Obsah (10)

§ 459§ 442§ 656§ 432§ 423§ 392§ 3401§ 208§ 657§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-1

) § 436 lg 1), sest maakohus jättis tuvastamata ja hindamata

§ 459lg 1 kohaldamise eeldused.

Maakohus ei tuvastanud, sealjuures kummagi kostja kohta eraldi, millised olid kompromissi aluseks olnud asjaolud ja kas need on muutunud ulatuses, mis annaks alust elatist vähendada. Otsusest ei selgu, miks võttis maakohus aluseks PKS §-i 101 ja kuidas jõudis seisukohale, et kummagi kostja elatist tuleb vähendada 30 euroni.

§ 459

lg 1 alusel elatise vähendamise eeldused ei ole ka täidetud, kompromissi sõlmimist mõjutanud asjaolud ei ole muutunud ulatuses, mis annaks alust elatist vähendada. Kompromissi sõlmimisel ei lähtutud miinimumelatisest, vaid võeti aluseks kostjate kulutused. Maakohtu põhjendused on vastuolulised ning kostjate tõendite tähelepanuta jätmine ei ole õiguspärane. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et kuna hageja ei osale kostjate kulude kandmisel kõikides kululiikides, annab ta ülalpidamist oluliselt väiksemas proportsioonis, kui on kostjate tema juures viibimise aeg (PKS § 102). Maakohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti. Kostjad ei pidanud hagi rahuldamata jätmiseks oma kulutusi tõendama. Hageja kohustus oli tõendada, et kompromissi aluseks olnud asjaolud on muutunud ulatuses, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Otsuse resolutsioon ei vasta

§ 442lg-le 5.

Maakohus indekseeris elatise, kuid ei märkinud, millistest komponentidest summa koosneb ja mitu päeva kuus kostjad isa juures viibivad. Maakohus selgitas põhjendavas osas, et edaspidi peavad tegema kulutusi riietele ja jalanõudele nii hageja kui kostjate ema, kuid otsuse resolutsioonis seda

1. märtsi 2021 määrusest tulenevat tingimust ei muutnud. Hageja ei esitanud selles osas ka nõuet.
2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda. Maakohus ei ole põhjendamiskohustust rikkunud, ehkki otsus oleks saanud olla

§ 459lg 1 kohaldamise eelduste täitmise ja elatise kujunemise osas selgesõnalisem.

Maakohus käsitles elatise vähendamist põhjendavate asjaoludena kostjate kulutuste vähenemist, aga ka laste- ja lasterikka pere toetuste suurenemist. Ebaregulaarseid kulusid ei ole põhjendatud arvesse võtta. Maakohus lähtus vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 PKS § 101 miinimumelatise määrast, võttes arvesse ka PKS §-s 102 sätestatu. Kostjate viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 ei ole asjakohane. Hageja lepingulise esindaja

1. märtsi 2021 e-kirja ei ole võimalik elatise kujunemisel arvesse võtta, sest see ei sisaldu tsiviilasja nr 2-21-1028 toimikus. Kompromissisumma kujunemine ei ole täpselt teada, seetõttu ei saa üheselt väita, et arvesse ei võetud miinimumelatise regulatsiooni. Muutunud asjaoluks on ainuüksi alates
2. jaanuarist 2022 PKS § 101 elatise arvestamise põhimõtete muutumine ning alates
3. veebruarist 2023 lasterikka pere toetuse arvestamine vastavalt PKS § 101 lg-le
4. Maakohus ei mõistnud elatist kokku välja vähem kui elatiskalkulaatori järgi, kuigi korrektne 3 olnuks märkida kummagi kostja elatise täpne suurus. Ringkonnakohtul on võimalik otsust täpsustada. Maakohus määras tõendamiskoormise õigesti. Hageja välja toodud regulaarsed kulud ja arvutuskäik kinnitavad kulude vähenemist, kostjad ei esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Pooled ei leppinud kokku selles, et ema tasub ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses võrreldes sellega, kui ta peaks tasuma vastavalt lastega koos oldud ajale. Kompromissi p 1.4.3 tähendab üksnes seda, et vanemad jagasid omavahel riiete ja jalanõude ostmise kohustuse selleks, et neid ei ostetaks topelt; kulud tuleb teha vanemate ühiste panuste (st hageja tasutava elatise ja kostjate ema samaväärse panuse) ning riigipoolsete toetuste arvelt. Kohtuotsuse resolutsioon vastab

