4-23-1875/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2024, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1875 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi Gerly Oja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.
2. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,004265, millega karistati Gerly Oja liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja Cristel Jakobson Menetlusalune isik Gerly Oja isikukood: 48106276531; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; emakeel: xxxxx xxxx Kaitsja Kaupo Süvaoja RESOLUTSIOON Jätta VTMS § 132 p 1 alusel Gerly Oja kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.
3. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusealuse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuvälise menetleja otsuse sisu Politse- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.
4. a otsusega karistati Gerly Oja liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Otsuse kohaselt 1 juhtis Gerly Oja 19.08.
5. a kell 12.41 Tartu maakonnas Tartu vallas Maramaa külas Tartu – Jõgeva – Aravete maantee
6. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx xxx ning polnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik, mistõttu kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva kaubikuga Nissan Primastar registreerimisnumbriga xx-xxxx ning kaubiku taga sõitnud sõiduautoga Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx xxx . Oma tegevusega põhjustas G. Oja varalise kahju Volkswagen Golf ja Nissan Primastar omanikule ja ning tervisekahjustuse kahele sõidukijuhile ja viiele sõitjale. Kokkupõrke tagajärjel hukkus sündmuskohal kaubikust Nissan Primaster registreerimisnumbriga xx-xxxx välja paiskunud M. M, kes polnud turvavööga kinnitatud. Kaebaja nõue ja põhjendused Eelnevalt nimetatud otsuse peale esitas 08.06.2023 kaebuse Gerly Oja kaitsja Kaupo Süvaoja. Kaebusega taotletakse trahvi tühistamist ja selle jätmist riigi kanda või alternatiivselt karistuse vähendamist, rahalise karistuse tasumise võimaldamist osamaksetena 12 kuu jooksul ja juhtimisõiguse peatamise tühistamist täies ulatuses. Kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik talle etteheidetavat väärtegu. Menetlusalusele isikule käib trahvi korraga tasumine üle jõu ja ta palub võimaldada tal tasuda trahv osamaksetena 12 kuu jooksul, kuna ta oli avarii tõttu kuus kuud karkudel ja kaotas seetõttu töö. Nendel põhjustel taotleb menetlusalune isik menetluskulude jätmist riigi kanda. Lisaks palub menetlusalune isik tühistada juhtimisõiguse peatamise. 04.12.2023 e-kirjas täpsustas kaitsja, et ta palub vähendada menetluskulusid ja ajatada menetluskulude tasumise 12 kuu peale ning tühistada juhtimisõiguse äravõtmise, kuna G. Oja kasutab autot igapäevaselt. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kohtuvälise otsuse ja karistuse muutmiseks puudub alus. Tõendite hindamisel kogumis nähtub, et G. Oja ei teinud kõike endast olenevat, et sõita oma sõiduraja piirides ja hoida ära ohtu või kahju tekitamist teistele isikutele. Seega põhjustas G. Oja oma hooletusest avarii ning tekitas sellega nii tervise- kui ka varakahju teistele liiklejatele. Kolmes avariis osalenud sõidukis oli kokku 11 inimest, kellest üks hukkus, kellest neli said esialgu raskeid vigastusi ja kellest neli said kergeid vigastusi. Hiljem hinnati tervisekahjustused ümber kergeks. Vigastada said ka menetlusalune isik ja temaga kaasa reisinud laps. Antud teelõik on lauge kurviga, kuid hea nähtavusega. Avarii päeval oli selge ilm ning keegi ei sooritanud ühtegi manöövrit. Arvestades eelnevat, on G. Oja toime pannud temale ette heidetud süüteo, mis kvalifitseeriti liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. G. Oja teos ei esine õigusvastust ja süüd välistavaid asjaolusid. G. Oja