Obsah (13)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 4062§ 4034§ 4035§ 82§ 94§ 397§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-141603 Tsiviilasi OK Incure

) §-le

1. ning krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave oli piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli klient maksevõimeline. Kostja vastuväited
2. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5. Kohus juhindub antud asja lahendamisel

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingu nr xxx tuleneva põhivõla 4483,59 eurot, intressi 256,20 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 477,47 eurot.
2. Hagiavaldusest nähtub, et xxx AS ja kostja sõlmisid 15.06.2022 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel anti kostjale 5000 eurot laenu (dtl 30-39, tõlge dtl 67-71). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt väikelaenulepingu tüüptingimuste punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 38-39) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 999,99 eurot. 3 11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale krediidikonto lepingu nr KK3636324 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 19,8% aastas (dtl 33, tõlge dtl 67), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Krediidiandja luges väikelaenulepingu nr xxx üles öelduks 11.04.2023 (dtl 46, tõlge dtl 47) ning loovutas nõude hagejale 14.08.2023 (dtl 48). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034

lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 05.12.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingute kehtivuse kontrolliks esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 57-60).
2. Hagiavaldusest, vastusest kohtule, seisukohast kohtule ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et väikelaenulepingu nr xxx sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Kohus loeb antud juhul piisavaks krediidiandja kinnituse, et enne lepingu nr xxx sõlmimist hindas krediidiandja laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja poolt 15.06.2022 esitatud laenutaotluse, taotlusele eelnenud 6 kuu Swedbanki pangakonto laekumiste põhjal (keskmise töötasu suurus 1223,43 eurot, töökoht xxx, finantskohustused 181,93 eurot) ja telefoninõustamise põhjal. Kohustused väljaspool xxx AS-i kliendi kinnitusel puudusid. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid (dtl 88). Krediidiandja on küsinud kostja 6 kuu kontoväljavõtte ning analüüsinud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning põhjendatult asunud kohtu hinnangul seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks on analüüsitud arvelduskonto väljavõtet ja saadud sissetulekuks 1223,43 eurot ja finantskohustusteks 181,93 eurot. Isegi, kui arvestada igakuisest sissetulekust lisaks finantskohustustele maha veel mõistlikus suuruses püsikulud, mis võisid kostjal olla (nt kommunaalkulud vms), kuid mille osas ei ole krediidiandja märkinud, et ta oleks neid kulusid hinnanud, on krediidiandja 4 sellegipoolest kohtu hinnangul asunud põhjendatud järeldusele, et kostja on lepingute sõlmimisel olnud maksevõimeline.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 4483,59 eurot. Krediidiandja ja kostja vahel 15.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenevalt sai kostja laenu 5000 eurot (dtl 33, tõlge 67). Kostja on põhiosa katteks tagasimakseid teinud summas 516,41 eurot (dtl 40). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 4483,59 eurot (5000-516,41).

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks

§ 108lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Krediidiandja andis kostjale 20.03.2023 kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni 06.04.2023 (dtl 46, tõlge dtl 47).

§ 82

lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja luges väikelaenulepingu nr xxx üles öelduks 11.04.2023. Lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 12.04.2023. Hagejal tekkis seega 12.04.2023

§ 82

lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 4483,59 eurot. 18. Hageja nõuab kostjalt väikelaenulepingust nr xxx tuleneva intressi 256,20 euro tasumist.

§ 94

lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). 5 Kostja jäi intressi maksetega võlgnevusse alates 10.01.2023 osamaksest ja hageja on arvestanud intressi kuni 11.04.2023. Kostjal on jäänud tasumata 10.01.2023 intress 65,10 eurot, 10.02.2023 intress 65,10 eurot, 10.03.2023 intress 58,80 eurot ja 11.04.2023 intress 67,20 eurot, kokku 256,20 eurot (dtl 40). Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 256,20 eurot. 19. Hageja on palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingust nr xxx tulenevad sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

§ 113

² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõue üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 35 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõudekirja 24.08.2023 (dtl 52) hinnaga 25 eurot, nõudekirja 01.09.2023 (dtl 51) hinnaga 5 eurot ja nõudekirja 12.09.2023 (dtl 50) hinnaga 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 20. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka väikelaenulepingust nr xxx tuleneva viivise 477,47 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 12.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.11.2023 lepingujärgse määraga 16,9% aastas, kokku summas 477,47 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 4483,59 eurolt lepingujärgse määraga 16,9% aastas ajavahemikul 12.04.2023-27.11.2023 (k.a), mis on 477,47 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista väikelaenulepingu nr xxx järgi põhivõlg 4483,59 eurot, intress 256,20 6 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 477,47 eurot. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 177,90 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 417,10 eurot, kokku 595 eurot. Kohus rahuldab nimetatud taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 595 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
3. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7