.S. e terviseseisund jääda
7. augustil 2023 ebaselgeks, oli J.S. e raske olukord talle
8. augustil 2023 kainemana ärgates näha ja tal tulnuks oma elukaaslasele abi kutsuda. 7
9. J.R. helistas
10. augusti 2023 keskpäeval T. Kuudebergile ja ütles viimasele, et U. Tilga lõi eelmisel õhtul J.S. t. Seega sai T. Kuudeberg hiljemalt selleks ajaks teadlikuks, et J.S. e vigastused ei tekkinud kukkudes, vaid need põhjustas teine inimene.
11. Selle asemel, et J.S. t aidata, läks T. Kuudeberg pärastlõunal hoopiski poodi, ostis sealt alkoholi ja hakkas seda kodus olles jooma.
12. Jättes J.S. e vajaliku arstiabita, asetas T. Kuudeberg naise ohtu ja jättis ohtu ehk pani toime

§ 123pärase teo.

Lisaks sellele aga põhjustas T. Kuudeberg nõnda ka ettevaatamatusest J.S. e surma: surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt oleks arstiabi osutamine J.S. ele hoidnud tõenäoliselt ära tema surma – arstiabi mitte osutamine vähendas J.S. e ellu jäämise võimalust.

1. T. Kuudebergi väitel ei soovinud J.S. endale kiirabi kutsumist. See siiski T. Kuudebergi teo õigusvastasust ei välista. T. Kuudeberg nägi, et J.S. on raskes terviseseisundis, mistõttu tulnuks tal teha hädaabikõne.
2. T. Kuudeberg polnud küll J.S. ega abielus, ent ta oleks pidanud sellegipoolest oma elukaaslase päästma.
3. Süüd välistavaid asjaolusid pole.
4. T. Kuudeberg realiseeris nii

§ 123

kui ka

§ 117lg 1 – § 13 lg 1 koosseisu.

Nimetatutest esimene aga ei hõlma surma saabumist, mistõttu tuleb T. Kuudebergi käitumine kvalifitseerida vaid tegevusetusega surma ettevaatamatu põhjustamisena.

1. Kohus põhjendas süüdistatavate karistusi nõnda.
2. U. Tilga süü on vähemasti keskmine. Ta lõi tugevas alkoholijoobes olevat naisterahvast mitu korda rusikaga näkku ja maas lamavat kannatanut veel jalaga kehasse. Kannatanu suri veidi enam kui ööpäev hiljem. Vägivalla põhjuseks oli alkohol. U. Tilga pole oma käitumises midagi taunitavat leidnud – ta on süüdistanud teisi. Muu hulgas on ta väitnud, et uurija ja prokurör on kriminaalasja fabritseerinud. Seda silmas pidades tuleb U. Tilgale mõista 8 aasta pikkune vangistus.
3. T. Kuudebergi süü on samuti vähemalt keskmine. Tema tegu päädis tema elukaaslase surmaga – abi andmise korral oleks J.S. võinud ellu jääda. Karistust kergendab T. Kuudebergi puhtsüdamlik kahetsus. Seda silmas pidades mõistis kohus T. Kuudebergile 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, millest arvas maha 2 eelvangistuses viibitud päeva. Järgi jäänud vangistuse jättis kohus

§ 74lg 1 alusel 2-aastast katseaega seades täitmisele pööramata – tingimusel, et T.

Kuudeberg täidab üldisi käitumiskontrolli nõudeid, ei tarvita alkoholi ja osaleb kriminaalhooldaja valitavas sotsiaalprogrammis. T. Kuudebergi elu on olnud ohtrast alkoholi tarbimisest läbi põimunud – alkohol võis olla ka üks peamine põhjus, miks T. Kuudeberg J.S. ele abi ei osutanud. (III) Apellatsioonid 62. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni U. Tilga, tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello ja T. Kuudebergi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski.