karistati juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mis jääb sanktsiooni keskmise määra piiresse. G. Ojale pole määratud rahatrahvi. G. Oja süü on keskmisest suurem, kuna mitmetele isikutele on tekitatud tervise- ja varakahju ning raske liiklusõnnetuse ärahoidmine sõltus üksnes menetlusalusest isikust. Nimelt poleks liiklusõnnetust juhtunud, kui G. Oja oleks liikunud oma sõidurajal. Teistele isikutele kahju põhjustamine on raske liiklusalane rikkumine, kuna nii varalise kahju kui ka tervisekahju suurus oli kõrge ja igasugune kahju põhjustab ebameeldivusi tavapärases elurütmis. Lisaks võiksid taolised liiklusalased rikkumised olla olemata, kui inimesed oleksid ettevaatlikud ja arvestaksid teistega. Kuna kohtuvälisele menetlejale pole üheselt selge, kas ja kui palju menetlusalune isik mõistab oma teo tõsidust ja eksimuse sisu, ei saa olla kindel, et ta teeb mõnest väiksemast karistusest piisavalt järeldusi. Inimlikult on G. Oja taotlus menetluskulude 2 ajatamiseks mõistetav, kuid KarS § 66 ning väärteomenetluse seadustik ei paku sellist võimalust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi väärteomenetluse seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele märkinud, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaitsja märkis 04.12.2023 e-kirjas, et tema ja menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuna kohtumenetluse pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel asja kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 sätestab , et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-is 108 nimetatud küsimustes. Antud juhul puudub vaidlus väärteo toimepanemise faktilistes asjaoludes, mida kinnitavad nii asitõendi vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate H.T, D.I, Y.I ja Ai:Vi ütlused, H.T, D.M, , Gerly Oja, A.T, L.M, I.I, Y.I ja Š:M haiguslugude väljavõtted kui ka menetlusaluse isiku Gerly Oja ütlused. Asitõendi (CD plaat, millel on salvestis sõiduauto Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx xxx videoregistrist) väljavõttest nähtub, et 19.08.2022 sõitis Tartu – Jõgeva – Aravete maantee
7. kilomeetril lauges kurvis musta värvi sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx xxx vastassuuna vööndis ja põrkas kokku talle oma suunavööndis vastu sõitnud valget värvi väikebussiga Nissan Primastar. Kui väikebussi juht nägi, et talle sõidab tema suunavööndis vastu musta värvi sõiduauto, sõitis ta väikebussiga paremale, et kokkupõrget vältida. Kokkupõrge siiski toimus ja kokkupõrke tagajärjel liikus sõiduauto Volkswagen Passat vasaku küljega vastassuuna vööndis, kus põrkas kokku väikebussi taga sõitnud sõiduautoga Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx xxx . Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto Volkswagen Golf teelt välja tee servale. Ka tunnistajate H. T, D. I ja Y. I ütlustest nähtub, et 19.08.2022 sõitis Tartu – Jõgeva – Aravete maantee
8. kilomeetril lauges kurvis musta värvi sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx xxx vastassuuna vööndis ja põrkas kokku talle oma suunavööndis vastu sõitnud valget värvi väikebussiga Nissan Primastar. Musta värvi sõiduauto ilmus väikebussi ette ootamatult. Kui väikebussi juht nägi, et tema suunavööndisse ilmus musta värvi sõiduauto, pidurdas ta ja sõitis bussiga paremale, et vältida kokkupõrget. Kokkupõrke tagajärjel paiskus valge väikebuss teelt välja ja käis mitu korda üle katuse. Väikebuss sõitis Jõgeva suunas ja must sõiduauto sõitis Tartu suunas. Tunnistaja H. T ütlustest nähtub lisaks, et pärast kokkupõrget väikebussiga paiskus Jõgeva poolt tulnud Volkswagen parema küljega vastassuuna vööndisse ja tema juhitud Volkswagen sõitis Jõgeva poolt tulnud Volkswagenile külje pealt sisse. Kõik käis nii kiiresti, et ta ei jõudnud reageerida. Tema juhitud