← Eesti

3-23-1061/13

Obsah (4)§ 121§ 2§ 203§ 8

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni vangistusseaduse § 1¹ lg-s 8 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude seonduvalt sellega, et vangla keeldus talle 13.02.2023. a otsusega taotletud esemete väljastamisest. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, et ta oleks vastavasisulise taotluse vanglale esitanud. Kaebaja on esitanud vanglale kahjunõude üksnes seoses asjade kadumisega pärast 16.02.2021 vangistusest vabastamist ning selle nõude on kaebaja esitanud haldusasja nr 3-23-1476 raames. 2) Tühistamis- ja kohustamisnõuetes tagastati kaebus

§ 121lg 2 p 2¹ alusel.

Kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ega ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. Olukorras, kus kaebajal oli piisavalt vahendeid uue aluspesu ja sokkide vangla kauplusest ostmiseks ning kaebajal olid olemas kasutuskõlblikud spordijalanõud, ei saanud uute esemete vangla kulul väljastamisest keeldumine kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Sel põhjusel ei saa pidada vangla keeldumist põhjendamatuks. Seejuures ei oma tähtsust, kellele kõnealused kaebaja kasutuses olnud spordijalanõud Nike varasemalt kuulusid või kuidas olid need isiklike asjade nimekirja kantud. Vangla tegevuses puudub õigusvastasus ning vangla 13.02.

  1. a otsuse tühistamine ja vangla kohustamine taotletud esemete andmiseks ei ole tõenäoline. Kuivõrd vangla 06.04.
  2. a vaideotsus ei riiva eraldiseisvalt kaebaja õigusi, ei ole vaideotsuse põhinõudest eraldiseisev vaidlustamine lubatav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. S. Matvejev palub 24.10.
  4. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 29.09.
  5. a määrus ja edastada asi Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Määruskaebuse põhjendused: Kohtumäärus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 24 ja
  6. Kaebaja ei andnud nõusolekut, et tema üle mõistetakse kohut teises maakonnas, mitte kohtualluvuse järgi. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise nõudeid, kuid vangla tagastas need läbi vaatamata, nimetades, et kohtus on juba 1 kahju hüvitamise nõue. Riigikohtu üldkogu 12.04.
  7. a määruses nr 3-3-1-35-15 peetakse kinnipeetava vältimatuteks kulutusteks eeldatavalt 5% riigi miinimumpalgast kulutusi, nt hügieenitarvete ostmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 29.09.

  1. a määrus on määruskaebemenetluses vaidlustatav üksnes resolutsiooni p 2 osas. Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus tõlgendab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.09.
  2. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamist.
  3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  4. Tartu Halduskohus tõlgendas vaidlustatud määruses kaebaja tahet nii, et kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse, millega taotleb Viru Vangla 13.02.
  5. a otsuse nr 6-19/1075-2 ja 06.04.
  6. a vaideotsuse nr 6-12/96-2 tühistamist; kohustamiskaebuse, millega taotleb vangla kohustamist anda talle uued taotletud esemed (s.o uued spordijalanõud, sokid ja pesu) ning 2 hüvitamiskaebuse vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses taotletud esemete väljastamisest keeldumisega. Kaebaja ei ole halduskohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Halduskohus tagastas kaebuse hüvitamisnõude osas

§ 121

lg 1 p 4 alusel ning tühistamis- ja kohustamisnõuete osas

§ 121lg 2 p 2¹ alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja määruskaebuses väidetu alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.

§ 8

lg 5 kohaselt isik, kellelt on võetud vabadus, esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi. Kohtute seaduse (KS) § 18 lg 1 lause 1 kohaselt halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. KS § 18 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on halduskohtud Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. KS § 18 lg 2¹ järgi on halduskohtul üks või mitu kohtumaja. KS § 18 lg 3 kohaselt asuvad kohtumajad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister. Kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav minister. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht. Justiitsministri 27.10.

  1. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 järgi on Tartu Halduskohtu tööpiirkondadeks Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond, Ida-Viru maakond, Lääne-Viru maakond. Tartu Halduskohtul on kohtumajad asukohaga Tartus ja Jõhvis. Kuna iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht ja Tartu Halduskohtu tööpiirkonnas on muuhulgas Ida-Viru maakond, ei ole kaebaja kohtuasja lahendanud mittekohtualluvuse järgne halduskohus. Kaebaja vastupidine arusaam ei ole õige. Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja väide, et kohtumäärus on vastuolus PS § 24 lg-ga 1, mille järgi kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
  2. Kaebaja väide kohtumääruse vastuolu kohta PS §-ga 25 on sisutu. PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. PS § 25 ei anna tagatist, et kohtule esitatud kahju hüvitamise nõue võetakse menetlusse ja rahuldatakse. Kaebaja ei ole ümber lükanud halduskohtu märgitut (määruse põhjenduste p 4.2), et kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet seonduvalt sellega, et vangla keeldus talle 13.02.
  3. a otsusega taotletud esemete väljastamisest. Sellekohast väidet ei esitanud kaebaja ka kaebuses. Kaebaja on küll esitanud vanglale kahjunõude seoses asjade kadumisega pärast tema 16.02.2021 vangistusest vabastamist, millise nõude esitas kaebaja haldusasjas nr 3-23-
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja määruskaebuse väited alust asuda eeltoodust erinevale seisukohale.
  5. Kaebaja viide Riigikohtu üldkogu 12.04.
  6. a määrusele nr 3-3-1-35-15 ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud määruses andis Riigikohus seisukoha menetlusabi (s.o kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotlus) andmisel mahaarvamisele kuuluvate kulutuste kohta. Käesolevas haldusasjas aga ei ole tegemist eeltooduga analoogse olukorraga. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole taotlenud vanglalt hügieenitarvete (vt loetelu Viru Vangla kodukorra p-s 11.3.2) väljastamist, millele ta määruskaebuses viitab.
  7. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.
  8. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.