1. a)U. Tilga apellatsioon 8 63. U. Tilga palub end õigeks mõista ja märgib kokkuvõtlikult järgmist. 64. On ebaaus, et T. Kuudeberg peab tasuma menetluskulud märksa väiksemas mahus kui tema. 65. Kui ta 13. augustil 2023 kinni peeti, pandi talle käerauad halvasti peale ja käed läksid paiste. Ta kurtis selle üle ja siis tehti fotod. Ta arvas, et tema käsi pildistati käeraudade tõttu, aga hiljem selgus, et pildid tehti hoopis ekspertiisi tarbeks. 66. Tema isiku läbivaatuse protokoll tehti reeglite vastaselt. Kasutatakse mõisteid „võivad olla“ ja „ei saa välistada“. Seega ei olda kindlad. Osad hematoomid, millele viidatakse, on tal olnud juba üle 10 aasta – ja on kuni praeguseni. Niisiis ei saa nende vigastuste (armide) põhjal teha järeldust, et ta peksis J.S. t. 67. Temale esitatud kahtlustus polnud mitte kahtlustus, vaid puhas süüdistus. Prokurör kirjutas kokku täieliku jama. Kui tegemist pole kunstlikult loodud tõendiga, on midagi väga valesti. 68. Süüdistusaktis viidati sellele, et ta omab kehtivat karistust tunnistaja peksmise eest. Teda pole aga kellegi peksmise eest kunagi karistatud. Prokurör pidas silmas 20 aastat vana kohtuasja, ent tõlgendas seda valesti. 69. Enamik kriminaaltoimiku sisust seostub T. Kuudebergiga – temasse (U. Tilgasse) puutuvat on seal vähe. K.J. kuulati üle 3 kuud pärast sündmust ja tema ütlused täitsid puuduoleva tühimiku. K.J. valetas nii seda, et tema (U. Tilga) oli purjus, et talle on omane naiste peksmine ja et tema käsi oli verine. 70. Kohus teatas talle kohe alguses, et tal ei ole mingit sõnaõigust ja ta võib rääkida vaid läbi advokaadi. See on meelevaldne, sest ta valis üldmenetluse just seetõttu, et saaks kaasa rääkida ja valetajad paljastada. Kohtumõistmine oli hoopis süüdimõistmine. 71. K.J. vahendas külajutte. K.J. on mitu korda telefoni teel J.R. uga suhelnud. Millest K.J. järeldab, et tema kätel oli veri, mitte veresarnane määrdumine? K.J. i väitel küsis ta (U. Tilga) K.J. ilt viina – aga ta ei ole juba 20 aastat viina joonud. K.J. i sõnul nägi L.K. teda (U. Tilgat) 12. augustil 2023 seotud käega – aga L.K. oli sel päeval hoopiski Soomes. 72. J.R. u ütluste kohaselt olid tema (U. Tilga) löögid J.S. e pihta nõrgad – pigem nagu müksamised. Võib-olla hakkas südametunnistus J.R. u piinama, sest mingit löömist ju polnud. Kohtueelsetel ülekuulamistel rääkis J.R. teistsugust juttu kui kohtus. Õige pole J.R. u väide, et ta (U. Tilga) lõi enne poodi minekut ära pudeli brändit – tal ei olnud selleks isegi piisavalt aega. J.R. u sõnul kõndis J.S. ise autosse. Kontaktivõimetu inimene vaevalt et suudab ise kõndida. J.R. valetas ja pani nii toime kuriteo. 73. J.R. u väide selle kohta, et tema (U. Tilga) J.S. t lõi, on paljasõnaline. Ta ei saanud J.S. t lüüa, sest ta käed olid kinni – ta püüdis J.S. elt pudelit kätte saada. J.R. ei saanud ahjuukse tagant midagi näha. J.R. ütles pärast löömisest rääkimist uurijale kohe, et peale tema seda keegi teine ei näinud – see viitab sellele, et ta äsja valetanuna soovis oma tagalat kindlustada. Kui ta J.S. t lõi, siis miks ei olnud verd? Tema (U. Tilga) ei pea kannatama puuduliku uurimise ja prokuröri nõrga mõttetöö tõttu. Kui ta läks T. Kuudebergi J.S. ele järgi kutsuma, ei olnud J.S. veel verine. 74. Ta (U. Tilga) nägi, et pärast seda, kui T. Kuudeberg J.S. ele järgi tulnud oli, lõi T. Kuudeberg naist mitu korda näkku. Seepeale pöörast ta (U. Tilga) ringi ja läks koju, sest tal ei ole sellist jama vaja. 9 75. J.S. lebas X kinnistul veretuna. J.S. palus T. Kuudebergilt abi, ent T. Kuudeberg hoopis lõi J.S. t näkku. 76. X kinnistult ära minnes oli J.S. el vaid ninaverejooks, ent surres olid tema vigastused märksa õudsemad. 77. T. Kuudebergi ütlused koosnevad valedest. T. Kuudeberg ei tööta enam saekaatris – ta lasti joomise pärast lahti. J.S. polnud varem R. juurde jäänud. T. Kuudeberg ei saanud X talust koju jõuda juba kella 19:00ks – umbes sel kellaajal tema ja J.S. alles saabusid R. juurde. Kui tema (U. Tilga) T. Kuudebergi juurde jõudis, T. Kuudeberg tegelikult ei maganud. Õige pole ka väide, et nad sõitsid X talust X talusse tema (U. Tilga) autoga. Autos polnud paberkäterätte – kuidas siis verised paberkäterätid autosse said? Väär on ka väide, et T. Kuudeberg jäi kodus teleka ette magama ja ärkas 12. augustil 2023 alles umbes 11:00–11:30 ajal. J.R. helistas T. Kuudebergile tegelikult enne seda, kui T. Kuudeberg poodi läks. J.S. ei saanud oma vigastustega tagumisse tuppa minna. J.S. ei joonud pärast koju saabumist viina. Politsei rinnakaamera videolt on näha, kuidas T. Kuudeberg selgetest vastustest kõrvale hoiab ja räägib midagi J.S. e kukkumisest. Iga normaalne mees oleks selliselt vigastatud naisele kiirabi kutsunud. Ilmselt J.S. paluski T. Kuudebergil kiirabi kutsuda, ent T. Kuudeberg seda vastutusest hoidumiseks ei teinud. 78. Ekspertiisist nähtub, et J.S. ei saanud vigastusi mitte kukkumise, vaid vägivalla tõttu. Kukkumisest räägib vaid T. Kuudeberg. 79. Kohus leidis, et J.S. ei pruukinud märkmikus olnud kirja kirjutada oma viimasel elupäeval. Aga kuna siis? See kiri näitab, et J.S. e ja T. Kuudebergi peres oli midagi päris viltu. 80. Kohus poleks tohtinud võtta vastu T. Kuudebergi kohtueelses menetluses antud ütlusi – T. Kuudebergi oleks tulnud kohtus ristküsitleda. 81. Ka prokurör ise möönab, et tema (U. Tilga) löögid olid nõrgad. 82. Istungisekretär tegi protokollis vigu. 83. T. Kuudebergi väitel J.S. norskas, ent tegelikult oli see surmaeelne korin. 84. Ei tea, millega prokurör mõtleb, kui väidab, et tema (U. Tilga) jätkas rünnet J.S. e vastu siis, kui keegi seda ei näinud. 85. Prokurör ütles, et verevalumeid tema (U. Tilga) kätel ei põhjustanud käerauad. Prokurör pole arst, et seda väita. Ta (U. Tilga) võtab verelahjendajaid ja seetõttu tekivad tal sinikad kergelt. 86. Prokurör Ainar Koik on varemgi meelevaldselt nahaalne olnud – ta tunneb end kõikvõimsana. Prokurör viitas korduvalt tema (U. Tilga) varasemale tapmisele, ehkki see pole praeguse asjaga kuidagi seotud. 87. Kohtunik oli lojaalne prokurörile. 88. Liha ei saanud kindlasti kella 19.00–20.00ks valmis. 89. T. Kuudeberg võis paluda J.R. ul valetada. 90. Pole aru saada, miks tõi kohtunik välja valeinfo selle kohta, kui kaua kestab autosõit X talu ja tema (U. Tilga) elukoha vahel. 10 91. T. Kuudeberg andis igati normaalse selgituse J.S. e kukkumise kohta, ent sellele tähelepanu ei pööratud. 92. J.S. kirjutas lahkumiskirja märkmikusse seepärast, et teda peksis T. Kuudeberg, aga viimane ütles J.S. ele, et tema peksja oli U. Tilga. 93. J.S. el oli X kehavigastused. kinnistult lahkudes vaid veri nina all, ent kohus väidab, et J.S. el olid 94. Kohus lõi kunstlikult tõendi: väitis, et suitusahju juurest saab muruplatsile näha. Tegelikult ei saa – kui ahjuuks avatud on. 95. Süüdistataval on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni konfrontatsiooniõigus. Temale seda õigust ei tagatud. art 6 lg 3 kohaselt 96. Kokkuvõtvalt tuleb ta valesüüdistusest vabastada.
2. b)U. Tilga kaitsja apellatsioon 97. 12. augustil 2023 võis toimuda konflikt T. Kuudebergi ja J.S. e vahel. U. Tilga tunnistati süüdi suuresti T. Kuudebergi ütluste põhjal. Samas keeldus T. Kuudeberg kohtus ütluste andmisest. Seetõttu rikkus kohus KrMS § 15 lg 3: ta tugines otsust tehes lubamatul määral tõendile, mille vahetut allikat ei saanud kaitsepool küsitleda. Seega tuleb U. Tilga õigeks mõista.
3. c)T. Kuudebergi kaitsja apellatsioon 98. Maakohus eksis T. Kuudebergile karistust mõistes. Katseaja oleks pidanud määrama ilma käitumiskontrolli kohaldamata. T. Kuudeberg pole varem süütegusid sooritanud. Sellest tulenevalt pole õige maakohtu seisukoht, et kriminaalhooldus on vajalik selleks, et saaks mõjutada T. Kuudebergi järgima õiguskuulekat eluviisi. 99. Kohtu põhjendustest nähtub, et tema eesmärgiks oli eelkõige keelata T. Kuudebergil alkoholi tarvitamine ja suunata T. Kuudeberg sotsiaalprogrammi. Alkoholi pruukimise keeld pole õige. Niisuguse keelu kohaldamine võib tunduda üllas, kuid tegelikult tekitab see olukorra, mis võib viia T. Kuudebergi karistuse täitmisele pööramiseni. Samas on kohus ise leidnud, et T. Kuudebergile reaalse karistuse määramine ei ole põhjendatud. T. Kuudeberg ei eita oma alkoholisõltuvust. See sõltuvus on haigus. Seega on alkoholisõltlasele alkoholikeelu seadmine sama, mis keelata kellelgi põdeda mõnda (muud) rasket haigust. Seega rikub T. Kuudeberg peagi paratamatult kontrollnõudeid, seda ise soovimata. Alkoholisõltuvusega inimesele tuleks seada kohustus läbida sõltuvusravi või vähemalt pöörduda esmasele hindamisele sellise ravi vajalikkuse väljaselgitamiseks. Sellised kohustused kätkeks vähemalt mingit reaalset tegevust alkoholisõltuvusega toime tulemisel. 100. Kokkuvõtvalt tuleks T. Kuudebergile käitumiskontroll kohaldamata jätta või tuleks vähemasti loobuda alkoholi tarbimise keelust ning asendada see kohustusega pöörduda raviasutusse esmasele hindamisele alkoholisõltuvuse ravi vajaduse väljaselgitamiseks. (IV) Ringkonnakohtu istung 101. Apellandid jäid oma seisukohtade juurde. Prokuratuur palus jätta kaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 11 (V) Ringkonnakohtu seisukoht 102. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et niisugustes olukordades, kus menetluse esemeks olev sündmustik toimus võrdlemisi pika aja jooksul ja sellesse olid segatud mitmed inimesed, peaks maakohus tooma kronoloogilises järjekorras välja selle, mis juhtus, st jutustama loo. See loo jutustamine peaks olema võimalikult vaba igasugustest juriidilistest hinnangutest – keskenduda tuleks vaid faktidele. Seejärel peaks kohus ütlema, miks ta sündmused nõnda tuvastab (st ta peaks analüüsima tõendeid). Pärast seda oleks tarvis öelda, mida aset leidnu juriidilises mõttes tähendab (õiguslik analüüs; subsumeerimine). Sellele järgnevalt on vaja selgitada, missugune on teo (tegude) õiguslik tagajärg (karistuse mõistmine). Viimaks tuleb kohtul lahendada ülejäänud küsimused (asitõendite osas võetavad meetmed, kriminaalmenetluse kulud, konfiskeerimine jms). Maakohus praegu nii ei toiminud. Esimese astme kohtu otsuses on väga palju liigset infot (nt menetluse käigu osas) ja ebavajalikke kordusi. Faktide tuvastamine on pahatihti segunenud õigusliku hinnanguga ja mitmel puhul ei ole aru saada, kas kohus lihtsalt refereerib kellegi ütlusi – mida ei ole kohtuotsuses iseenesest üldse tarvis teha – või ta tuvastab selle, et midagi tõepoolest nõnda juhtus, nagu keegi seda väitis. Seda silmas pidades toob ringkonnakohus ise välja, mis 11.– 13. augustini 2023 X ja X taludes aset leidis. 