Volkswagen lendas kokkupõrke tagajärjel teelt välja paremapoolsesse teeserva ninaga põllu poole ja Jõgeva pool tulnud Volkswagen jäi keset teed seisma. Tunnistaja A. V ütlusest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et pärast liiklusõnnetust olid valge väikebuss Nissan Primastar ja hall sõiduauto Volkswagen Golf kraavis paremapoolses teerservas Tartu poolt sõites ning must sõiduauto Volkswagen Passat oli keset teed. 3 H. T haigusloo väljavõttest nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid H. T.le kinnine nimmelülimurd, kinnine rinnakumurd ja kopsukontusioon. D.M haigusloo väljavõttest nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis D. M pindluu murd ja talle pandi lahas kaheks nädalaks. G. Oja haigusloo väljavõttest nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid G. Ojal xxxxxxxx xx x. Xxxxxxxxx xxxxxxxx ja ta pidi kolm nädalat kõndima karkudega. A.T haigusloost nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis A. Tl küünrakontusioon. L.M haigusloost nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid L. M alajäsemete marrastused ja põrutus. I:I haigusloost nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis I. Il parema õlavarre põrutus. Y:I haigusloost nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid Y. Il rindkere põrutus ja otsmiku haav. Š.M haigusloost nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis Š. M kerge vigastus. Menetlusaluse isiku G. Oja ütlustest nähtub, et ta sõitis 19.08.2022 Saadjärvelt Tartu poole. See päev oli väga palav ja päike paistis silma ning pimestas vaate. Tema kõrval istus viieaastane poeg, kes küsis temalt midagi. Enne, kui ta jõudis vastata, juhtus õnnetus. Ta kahetseb juhtunut. Seega on tõendatud, et G. Oja juhitud musta värvi sõiduauto Volkswagen Passat kaldus 19.08.
9. a Tartu – Jõgeva – Aravete maantee
10. kilomeetril vastassuuna vööndisse ja põrkas seal kokku valget värvi väikebussiga Nissan Primastar. Kokkupõrke tagajärjel rullus väikebuss korduvalt üle katuse ja paiskus kraavi ning G. Oja juhitud musta värvi sõiduauto paiskus parema küljega vastassuuna vööndisse, kus talle sõitis otsa sõiduauto Volkswagen Golf. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Volkswagen Golf kraavi ja G. Oja juhitud Volkswagen Passat jäi seisma keset teed. Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada väikebussis Nissan Primastar olnud Y. I ja tema laps I. I ning L. M ja tema lapsed D. M ja Š. M, sõiduautos Volkswagen Golf olnud H. T ja sõiduautos Volkswagen Passat olnud G. Oja ja tema laps A. T. Lisaks tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju sõiduauto Volkswagen Golf ja väikebussi Nissan Primastar omanikule. Liiklusõnnetuses hukkus väikebussis Nissan Primastar viibinud M. M. Kuna autotehnilise ekspertiisi aktist nähtub, et M. M polnud turvavöö kinnitatud, ei vastuta G. Oja M. M surma eest. Oma juhitud sõiduautoga vastussuuna vööndisse kaldumisega rikkus G. Oja liiklusseaduse § 45 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille järgi tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides, ja liiklusseaduse § 14 lg-s 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. G. Oja juhitud sõiduauto vastassuuna vööndisse kaldumise ning väikebussis Nissan Primastar ja sõiduautos Volkswagen Golf olnud inimeste vigastada saamise ja väikebussi ja sõiduauto kahjustada saamise vahel on põhjuslik seos, sest kui G. Oja juhitud sõiduauto poleks kaldunud vastassuuna vööndisse, poleks tema juhitud sõiduauto kokku põrganud väikebussiga Nissan Primastar ja sõiduautoga Volkswagen Golf ning väikebussis Nissan Primastar ja sõiduautos Volkswagen Golf olnud inimesed poleks saanud vigastada ja väikebuss Nissan Primastar ja sõiduauto Volkswagen Golf poleks saanud kahjustada. Arvestades asjaolu, et G. Oja põhjustas oma juhitud sõiduautoga vastassuuna vööndisse kaldumisega liiklusõnnetuse, milles sai vigastada kaheksa inimest ja milles tekkis varaline kahju väikebussi ja sõiduauto omanikule, on täidetud liiklusseaduse § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. G. Oja pani liiklusseaduse § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toime hooletusest, kuna ta arvestanud ilmastikuolusid, st pimestavat päikesepaistet ja selle mõju sõiduki juhtimisele. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidi G. Oja ette nägema, et päikese tõttu on tema vaateväli 4 piiratud. Nimetatud asjaolu tuleb lugeda liikluses eriti ohtlikuks, mistõttu peab juht võtma tarvitusele meetmed selleks, et ta saaks päikesepaistelise ilmaga autot ohutult juhtida. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on järginud väärteo menetlemisel väärteomenetlusõigust. Karistus ja menetluskulud Kuna G. Oja põhjustas oma juhitud autoga vastassuuna vööndisse kaldumisega raske liiklusõnnetuse, milles sai kaheksa inimest vigastada ja milles tekkis kahe sõiduki omanikele varaline kahju, ei saa tema suhtes lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. G. Oja ja kohtuvälise menetleja vahel on erimeelsus selle üle, kas G. Oja tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. G. Oja leiab, et teda ei tohi karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuna tal on vaja autot kasutada igapäevaselt kahe alaealise lapse pärast. Kohtuväline menetleja leiab, et G. Oja tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, sest ta põhjustas raske liiklusõnnetuse, milles sai viga kaheksa inimest ja milles tekkis varaline kahju kahe sõiduki omanikele. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.
11. a otsusega karistati G. Oja liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. LS § 223 lg 1 peab näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Seega on G. Oja karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega LS § 223 lg 1 sanktsiooni keskmises määras. Kuna G. Oja põhjustas raske liiklusõnnetuse, milles sai vigastada kaheksa inimest, kellest neli olid lapsed, ja milles tekkis varaline kahju kahe sõiduki omanikele, ning G. Oja oli ainus mootorsõidukijuht, kes rikkus liikluseeskirju, on G. Oja karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega LS § 223 lg 1 sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. G. Oja karistamist juhtimisõiguse äravõtmisega ei takista asjaolu, et ta sai ise liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada. Lisaks G. Ojale sai liiklusõnnetuses vigastada seitse inimest, kellest neli olid lapsed, G. Oja oli ainus mootorsõidukijuht, kes rikkus liikluseeskirju, ülejäänud kahe mootorsõiduki juhid järgisid kõiki liikluseeskirju ja kõik vigastada saanud inimesed kasutasid nõuetekohaselt turvavarustust. G. Oja on palunud jätta temalt mootorsõiduki juhtimisõigus võtmata, kuna ta kasutab autot igapäevaselt kahe alaealise lapse pärast. Kohtu hinnangul ei ole tegemist erandliku asjaoluga. Juhtimisõiguse vajalikkuses pere huvides pole põhjust kahelda. Laste ja pere huvides juhtimisõiguse kasutamine on tavapärane ega loo erandolukorda. Karistuse eesmärk on juhtida isiku tähelepanu vajadusele edaspidi käituda hoolsamalt ja õiguskuulekamalt. Üldjuhul toobki karistus mingiks ajaks kaasa elukvaliteedi languse ning antud juhul, arvestades G. Oja poolt toimepandut, on tegemist proportsionaalse karistusega. Samas väärib tähelepanu, et G. Oja kaebuse (avalduse) on esitanud eelduslikult kogenud ja juriidilise haridusega esindaja, kuid selles puuduvad igasugused põhjendused G. Oja juhtimisõiguse peatamisega seotud tagajärgede kohta. Lepingulise esindaja avalduse sisu ei ole muutunud ka peale kohtu pöördumisi. 5 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.