103. X talus elanud T. Kuudeberg ja J.S. hakkasid 2023. aasta augusti alguses alkoholi tarvitama. T. Kuudeberg leppis X talust mõnesaja meetri kaugusele jäänud X talus elanud J.R. uga kokku, et viimane suitsetab oma kodus suitsuahjus 11. augustil 2023 liha, millele T. Kuudeberg samal päeval järele tuleb. Purjus T. Kuudeberg sõitis 11. augustil 2023 kella kuue ja seitsme vahel õhtul koos purjus J.S. ega X talust X tallu. Kohale jõudnuna leidsid nad eest purjus J.R. u – kes suitsetas liha – ja purjus U. Tilga. Kõik neli jätkasid alkoholi tarvitamist koos – talu õues, suitsuahju juures. Kui liha valmis sai, viis T. Kuudeberg oma osa lihast oma autosse ja tegi J.S. ele ettepaneku koju tagasi minna. J.S. otsustas jääda X tallu ja T. Kuudeberg sõitis koju üksinda. Natuke aega pärast seda tekkis J.S. e ja U. Tilga vahel konflikt, mistõttu lõi U. Tilga J.S. t rusikaga paar korda näkku. Selle tagajärjel kukkus toolil istunud J.S. pikali ja U. Tilga lõi maas lamanud J.S. t jalaga kehapiirkonda. Seejärel läks J.R. majja sisse ja peagi pärast seda peksis U. Tilga J.S. e tugevasti läbi. Pärast seda sõitis U. Tilga X tallu ja ütles T. Kuudebergile, et mingu toogu viimane oma naine X talust koju. Selle peale sõitiski T. Kuudeberg X tallu. Ka U. Tilga sõitis sinna, ent jäi X talu juurde vaid väga lühikeseks ajaks – peagi pärast talu juurde jõudmist sõitis ta minema. T. Kuudeberg aga väljus X talu territooriumile jõudnuna oma autost ja siirdus suitsuahju juurde, kus nägid verise näoga J.S. t maas lamamas. T. Kuudeberg üritas J.S. t püsti aidata, kuid see tal ei õnnestunud. Seejärel saabus J.R. , kes oli R.R. u käest kuulnud, et T. Kuudebergi ja U. Tilga autod jõudsid X talu juurde, ning seepeale õue läinud. J.R. aitas J.S. e püsti, talutas naise T. Kuudebergi auto juurde ja pani ta juhi kõrvalistmele. T. Kuudeberg sõitis X tallu. Sinna jõudnuna väljus ta autost, läks majja ja jättis J.S. e sõidukisse. T. Kuudeberg jäi peagi majas magama. J.S. oli esialgu autos, ent mingil hetkel läks ka tema majja sisse. T. Kuudeberg kohtas J.S. t pärast viimase autosse jätmist uuesti 12. augusti 2023 lõuna ajal või natuke pärast lõunat. Siis nägi T. Kuudeberg, et voodis olnud J.S. e nägu oli väga tugevasti paistes, naise silmad olid kinni paistetanud ja tema nägu oli üleni verine. J.S. ütles T. Kuudebergile, et tal on halb olla. T. Kuudeberg ei võtnud J.S. e aitamiseks midagi ette, vaid hakkas hoopis viina jooma. Mõni aeg hiljem küsis T. Kuudeberg siiski J.S. elt, kas ta peaks kutsuma kiirabi. J.S. vastas, et ei ole tarvis. Naine võttis valuvaigisteid ja muidki medikamente. T. Kuudeberg jätkas alkoholi tarvitamist. J.S. suri vigastuste kätte 13. augusti 2023 esimestel tundidel: kella ühe ja poole nelja vahel. T. Kuudeberg ärkas kell pool neli ja avastas, et naine on surnud. 104. Et T. Kuudeberg ja J.S. olid 11. augustiks 2023 juba mitu päeva järjest alkoholi pruukinud, nähtub T. Kuudebergi ütlustest (kd 4, tl 31). Põhjendamatu on U. Tilga väide, et kohus ei tohtinud T. Kuudebergi kohtueelses menetluses antud ütlusi vastu võtta, vaid T. Kuudebergi oleks pidanud 12 kohtus üle kuulama. T. Kuudeberg on süüdistatav. Süüdistataval on KrMS § 35 lg 2 ls 1 ja § 34 lg 1 p 1 kohaselt õigus keelduda ütluste andmisest. Kohus võib sellisel juhul vastavalt KrMS § 294 p-le 1 tugineda süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustele. 105. Liha suitsetamise osas kokku leppimine nähtub T. Kuudebergi ja J.R. u öeldust (kd 4, tl 31 ja kd 5, tl 41). 106. T. Kuudebergi ja J.R. u ütlustest ilmneb seegi, et T. Kuudeberg ja J.S. olid X tallu jõudes joobes (kd 4, tl 31 ja kd 5, tl 41). 107. Senises menetluses on ebamõistlikult palju keskendutud sellele, mis kell 11. augusti 2023 õhtul midagi toimus (mis kell keegi saabus või lahkus, mis kell sai liha valmis jne). Täpsed kellaajad on ebaolulised. Muu hulgas ei võimalda kellegi väited kellaaegade osas teha ka järeldusi selle inimese ütluste usaldusväärsuse kohta. On üldteada, et inimesed hindavad kellaaegu ja ajavahemikke tihtipeale vääralt – eriti veel, kui nad on purjus. T. Kuudeberg väitis, et ta rääkis J.R. uga telefonitsi umbes kell 17:00 ja siirdus seejärel J.R. u poole (kd 4, tl 31). J.R. u sõnul tulid T. Kuudeberg ja J.S. X tallu ca pool seitse (kd 5, tl 41). U. Tilga ütluste kohaselt saabusid T. Kuudeberg ja J.S. umbes kümme minutit pärast seitset (kd 5, tl 73). Nende tõendite põhjal tuvastab ringkonnakohus, et T. Kuudeberg ja J.S. jõudsid J.R. u juurde kella kuue ja seitsme vahel. 108. Et J.R. ja U. Tilga olid purjus, viitab juba sündmuse kontekst: toimus suvine reedeõhtune liha grillimine ka muidu väga alkoholilembeses seltskonnas. J.R. u joobes olemisele viitavad ka T. Kuudeberg ja U. Tilga (kd 4, tl 31 ja kd 5, tl 73). Eeltoodut arvestades jääb kõrvale J.R. u väide, et tema alkoholi ei tarvitanud (kd 5, tl 39). Liiatigi ütles J.R. mõni aeg hiljem, et ta ikkagi pruukis alkoholi: jõi õlut ja brändit (kd 5, tl 45). See, et U. Tilga tarvitas alkoholi, nähtub J.R. u, T. Kuudebergi ja K.J. i ütlustest (kd 5, tl 40; kd 4, tl 31 ja kd 5, tl 31). U. Tilga on kõigi nende inimeste ütlused kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohtu meelest aga saab nende isikute ütlustele – sh puutuvalt sellesse, kas U. Tilga tarvitas alkoholi – suures osas tugineda. 109. Kolme viimati viidatud inimese – J.R. , T. Kuudeberg ja K.J. – ütlustest tuleb kõige suuremas osas jätta kõrvale T. Kuudebergi väited. Seda on aga vaja teha puutuvalt sellesse, mida tegi T. Kuudeberg pärast seda, kui ta nägi peale X tallu naasmist J.S. t suitsuahju juures lamamas. Nimelt saab öelda, et T. Kuudeberg üritas endast jätta võimalikult head muljet – et teda J.S. ele abi osutamata jätmises süüdi ei tunnistataks või vähemasti mõistetaks talle võimalikult leebe karistus. 110. J.R. ul oli vähe põhjust valetada või midagi ütlemata jätta. Valeväite selle kohta, et ta alkoholi ei tarvitanud (vt käesoleva otsuse p 108), võis J.R. esitada sooviga end tegelikust paremas valguses näidata või võis tal alkoholi joomine lihtsalt meelest minna. Paljasõnaline on U. Tilga hüpotees, et T. Kuudeberg võis paluda J.R. ul valetada. 111. K.J. i ütlustes pole aga ringkonnakohtu meelest alust üldse kahelda. Esiteks on need ütlused loogilised ja vastuoludest vabad. Teiseks polnud J.S. ega mitte kokku puutunud K.J. il absoluutselt mingit põhjust valetada. Viited K.J. i poolsele külajuttude vahendamisele on alusetud. Tõepoolest rääkis K.J. ka sellistest asjadest, mida ta kunagi hiljem kuulis n-ö küla pealt – nt sellest, et U. Tilgat hakati kellegi surnuks peksmises kahtlustama ja et U. Tilgal oli mingil ajal käsi kinni seotud. Et ta neid asju vahetult ise ei tajunud, tõi aga K.J. sõnaselgelt välja (kd 5, tl 32 ja 33). Väidet U. Tilga purjus olemise kohta pole aga mingit alust liigitada külajuttude alla: seda, et U. Tilga oli 11. augusti 2023 õhtul tema juurde tulles joobes, tajus K.J. vahetult ise. K.J. i ütluste tõele mitte vastavusele ei viita ka U. Tilga see väide, mis seondub L.K. ega: K.J. i väitel olevat U. Tilga käinud enne tema juurde tulemist L.K. e juures – see aga pole võimalik, sest L.K. oli 11. augustil 2023 Soomes tööl. K.J. ei öelnud, et U. Tilga käis enne tema juurde tulemist L.K. e juures – K.J. i väitel käis U. Tilga L.K. e mehe A. i juures (kd 5, tl 32). 13 112. Et kõik neli – J.S. , T. Kuudeberg, U. Tilga ja J.R. – jäid suitsuahju juurde, et liha valmimise järgselt viis T. Kuudeberg selle oma autosse, et J.S. ei tahtnud T. Kuudebergiga koos koju minna ja et T. Kuudeberg sõitis üksinda minema, lähtub mitmetest tõenditest (eeskätt erinevate isikute ütlustest) ja selles osas vaidlust ei ole. 113. See, et J.S. e ja U. Tilga vahel toimus konflikt, ei ilmne mitte üksnes J.R. u ütlustest (kd 5, tl 42–43), vaid konflikti on tunnistanud ka U. Tilga ise (kd 5, tl 74). Samas on J.R. u ja U. Tilga ütlused selle konflikti täpse iseloomu kohta (peaaegu
4. et)diametraalselt vastuolulised. J.R. ütles, et U. Tilga lõi J.S. ele paar korda rusikaga näkku, J.S. kukkus maha, seejärel lõi U. Tilga maas olnud J.S. ele jalaga kehasse ja pärast seda ütles U. Tilga, et endisele vangile pede ei öelda. U. Tilga aga väitis, et J.S. hakkas jooma tema brändit ja ta otsustas oma vara kaitsta ning lõi J.S. ele korra jalaga tagumikku. Kriminaalkolleegium usub puutuvalt J.S. e suhtes toime pandud vägivalla iseloomu sarnaselt maakohtuga J.R. u ütlusi ja leiab, et U. Tilga valetas vastutusest vabanemiseks. 114. J.R. ul pole selleski osas põhjust valetada. Isegi U. Tilga ei väida, et tegelikult peksis J.S. t J.R. – mis annaks vähemalt teoreetiliselt aluse väita, et J.R. üritab enda süüd U. Tilga peale lükata. 115. J.R. u väidete õigsusele viitab ka see, et U. Tilga käed olid pärast 11. augustil 2023 X talust lahkumist vigastatud ja/või verised. Seda, et U. Tilga parem käsi 11. augusti 2023 õhtul veritses, väitis K.J. (kd 5, tl 31). Sellegagi seoses pole alust K.J. i ütlustes kahelda – vt käesoleva otsuse p 111. U. Tilga ja tema kaitsja on väitnud, et K.J. ei saanud olla kindel, et tegemist oli verega – U. Tilga kätel võis olla mingi muu vere moodi vedelik. Seesugune väide ringkonnakohut ei veena: pole mingit alust arvata, et vere moodi aine oli midagi muud kui veri. Liiatigi oli 14. augustil 2023 U. Tilga kätel täheldatavad vigastused – vt U. Tilga läbivaatuse protokolli (kd 3, tl 149–168). Vähemalt osa neist vigastustest olid värsked. Seda möönab ka U. Tilga, ent tema väitel põhjustasid need vigastused talle paigaldatud käerauad. Ringkonnakohtu meelest võivad käerauad tekitada vigastusi inimese randmetele, ent nad ei kahjusta sõrmenukke, sõrmi või peopesasid. Asjakohatud on U. Tilga etteheited, et tema läbivaatuse protokollis kasutatakse muu hulgas mittekategoorilisi väiteid („võib olla“) jms. Ka mittekategoorilised väited võivad olla mingi asjaolu tuvastamise aluseks – eriti koosmõjus teiste tõenditega. 116. Kriminaalkolleegium ei jaga U. Tilga seisukohta, et J.R. ei saanudki suitsuahju juurest näha, mis muru peal toimus. Suitsuahi pole ülisuur asi: see pole mitte mitu meetrit kõrge ja mitu meetrit lai, vaid selle kõrgus ning laius on mõnikümmend sentimeetrit (kd 2, tl 85–87). Seega on võimalik ka vahetult selle ahju juures viibides näha, mis toimub ahjust eemal – isegi kui ahjuuks on avatud. 117. Kaude kõneleb U. Tilga poolse peksmise poolt ka tõsiasi, et U. Tilga on varemgi vägivallakuritegusid toime pannud. U. Tilga kriitika tema varasemate kriminaalmenetluste suhtes on alusetu: vastavad otsused on jõustunud ja neist saab seetõttu lähtuda. 118. Kas U. Tilga vägivalla tingis see, et J.S. kutsus teda pedeks, või tõsiasi, et J.S. jõi U. Tilga alkoholi, või nii üks kui teine, pole enam võimalik kindlaks teha. Loogilised ja mõeldavad on kõik nimetatud stsenaariumid. 119. Nii prokurör kui ka maakohus on viidanud sellele, et U. Tilgal oli võimalik J.S. t peksta ka siis, kui ta oli J.R. u nähes toime pandud vägivallatsemise lõpetanud ja J.R. oli tuppa läinud. Samas pole (pigem) kumbki neist otsesõnu leidnud, et U. Tilga tõesti J.S. e peksmist jätkaski. Tõsi, ringkonnakohtu istungil ütles prokurör kohtu otsesele küsimusele vastates, et tema hinnangul peksis U. Tilga J.S. t ka pärast J.R. u tuppa minemist. Ringkonnakohus tuvastabki, et U. Tilga peksis J.S. t ka siis, kui J.R. oli õuest ära läinud. 14 120. Kriminaalkolleegiumi meelest ei takista selliselt talitamist KrMS § 268 lg 1, millest tuleneb üldpõhimõte, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Süüdistusaktis märgitakse selles osas nõnda: „[U. Tilga pani] lühikese aja jooksul toime erinevaid tahtlikke vägivallategusid, sealhulgas lõi ta rusikaga J.S. ele näkku vähemalt kolm tugevat lööki – löögist vastu vasakut silma tekkis J.S. ele vasaku silmakoopa põhja murd, löögist vastu nina ninaluude murd ning löögist vastu suud põrutushaav ülahuule limaskestal ja alveolaarkaarel igemes paremal II hamba koha, paremal I hamba ja II ülemise hamba liikuvus ning verevalumid huultel; samuti lõi ta löökide tagajärjel mahapaiskunud J.S. ele tugevajõuliselt jalaga vähemalt ühel korral kehasse, millega ta põhjustas J.S. ele nii valu kui verevalumid kehal.