12. a otsusega mõisteti G. Ojalt välja ekspertiisikulude katteks 776 eurot. Menetluskulude tasumist ei ajatatud. Avalduses (kaebuses) taotletakse tehtud trahvi tühistamist ja riigi kanda jätmist, alternatiivselt palub menetlusalune isik „vähendada tehtud karistust“, samuti ajatada rahaline karistus „12 kuuliseks osamakseteks“. Jääb arusaamatuks, millest tulenevalt on G. Oja esindaja jõudnud arusaamisele, et G. Ojale on määratud väärteoasjas rahatrahv. G. Oja karistuseks on juhtimisõiguse äravõtmine ja temalt on välja mõistetud menetluskulu. Rahatrahvi G. Ojale määratud ei ole. Arvestades tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et suure tõenäosusega on kaebuses silmas peetud siiski menetluskulu ning sellest tulenevalt lähtub kohus alljärgnevalt sellest, et kaebuses taotletakse menetluskulu riigi kanda jätmist, alternatiivselt selle vähendamist ja võimalust tasuda see 12 kuu jooksul osamaksetena. G. Oja palub jätta osa menetluskulusid riigi kanda ja võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et KarS § 66 ning väärteomenetluse seadustik ei võimalda menetluskulude tasumise tähtaega ajatada. Kohus leiab, et osa menetluskulusid on võimalik jätta riigi kanda ja menetluskulude tasumise tähtaega on võimalik ajatada ka otsuse tegemisel väärteoasjas. Nimelt sätestab VTMS § 38 lg 1, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundist ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetu üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega on tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 180 lg 3 teisest ja neljandast lausest võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda ja ajatada menetluskulude tasumise tähtaeg ka otsuse tegemisel väärteoasjas. Praeguses asjas ei esine asjaolusid, et mis võimaldavad jätta osa menetluskulusid riigi kanda või ajatada menetluskulude tasumise tähtaja. Nimelt on menetluskulusid võimalik jätta riigi kanda ja menetluskulude tasumise tähtaeg on võimalik ajatada väärteoasjas otsuse tegemisel vaid juhul, kui süüdlasel pole piisavalt rahalisi vahendeid menetluskulude tasumiseks ja süüdlasel pole vara, mille müügist saadud rahaga saaks ta menetluskulud tasuda. G. Oja taotleb osade menetluskulude jätmist riigi kanda ja menetluskulude tasumise võimaldamist ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, kuna ta oli avarii tõttu kuus kuud vigastatud ja kaotas seetõttu töökoha. Samas pole kaebuses mingeid andmeid G. Oja varasema töö kohta, samuti sissetulekute, väljaminekute ja üldise varalise seisundi kohta. G. Ojal on lepinguline esindaja, kellele kohus on andnud muuhulgas võimaluse kaebuse täiendamiseks ja põhjenduste lisamiseks. Menetluskulusid pole võimalik jätta riigi kanda ja menetluskulude tasumise tähtaega pole võimalik ajatada ka seetõttu, et G. Ojal on olnud piisavalt aega menetluskulude tasumiseks osamaksetega või menetluskulude tasumise jaoks raha kogumiseks. Kohtumenetlus käesolevas asjas on veninud lisaks kohtu töökoormusel ka puuduliku kaebuse tõttu ja esindaja ebaprofessionaalsuse tõttu. Kohus on andnud kaebuse esitajale võimaluse kaebuse parandamiseks ja täpsustamiseks, muuhulgas juhtinud tähelepanu, et tegemist on väärteoasjaga, mitte tsiviilasjaga, kuid olulist muutust see kaasa ei toonud. G. Ojal on olnud võimalik valmistuda menetluskulu tasumiseks juhul kui kohus kaebust ei rahulda ning korraldada ka 6 muul moel enda elu selliselt, et väärteootsusega määratud karistuse kandmine oleks vähem koormav. Enda süüküsimust G. Oja ei ole vaidlustanud, mistõttu ei saanud ta ka eeldada karistusest ja menetluskulude tasumise kohustusest vabanemist. Seega tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus menetluskulude osas muutmata ning G. Ojalt tuleb VTMS § 38 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel ekspertiiside tegemisega seotud kulude katteks välja mõista 776 eurot. Arvestades eelnevat, tuleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta G. Oja kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.
13. a otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7