“ Selliselt sõnastatud süüdistusakt – teo aja (liiga) täpne välja toomata jätmine, viide erinevatele vägivallategudele, sõnade „sealhulgas“, „vähemalt“ jms kasutamine – võimaldab asuda seisukohale, et süüdistusakt ei määra üheselt ära, et U. Tilga sooritas vaid neid vägivallategusid, mida nägi pealt J.R. . 121. Et U. Tilga ei piirdunud vaid paari – J.R. u sõnade kohaselt mitte väga tugeva (kd 5, tl 42 ja 43) – näkkulöögi ja ühe jalga kehasse löömisega, kinnitab aga tõsiasi, et J.S. oli tema surma hetkeks väga tugevasti läbi pekstud: vt tema vigastuste loetelu (käesoleva otsuse p 1) ja tema laibast tehtud fotosid ning videot (kd 2). Muu hulgas oli J.S. el enesekaitsele viitavaid vigastusi (kd 2, tl 103–104) – J.R. u tunnistatud löökide ajal J.S. end aga ei kaitsnud. Kuivõrd J.S. t ei peksnud J.R. (käesoleva otsuse p 114) ega T. Kuudeberg (käesoleva otsuse p-d 124 128), tegigi seda U. Tilga. 122. See, et U. Tilga sõitis T. Kuudebergi juurde, nähtub mõlema viidatud mehe ütlustest (kd 5, tl 74 ja kd 4, tl 32). 123. Et T. Kuudeberg sõitis X tallu tagasi oma autoga ja U. Tilga oma autoga, on tuletatav U. Tilga, R.R. u ja J.R. u ütlustest (kd 5, tl 74; kd 5, tl 36 ja kd 5, tl 43). Seega ei vasta tõele T. Kuudebergi öeldu, et ta sõitis X tallu U. Tilga autos (kd 4, tl 32). Eeldatavasti väitis T. Kuudeberg nii seetõttu, et tal läks tegelikult juhtunu meelest või ta lihtsalt ei mõelnud selle asjaolu peale. Mingit sihilikku valet ei saa esiteks jaatada seepärast, et tegemist on ebaolulise detailiga, ja teiseks ütles T. Kuudeberg hiljem (kd 4, tl 32), et J.S. pandi X talus tema autosse ning ta sõitis minema – seega ta ei varjanud, et ta oli X talu juures oma autoga. 124. Et U. Tilga sõitis X talust kohe sinna jõudmise järgselt minema, nähtub nii tema enda ütlustest (kd 5, tl 74) kui ka sellest, et ei T. Kuudeberg ega J.R. ei öelnud, et U. Tilga oleks T. Kuudebergi naasmise järgselt nende ja J.S. e juures olnud (kd 4, tl 32 ja kd 5, tl 44). Vale on U. Tilga väide, et ta lahkus seetõttu, et nägi, kuidas T. Kuudeberg J.S. t lõi (kd 5, tl 74). Esiteks ei olnud T. Kuudebergil selliseks löömiseks mingit motiivi. Teiseks polnud ta varem vägivallategusid sooritanud. Kolmandaks ei viita sellisele löömisele J.R. – kellel poleks olnud ka ses osas mingit ajendit valeütluste andmiseks. 125. See, et J.S. lamas verise näoga, ilmneb kõigepealt J.R. u öeldust, kes väitis, et J.S. e ninast jooksis verd (kd 5, tl 44). Et J.S. el oli nägu verine, saab tuletada ka selle alusel, et ta oli äsja tugevasti peksa saanud. Ka viitab verejooksule tõik, et T. Kuudebergi autost leiti J.S. e verega paber (kd 3, tl 141–145). Tegelikult ei väitnud ka T. Kuudeberg resoluutselt, et J.S. e näos verd ei olnud. Ta ütles: „Ma ei mäleta J.S. nägu, ma ei mäleta, et ma oleks tema näos verd näinud – ei tule praegu ette“ (kd 4, tl 32). Selline ebamäärasus on selgitatav T. Kuudebergi sooviga end vastutusest säästa või vähemalt oma süüd vähendada. Ei ole võimalik, et T. Kuudeberg J.S. e näos verd ei näinud, mistõttu tuvastab kriminaalkolleegium, et ta seda nägi. 126. See, kuidas J.S. toimetati maas lamamast T. Kuudebergi autosse, ilmneb T. Kuudebergi ja J.R. u ütlustest (kd 4, tl 32 ja kd 5, tl 44). Pole võimalik teha detailselt selgeks, kui palju aitas J.S. 15 t autosse J.R. ja kui palju suutis J.S. ise kõndida. Eeldatavasti ei pidanud J.R. J.S. t siiski n-ö 100% aitama (teda kandma): kellegi toe najal suudavad liikuda ka väga raskes seisundis inimesed – eriti lühikest maad. 127. Mis juhtus X talus ajal, mis jäi T. Kuudebergi ja J.S. e naasmise (11. augusti 2023 (hilis)õhtu) ning J.S. e surma (13. augusti 2023 öö/varahommik) vahele, pole võimalik detailselt kindlaks teha. Üht-teist saab siiski öelda. 128. Esiteks – ja eelkõige – on välistatud, et T. Kuudeberg J.S. t peksis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu välja toodud sellekohaste peamiste põhjendustega. J.S. e vigastused tekitati 1–2 päeva enne naise surma (kd 2, tl 103). Arvestades seda, et J.S. suri 13. augusti 2023 varahommikul, on igati loogiline, et teda peksti 11. augusti 2023 õhtul – mitte aga millalgi 12. augusti 2023 pärastlõunal või õhtul. T. Kuudebergil polnud oma elukaaslase peksmiseks motiivi. Ka ei olnud T. Kuudeberg varem vägivaldne olnud – mitte üksnes puutuvalt J.S. esse, vaid ka muidu. Viimaks tuleb panna tähele, et T. Kuudebergi kätel polnud vigastusi – erinevalt U. Tilgast. 129. U. Tilga väited T. Kuudebergi valetamise kohta (vt kokkuvõtvalt käesoleva otsuse p 77) on alusetud või asjasse puutumatud – lisaks sellele märkis ringkonnakohus juba eelnevalt (käesoleva otsuse p 109), et T. Kuudeberg tõesti mõnevõrra valetas. Ebaoluline on, mis põhjusel T. Kuudeberg saekaatrist vallandati, mis kellaajal täpselt T. Kuudeberg tema hinnangul kuhugi jõudis või üles ärkas (vt juba käesoleva otsuse p 107) või kas ta helistas oma teada J.R. ule enne või pärast poes käimist. Pabersalvrättidega seoses tundub U. Tilga väide olevat selline: autos pabersalvrätte ei olnud; raskelt vigastatud J.S. ei saanud ise neid salvrätte majast tuua; järelikult tõi need T. Kuudeberg; järelikult nägi T. Kuudeberg, millises seisundis J.S. oli. Esiteks ei puuduta tõsiasi, kas T. Kuudeberg J.S. e rasket olukorda nägi, U. Tilga vastutust – see võib olla asjakohane vaid puutuvalt T. Kuudebergi vastutusse J.S. ele abi osutamata jätmise eest. Teiseks aga on U. Tilga väide salvrättide autost puudumise kohta paljasõnaline: on kõigiti võimalik, et see paber, mis määrdus J.S. e verega, oli autos juba siis, kui T. Kuudeberg J.S. ele X tallu järgi sõitis. Õige ei ole U. Tilga väide, et J.S. ei saanud oma vigastustega tagumisse tuppa minna. Isegi kui inimesel on rasked vigastused, võib ta olla suuteline mõningaid meetreid liikuma – mh seetõttu, et ta toetub nt seintele, mööblile vms. Samas on ka selle väite osas väga keeruline näha, kuidas see peaks U. Tilga süüst vabastama. Kuivõrd J.S. e surnukehast ei avastatud alkoholi, on tõesti vale T. Kuudebergi väide, et J.S. jõi 12. augustil 2023 viina. Aga seegi tõdemus ei anna alust U. Tilga õigeks mõistmiseks. Niisuguse valeväite võis T. Kuudeberg esitada seetõttu, et tal oli sündmuste käik valesti meeles või ta eeldas, et kui ta valetab J.S. e joomise kohta, on see tema passiivseks jäämise süüdistust silmas pidades tema jaoks kuidagi soodus. Maakohtu otsuse tühistamist ei tingi ka U. Tilga väide, et iga normaalne mees oleks oma raskelt vigastatud naisele kiirabi kutsunud. Piisavalt hoolikas inimene oleks loomulikult seesuguses situatsioonis abi kutsunud. Samas pole õige järgmine mõttekäik: kõik inimesed on sedavõrd hoolikad; järelikult oli seda ka T. Kuudeberg; niisiis peksis T. Kuudeberg J.S. e surnuks. Kahjuks on väga palju mitte-hoolikaid inimesi. Üheks selliseks oli ka T. Kuudeberg, kes jättis kiirabi kutsumata. 130. Ringkonnakohtu meelest pole põhjust kahelda T. Kuudebergi väites, et ta jättis X tallu naasnuna J.S. e autosse (kd 4, tl 33) – pigem on see väide T. Kuudebergi jaoks ebasoodne ehk pole põhjust eeldada, et ta valetas enda paremas valguses näitamiseks. Et J.S. oli seejärel suuteline ise majja minema minema (roomama, käpuli kõndima, lonkama vms), ilmneb käesoleva otsuse eelmises punktis öeldust. Ka pole põhjust kahelda T. Kuudebergi selles ütluses, et ta nägi J.S. t uuesti 12. augustil 2023 lõuna paiku ja siis oli naine väga paistes (kd 4, tl 33). Ka see väide heidab T. Kuudebergile halba valgust ehk on põhjust lähtuda sellest, et see vastab tõele. Sama saab öelda seoses väidetega, et J.S. kurtis T. Kuudebergile, et tal on halb olla, ja et T. Kuudeberg hakkas J.S. e abistamise asemel hoopiski viina jooma. Teisiti on väitega, et mingil hetkel siiski tegi T. Kuudeberg ettepaneku, et ta kutsub kiirabi, ent J.S. keelas tal selle ära (kd 4, tl 33). Selline 16 sündmuste käik oleks T. Kuudebergi jaoks soodus, sest ta tingib vajaduse kontrollida, kas T. Kuudebergi vastutuse välistab J.S. e eneseohustamine (vt käesoleva otsuse p-d 137–138). Ehkki T. Kuudeberg ei olnud äsja viidatud juriidiliste nüanssidega kindlasti kursis, on ikkagi kõigiti võimalik, et ta sai aru, et tema jaoks oleks millegipärast soodus, kui ta oleks J.S. ele abi pakkunud ja viimane oleks sellest keeldunud. Tõepoolest ei saa välistada, et T. Kuudeberg tegelikult nii ei käitunud, st J.S. ele abi ei pakkunud – ja J.S. talle pakutud abist ei keeldunud. Samas on kõigiti usutav ka see, et nii ikkagi juhtus. Seetõttu tulebki vastavalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud kahtlustuste süüdistatava kasuks tõlgendamise kohustusele see asjaolu tuvastada. 131. Et J.S. tarvitas ravimeid, nähtub T. Kuudebergi öeldust (kd 4, tl 33) ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist (kd 2, tl 104). 132. J.S. e surma ligikaudne aeg nähtub T. Kuudebergi ütlustest (kd 4, tl 34), T. Kuudebergi telefonikõnede logist (kd 2, tl 153–173) ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist (kd 2, tl 104). 133. Eeltoodu näitab muu hulgas seda, et õige ei ole U. Tilga kaitsja seisukoht, nagu välistaks U. Tilga süüdimõistmise see, et kaitsjal polnud võimalik T. Kuudebergi küsitleda – sest KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nimelt kinnitavad U. Tilga süüd mitmed muudki tõendid peale T. Kuudebergi ütluste – eeskätt J.R. u ja ka K.J. i väited, aga ka mitteisikulised tõendid, nagu ekspertiisiaktid, U. Tilga vigastused jms. 134. U. Tilga väitel tegi maakohtu istungisekretär protokollis vigu. Esiteks tuleb kohtuistungi protokolli parandamise taotlus KrMS § 158 lg 1 kohaselt esitada kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli kättesaadavaks tegemist. Teiseks nähtub KrMS § 155 lg 22 ls-st 2, et kui protokollis kajastatu on vastuolus helisalvestisega, tuginetakse viimasele. Kolmandaks on U. Tilga viidatavad asjaolud – kas ta jõi õlut „Bock“ või õlleplokke ning mis kell ta väitis suitsuliha valmis saanud olevat – ebaolulised. 135. Maakohtu otsuse tühistamist ei too endaga kaasa ka U. Tilga väide, et esimese astme kohus ei lubanud tal ütluste andjaid küsitleda. Süüdistatav saab kaitsta oma huve läbi kaitsja. Muu hulgas on süüdistataval võimalik oma kaitsjale öelda, milliseid küsimusi viimane peaks ristküsitlusel esitama. Süüdistatava enda võimalused kedagi kohtus vahetult küsitleda on piiratud. KrMS § 2882 kohaselt võib süüdistatav üldjuhul esitada tunnistajale küsimusi vaid pärast ristküsitlust kohtu loal, kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt süüdistatava huve. Niisiis on ebaõige U. Tilga arusaam, et temale oleks pidanud võimaldama ilma piiranguteta õiguse küsitleda kohtusse kutsutud inimesi. 136. Ei U. Tilga ega tema kaitsja ei esita õiguslikke argumente puutuvalt teo kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus soostub prokuratuuri ja maakohtuga, et U. Tilga pani tõepoolest toime

§ 118lg 1 p 7 pärase kuriteo.

Sellega seoses märgib kriminaalkolleegium järgmist.

1. U. Tilga põhjustas J.S. e peksmisega viimase surma. Küsida tuleb siiski seda, kas see surm on U. Tilgale normatiivselt omistatav – või välistab seesuguse omistamise tõsiasi, et J.S. otsustas teadlikult surra, sh keelas U. Tilgal endale abi kutsuda. Maakohus sellel temaatikal ei peatunud – ta analüüsis sellega seonduvalt vaid küsimust, kas J.S. sooritas enesetapu. Õigusdogmaatikas leitakse, et kannatanu enesekahjustamine või -ohustamine välistab teatud juhtudel tagajärje omistamise selle põhjustajale (vt nt Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, VI, vnr 121–123). Siiski ei saa normatiivset omistamist väärata eneseohustamine per se – see eneseohustamine peab olema ka teadlik ja/ehk vabatahtlik (samas; ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 11). Vigastatud inimese loobumisel arstiabist saab objektiivset omistamist vääravast eneseohustamisest kõneleda siis, kui see inimene teab, et sellise otsuse tagajärjeks võib 17 minimaalselt olla reaalne oht tema elule (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 12). Praegu nii ei olnud. Pole põhjust eeldada, et J.S. sai aru, et arstiabi saamata jäämise korral ta sureb.
2. Siiski võiks vähemalt esmapilgul viidata vastupidisele kirjutis J.S. e telefoniraamatus (vt käesoleva otsuse p 15). Maakohus leidis, et kuivõrd see sõnum jääb teiste kannete vahele, ei pruukinud J.S. seda kirja panna
3. või
4. augustil
5. Selliselt talitades rikkus maakohus KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtet. Nagu eelnevast nähtub, oleks U. Tilga jaoks soodne, kui J.S. oleks enda elu ohustanud teadlikult. Seetõttu tuleb vastava kahtluse korral kannatanu tahtlikule eneseohustamisele viidata võiv faktiline asjaolu tuvastada – mitte leida, et asjad ei pruukinud nõnda olla. Niisiis lähtubki ringkonnakohus sellest, et J.S. pani kõnealuse teksti kirja
6. augustil 2023 või
7. augusti 2023 esimestel tundidel/minutitel (st vahetult enne oma surma). Esiteks on võimalik, et viidatud ridade kirjutamise ajal ei olnudki J.S. t enam võimalik päästa. Kui J.S. tõesti pani eelöeldu kirja alles
8. augustil 2023, võis ta olukord olla sedavõrd halb, et ka meditsiiniline abi poleks enam midagi muutnud – surm oleks niikuinii saabunud. Kui aga inimene on juba n-ö möödapääsmatult hukule määratud, pole võimalik öelda, et ta loobub oma elust teadlikult/vabatahtlikult: tal ei ole enam võimalik elu ja surma vahel valida. Tõsi, KrMS § 7 lg-le 3 tuginedes võiks U. Tilga esitada kaitseväite, et J.S. kirjutas märkmikusse natuke varem – millalgi
9. augustil 2023, mil tema elu päästmine oleks veel võimalik olnud (vt selle kohta käesoleva otsuse p-d 145–147). Olgu aga meelde tuletatud, et peksmine tekitas J.S. ele väga tugevad peavigastused, sh ajukahjustused (vt käesoleva otsuse p 1). Niisuguses olukorras pole võimalik öelda, et J.S. sai piisavalt selgelt aru, mida ta teeb ja millised on tema tegude tagajärjed: (aju)vigastuste tõttu oli tema mõtlemisvõime tugevasti pärsitud. Seetõttu ei saa öelda, et J.S. soovis elust ka tegelikult lahkuda. Ent isegi kui ta oleks seda tõepoolest soovinud, ei saaks see kriminaalkolleegiumi hinnangul ikkagi U. Tilga vastutust väärata. Puuduvad igasugused viited sellele, et J.S. oleks olnud elust n-ö tüdinud enne peksa saamist. Seega saanuks soovi surra põhjustada vaid U. Tilga tegu – ja nt sellest tingitud tahtmine vabaneda valudest, häbist, kurbusest vms. Seesuguses olukorras oleks tagajärje selle põhjustajale omistamata jätmine ebaõiglane ehk normatiivselt vastuvõetamatu ehk surm tuleks peksjale normatiivselt omistada. Lisaks eelöeldule tuleb võtta arvesse seda, et J.S. tarvitas
10. augustil 2023 ravimeid. See võimaldab öelda, et ta tahtis elada ja lootis saada piisavat abi medikamentidest.
11. Prokuratuur lähtus arusaamast, et U. Tilga tekitas J.S. ele n-ö harilikud tervisekahjustused tahtlikult, ent J.S. e tervise raskelt kahjustamisse (täpsemini: elu ohustamisse läbi naise peaaju raske kahjustamise) ja surmasse suhtus ta ettevaatamatult – ning et ettevaatamatu elu ohustamise ebaõigus neeldub ettevaatamatu elu kahjustamise (surma põhjustamise) ebaõiguses, ei saa U. Tilgale ette heita

§ 118

lg 1 p 1 järgset kuritegu, vaid ta tuleb süüdi tunnistada üksnes

§ 118lg 1 p 7 järgi.

1. Resolutsioonist nähtuvalt asus sellisele seisukohale ka maakohus, kes aga ei lähtunud niisugusest loogikast (läbivalt) otsuse põhiosas. Nimelt leidis esimese astme kohus oma otsuse
2. leheküljel, et põhjendatud on kvalifitseerida U. Tilga käitumine

§ 118

lg 1 p 7 järgi, s.o raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, millega ettevaatamatusest põhjustati J.S. e surm (ringkonnakohtu lisatud kursiiv). Kohtuotsuse 32. leheküljel tuuakse välja, et pea piirkonda tugevajõuliselt rusikatega lüües pidi U. Tilga pidama võimalikuks või vähemasti möönma, et võib sellega põhjustada J.S. ele raske peaajukahjustuse. Kui U. Tilga oleks J.S. ele tekitanud raske (täpsemalt: eluohtliku) tervisekahjustuse tahtlikult, oleks ta pidanud süüdi tunnistama

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7 järgi, sest elu tahtliku ohustamise ebaõigus ei neeldu ettevaatamatu elu kahjustamise (surma põhjustamise) ebaõiguses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-5883/77, p 18). Lisaks sellele eksis maakohus veel kahes osas. Esiteks ei ole korrektne asuda seisukohale, et kaudsele tahtlusele viitab see, kui keegi peab midagi võimalikuks või vähemasti möönab seda.

§ 16

lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab 18 võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega ei ole võimalikuks pidamine ja möönmine alternatiivid – et rääkida kaudsest tahtlusest on tarvis mõlemat (st nii tahtluse intellektuaalset (kognitiivset) elementi (võimalikuks pidamine) kui ka voluntatiivset elementi (möönmine)). Ka ei saa kaudset tahtlust põhjendada läbi väite, et keegi pidi midagi võimalikuks pidama või et keegi pidi midagi möönma. Riigikohus on öelnud, et konstruktsioon „pidi võimalikuks pidama“ ei ole kaudsest tahtlusest rääkides korrektne: vt kriminaalkolleegiumi otsused nr 1-20-3306/139, p 15 ja nr 1-20-6745/88, p

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sama öelda ka nt puutuvalt – samuti seadusetekstis kasutatavasse – sõnasse „möönma“. Niisugune sõnakasutus viitaks justkui sellele, et tegelikult inimene kõnealust asjaolu võimalikuks ei pidanud või ei möönnud ehk tahtluse kognitiivset või voluntatiivset külge ei esine, st tahtlust polnud. On võimalik, et selline – kohtupraktikas küllaltki levinud – eksimus tuleneb tsiviilõigusest: nt võlaõigusseadus räägib korduvalt sellest, et keegi midagi „teadis või pidi teadma“ (vt nt § 15 lg-d 2 ja 3, § 29 lg 3, § 32 lg 2 jne).
2. Kriminaalkolleegium soostub prokuratuuriga (vt käesoleva otsuse p 139) ja maakohtu otsuse resolutsioonist ilmnevaga. Apellatsioonikohus ei pea tarvilikuks analüüsida, kas U. Tilgal oli J.S. e surma põhjustamise tahtlus või kas tal vähemasti oli tahtlus J.S. e elu ohustada (naise peaaju raskelt kahjustada): tulenevalt KrMS §-s 340 sätestatud raskendamiskeelust ei tohi ringkonnakohus U. Tilgat niikuinii

§ 113

(§ 114) ega isegi mitte

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-8694/55, p 38). Küll aga oli U. Tilga (vähemalt) ettevaatamatu J.S. e elu ohustamise ja selle kahjustamise osas: ta peksis (lõi korduvalt) naist tugevasti, sealhulgas pähe ehk elutähtsasse piirkonda. Niisiis täitis U. Tilga

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 koosseisu, ent ülal toodud põhjusel (neeldumine) saab U.

Tilgale ette heita vaid

§ 118lg 1 p 7 järgset käitumist.

142. Ei esine ühtegi U. Tilga teo õigusvastasust välistavat asjaolu. Muu hulgas ei saa U. Tilga tugineda hädakaitsele (

§ 28) – läbi väite, et ta kaitses end solvamise vastu (J.S.

nimetas teda pedeks) või et soovis ära hoida selle, et J.S. tema brändi ära joob. Hädakaitse eeldab vahetut rünnet. Kui kellelegi öeldakse midagi solvavat, on selle solvangu välja ütlemisega inimese au teotav rünne lõppenud – ja hädakaitseõigust andvat vahetut rünnet ei esine. Kui keegi asetab enda brändi peolauale, annab ta seeläbi õiguse juua seda brändit ka ülejäänud peo-osalistel: ehk poleks

§ 28jaoks tarvilikku õigusvastast rünnet isiku varale.

Isegi kui sellega mitte nõustuda, ei saaks öelda, et J.S. ele kallale minek oli sobiv tõrjevahend: kui hakata peksma brändit joovat inimest, ei pruugita seeläbi brändit päästa, sest pudel võib maha kukkuda ja katki minna või võib brändi sealt välja voolata. Kui ka sobivust jaatada, ei oleks võimalik kõnelda kaitsevahendi säästlikkusest: sobiv oleks olnud ka pudeli J.S. e käest ära tõmbamine. Niisamuti oleks asjakohane rääkida erandkorras hädakaitseõiguse proportsionaalsusest. Üldjuhul hädakaitseõigus proportsionaalsust ei tunne (kehtib maksiim „õigus ei tagane ebaõiguse ees“), ent erandkorras tuleb aktsepteerida seda, et keegi võtab tema brändipudelist lonksu – selmet seda takistada lonksu võtjat vaeseomaks pekstes (vt täpsemalt nt Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, VII, vnr 134– 135). Viimaks tuleb märkida sedagi, et juba J.R. u juuresolekul tehtud jalalöök, saati siis pärast J.R. u ära minemist toimunud peksmine ei olnud enam mitte kuidagi seotud J.S. el brändi joomise takistamisega. 143. Samuti oli U. Tilga tegu süüline. Muu hulgas ei saa U. Tilga viidata sellele, et ta palus T. Kuudebergil J.S. ele järele minna ja loobus seega

§ 42

lg 1 ls 2 järgi kuriteokatsest (

§ 42

lg 1 ls 2: kui tagajärg saabub või jääb ära sõltumatult toimepanija tegutsemisest, loobub toimepanija, kui ta tõsimeeli püüab takistada tagajärje saabumist). Mingites olukordades võib kolmanda isiku poole pöördumine olla tõesti

§ 42lg 1 ls 2 jaatamiseks piisav – seda isegi siis, kui tagajärg saabub.

Nt kui B läbi peksnud A helistab kiirabisse ja kutsub selle B-le järele, saaks ilmselt jaatada A loobumist B surma põhjustamist ette nägevast kuriteost (nt

§ 113

või § 118), kui B jääb päästmata seetõttu, et kiirabi ei jõua sündmuskohale tulenevalt sellest, et 19 kiirabiauto juht C on purjus ja sõidab teelt välja, või kui kiirabiarst D jätab B-le abi osutamata sellepärast, et ta tunneb B-s ära oma vihavaenlase. Praegu aga millestki sellisest rääkida ei saa. U. Tilgal polnud adekvaatset alust eeldada, et T. Kuudeberg osutab J.S. ele tõhusat abi: T. Kuudebergil polnud meditsiinilisi erioskusi ega vastavat erivarustust, ta oli purjus, tema kognitiivne võimekus oli tagasihoidlik jne. Niisiis ei üritanud U. Tilga T. Kuudebergi J.S. e juurde kutsudes tõsimeeli takistada J.S. e jaoks raskete tagajärgede (sh surma) saabumist. 144. Seega on U. Tilga

§ 118lg 1 p 7 järgi süüdi tunnistamine korrektne.

Ka pole alust öelda, et sanktsioonimäära keskmisele vastav karistus – 8 aastane vangistus – on liiga range: U. Tilga realiseeris

§ 118lg 1 kõige raskema alternatiivi.

Niisiis jääb maakohtu otsus U. Tilga osas muutmata. 145. T. Kuudebergi puutuvalt süüküsimust ei vaidlustata. Ringkonnakohus peab lähtuvalt KrMS § 331 lg-st 3 siiski tarvilikuks sel teemal peatuda, sest surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oleks J.S. e pea verejooksu sulgemine koos verevalumi eemaldamisega tõenäoliselt hoidnud ära J.S. e surma ja J.S. ele arstiabi osutamata jäämine vähendas naise ellu jäämise võimalust (kd 2, tl 104). Nimelt annavad seesugused tõdemused võimaluse püstitada niisugune kaitseväide: kuivõrd arstiabi osutamine oleks võinud J.S. e elu päästa, oleks olnud võimalik ka see, et J.S. t poleks aidanud ka meedikud – ta oleks ikkagi surnud; seega esineb T. Kuudebergi kasuks kõrvaldamata kahtlus, mistõttu ei saa T. Kuudebergi

§ 117järgi süüdi tunnistada.

Kriminaalkolleegium sellist arusaama siiski ei jaga.

1. Esiteks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et J.S. elas veel ca poolteist ööpäeva pärast peksa saamist. Maakohus leidis muu hulgas järgmist: „Isegi kui möönda võimalust, et ohtralt 11.08.2023 alkoholi tarbinud Tõnu Kuudebergile võis jääda J.S. e terviseseisund 11.08.2023.a õhtul vajaliku tähelepanuta, siis hiljemalt laupäeval, 12.08.2023.a, kainemana ärgates oli talle enda elukaaslase J.S. e raske tervisesisund näha ja tal tulnuks tegutseda ning enda elukaaslasele abi kutsuda.“ (otsuse lk 35)*. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui J.S. e elu päästmise väljavaated muutusid mingil ajal ebakindlaks (nt
2. augustil 2023), saab tõdeda, et vähemasti
3. augusti lõuna ajal ja ka mitmed tunnid pärast seda oli J.S. e elu päästmine kindlusega külgneva tõenäosusega võimalik. Sellele viitab J.S. e käitumine: ta liikus majas mõnevõrra ringi, tarvitas ravimeid, suhtles T. Kuudebergiga jne. Sellest lähtuvalt tuleb öelda, et mingit kahtlust KrMS § 7 lg 3 mõttes ei esine: kui T. Kuudeberg oleks
4. augusti 2023 lõuna ajal või mõni tund pärast seda kiirabi kutsunud, oleks J.S. e elu päästetud. Eksperdi kahtlused puudutavad alles
5. augusti 2023 (hilis)õhtut ja
6. augustit
8. Kui eelmises lõigus tooduga mitte nõustuda ja leida, et kahtlused jäävad ikkagi üles ka
9. augusti 2023 lõuna ja (varase) pärastlõuna osas, olgu märgitud järgmist. See, milline tähendus on asjaolul, kas mingi tagajärg oleks mingi teo tegemise korral saabunud või mitte ning kui suurt tõenäosust on selle väitmiseks tarvis, on (Saksa) õigusdogmaatikas äärmiselt vaieldav – vt eestikeelset põgusat ülevaadet Aiaots. Õigusvastasusseose tähendus karistusõigusliku etteheite tegemisel. Juridica 3/2021, lk 183–
10. On neid, kes leiavad, et kellegi süüditunnistamiseks tarvilikku nn õigusvastasusseost saab jaatada juba siis, kui on võimalik öelda, et tegemata jäänud tegu oleks tõstnud tagajärje (nt surma) mittesaabumise tõenäosust (nn riskiteooria). Samas väidavad osad õiguse tõlgendajad, et kui esineb väikseimgi realistlik võimalus, et tagajärg (nt surm) oleks saabunud ka tegemata jäänud teo tegemise korral (st kui kindlusega (kindla teadmisega) külgneva tõenäosusega ei saa väita, et tagajärge poleks saabunud), ei saa tagajärge in dubio pro reo-põhimõttest tulenevalt tegevusetuks jäänud isikule omistada (nn ekstreemne vältimisteooria). Lisaks sellele esindavad paljud nende kahe äärmuse vahele jäävaid seisukohti. Tsiteeritud lauset maakohtu välja prinditud otsusest (sh kohtutoimikust) ei leia. See on nii seetõttu, et mingil põhjusel on see lause otsuse failis märgitud peidetuks (ja selle all on peenike punktiirjoon). Peidetud kohti Microsoft Word välja printida ei luba. Välja printimiseks on tarvis peitmis-funktsioon n-ö maha võtta. * 20 Riigikohus tundub pooldavat riskiteooriat. Kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 3-1-1-79-10 leiti, et õigusvastasusseose jaatamiseks piisab sellisest nõutavast teost, mis oleks vähendanud tagajärje saabumise riski ja suurendanud päästmisvõimalust (p 26). Seda seisukohta kordas kõrgeim kohus otsuses nr 1-15-6223/49 ja lisas, et õigusvastasusseos langeb ära vaid juhul, kui saab tõsikindlalt väita, et ka hoolsuspärane käitumine oleks viinud hinnanguliselt samaväärse tagajärje saabumiseni. Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Kuudebergi vastutuse jaatamine ei eelda tingimata KrMS § 7 lg 3 jaoks mõneti problemaatilise riskiteooria rakendamist. Seda seetõttu, et vähemalt
11. augusti 2023 lõuna ajal ja varasel pärastlõunal oli J.S. e tervislik olukord tulenevalt käesoleva otsuse eelmises punktis öeldust (liikumine, ravimite võtmine, suhtlemine) selline, et kui talle oleks kutsutud kiirabi, oleks ta elu väga suure tõenäosusega (seega mitte kindlusega külgneva, vaid mõneti madalama tõenäosusega) õnnestunud päästa – niisiis poleks kiirabi kutsumine lihtsalt suurendanud (st mõnevõrra parandanud) J.S. e ellujäämise võimalust, vaid ta oleks seda võimalust tõstnud väga tugevasti.
12. Kokkuvõtvalt ei tingi niisiis ka mõningane ebakindlus kiirabi sekkumise eduperspektiivi osas T. Kuudebergi

§ 117järgi süüditunnistamise tühistamist.

1. Suuresti juba käesoleva otsuse p-s 138 märgitust tulenevalt ei väära T. Kuudebergi vastutust ka see, et J.S. keelas endale kiirabi kutsuda. Nagu öeldud, polnud J.S. oma vigastuste tõttu suuteline olukorda adekvaatselt hindama ega andnud sellest tulenevalt kiirabist keeldudes oma elu ohustamiseks teadlikku/vabatahtlikku nõusolekut. Sellest sai aru ka T. Kuudeberg, sest ta nägi J.S. e olukorda, mh seda, et naisel oli palju peavigastusi.
2. Eelöeldust tulenevalt tunnistas maakohus T. Kuudebergi õigesti

§ 117lg 1 – § 13 lg 1 järgi süüdi.

151. Kriminaalkolleegiumi meelest vastab T. Kuudebergile mõistetud pooleteise aasta pikkune vangistus tema süüle. Ka soostub ringkonnakohus esimese astme kohtuga, et seda vangistust pole tarvis täitmisele pöörata. Muu hulgas kõneleb T. Kuudebergi kasuks tõsiasi, et ta pani kuriteo toime tegevusetuse vormis. Tulenevalt

§ 13

lg-st 2 (võimalus lähtuda tegevusetusdelikti puhul tavalisest leebemast sanktsioonimäärast) on tegevusetuse ebaõigus väiksem kui tegevuse oma. Küll aga leiab apellatsioonikohus – nõustudes kaitsjaga –, et T. Kuudebergile pole põhjendatud käitumiskontrolli seadmine. Kui inimene pole varem kuritegusid sooritanud – nagu T. Kuudeberg – pole üldjuhul põhjust eeldada, et tema õiguskuulekal teel hoidmiseks on tarvis käitumiskontrolli. Tuleb võtta arvesse ka seda, et T. Kuudebergi tegu oli küllaltki erandlikku laadi ja ei ole alust arvata, et ta satub oma elus uuesti niisugusesse olukorda – ja paneb uuesti toime sarnase kuriteo. Maakohus tundub olevat valinud käitumiskontrolli T. Kuudebergi alkoholiprobleemi tõttu. Samas ei saa ringkonnakohtu meelest öelda, et alkohol mängis T. Kuudebergi kuriteos (olulist) rolli. Pole põhjust eeldada, et kui T. Kuudeberg oleks kaine olnud, oleks ta J.S. ele abi osutanud. Ka ei saa tugineda sellele, et toimikumaterjalidest nähtuvalt sõitis T. Kuudeberg korduvalt autoga vahetult pärast alkoholi pruukimist. T. Kuudebergile pole süüdistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises esitatud. Prokurör selgitas ringkonnakohtu istungil, et seda ei tehtud seetõttu, et T. Kuudebergi joovet ei õnnestunud mõõta. Riigikohtunik Paavo Randma on leidnud, et kriminaalmenetluse seadustikust tulenev tõendite vaba hindamise põhimõte võimaldab mõnikord tuvastada kellegi joobe ka siis, kui seda joovet tavapärasel viisil mõõta ei õnnestu (vt eriarvamus nr 4-19-1178/21, p 5). Isegi kui eeltooduga mitte nõustuda, tuleks niisugusel juhul kaaluda, kas autojuht võiks vastutada mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise katse eest (

§ 424

lg 1 – § 25 lg 2), sest kui keegi on ära joonud palju alkoholi ja istub kohe seejärel autorooli, pole tal tihtipeale adekvaatset alust oodata, et ta saab sõiduki juhtimisega hakkama – eriti veel, kui ta ka nt tuigub, räägib „pehme keelega“ jne (vt selle kohta ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 4-19-1178/20). Paraku praegu eeltoodud loogikast ei lähtutud, mistõttu ei saa käitumiskontrolli vajadust rajada ka väitele, et T. Kuudeberg võib purjuspäi 21 autorooli minna ja nii mõne süüteo toime panna. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus vaja selles osas KrMS § 338 p 4 alusel tühistada ja jätta T. Kuudebergile käitumiskontroll kohaldamata.

1. Ülal märgitust lähtuvalt jääb maakohtu otsus valdavas osas muutmata – ehkki selles on (tõsiseid) vajakajäämisi (vt eelkõige käesoleva otsuse p-d 102, 119 ja 137). Esimese astme kohtu otsus tühistatakse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel siiski T. Kuudebergi käitumiskontrolli puutuvalt. T. Kuudebergi kaitsja apellatsioon rahuldatakse. U. Tilga ja tema kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata.
2. Mõlemad kaitsjad esitasid riigi õigusabi taotlused.
3. U. Tilga kaitsja vandeadvokaadi abi A. Kello taotluste kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 30 minutit, oma kaitsealuse apellatsiooniga tutvumisele samuti 30 minutit, oma kliendiga suhtlemisele jälle 30 minutit, Riigikohtu lahenditega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 90 minutit, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumiseks 30 minutit ja apellatsioonikohtu istungil osalemisele 60 minutit. Kokku soovib kaitsja nende toimingute eest 395,28 eurot, sh 71,28 eurone käibemaks. Ehkki apellandi argumente ei saada edu, arvab ringkonnakohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ikkagi kõik 395,28 eurot menetluskulu hulka, sest taotletav summa on väike ja apellant ei esitanud ei oma kaebuses ega kohtuistungil juriidiliselt ilmselgelt ebakohaseid argumente. Kuivõrd U. Tilga osas jääb maakohtu otsus muutmata, jääb see kulu KrMS § 185 lg 2 alusel U. Tilga kanda, st U. Tilga peab riigile tasuma 395,28 eurot.
4. T. Kuudebergi kaitsja vandeadvokaadi abi A. Veski taotlustest lähtuvalt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 30 minutit, apellatsiooni koostamisele 60 minutit, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumiseks 30 minutit ja apellatsioonikohtu istungil osalemisele 75 minutit. Kokku tahab kaitsja nende toimingute eest 285,48 eurot, sh 51,48 eurone käibemaks. Kriminaalkolleegium arvab KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka taotletavast mõnevõrra väiksema summa, sest kohtuistung ei kestnud istungiprotokollist nähtuvalt mitte 75 minutit, vaid 69 minutit (kell 10:05–11:14), st taotluses märgitust 6 minutit vähem. Kuivõrd netotasu ühe minuti eest on Justiitsministri määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 3 kohaselt 1,20 eurot (36:30), tuleb taotletavat summat vähendada brutotasu ulatuses 7,20 euro võrra (6x1,2) ja netotasuna 8,78 euro võrra (7,20x1,22). Niisiis on lõplik brutotasu 276,70 eurot (285,48–8,78), sh 49,90 eurone käibemaks (8,78–7,20=1,58; 51,48– 1,58=49,90). Kuivõrd apellatsioon rahuldatakse ja maakohtu otsust osaliselt tühistatakse, jäävad need menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 22