§ 442lg 5 nõuetele.

Võimalik ei ole, et pärast uut otsust kehtiks ka varasem otsus. Hageja nõustub, et resolutsioonis ei ole välja toodud, millistest komponentidest elatis 30 eurot koosneb, kuid seda on võimalik täpsustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ning saata asi

§ 656lg 1 p 2 ja lg 2 teise lause alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Hageja esitas käesolevas asjas hagi kostjate vastu
2. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1028 välja mõistetud elatise vähendamiseks. Tsiviilasjas nr 2-21-1028 menetleti hageja hagi kostjate ema A.K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja menetlus lõpetati
3. märtsi 2021 määrusega hageja ja A.K. (pooled) allkirjastatud kompromissi kinnitamisega (dtl 7–9). Kompromissi p-s 1.2 leppisid pooled kokku, et notari
4. oktoobril 2018 tõestatud elatisraha maksmise kokkulepe ja nõusolek sundtäitmisele allumiseks loetakse alates
5. jaanuarist 2021 lõppenuks. Punktis 1.3 kinnitasid pooled, et pärast kohtutäituri poolt hageja jaanuari elatisevõla ülekandmist A.K. kontole on hageja kuni kompromissilepingu sõlmimiseni poolte ühistele lastele elatise tasunud ja pooltel puuduvad selle perioodi eest teineteise suhtes nõuded. Punktis 1.4 leppisid pooled kokku elatise maksmise uutes tingimustes, mis on järgmised: hageja tasub poolte ühiste laste A.A. ülalpidamiseks igakuiselt elatist 95 eurot ja B.B. ülalpidamiseks 95 eurot alates
6. aprillist 2021 kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni (p 1.4.1); hageja tasub igakuise elatise hiljemalt iga kalendrikuu
7. kuupäevaks A.K. arvelduskontole, märkides selgitusse „elatis“ (p 1.4.2); A.K. ostab kõik lastele vajalikud riided ja jalanõud (p 1.4.3). Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi muutmiseks on seaduses sätestatud erikord (

§ 459

).

§ 459

lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

kohaldub koosmõjus

§ 432

teise lausega ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu

1. novembri 2017 määrus kohtuasjas nr 2-17-2426, p 11). Kuigi kompromissi p 1.4.1 järgi maksab hageja elatist kostjate ülalpidamiseks, tasub ta p 1.4.2 järgi raha kostjate emale, ning kompromissist nähtub, et kompromissi poolteks on kostjate ema ja hageja. Ringkonnakohtu hinnangul saab kompromissis kokkulepitut pidada vanemate ülalpidamisekohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3 esimese 4 lause mõttes ning sellest tulenevad õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate vahel lapse elatise kohta sõlmitud kompromissi saab muuta vanemate omavahelises suhtes. Hagejal ei ole alust esitada hagi kostjate vastu, sest kostjad ei ole kompromissi poolteks, pooleks on kostjate ema. Isegi kui kostjaid pidada kompromissi järgi iseseisva täitmisnõudega kolmandaks isikuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 2 mõttes, on lepingu muutmise õigus VÕS § 80 lg 6 järgi lepingupooltel (vt ka Riigikohtu
2. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-172426, p-d 12.1–12.3). Eeltoodut arvestades on hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärk üksnes kostjate ema, mitte kostjate vastu hagi esitamisega. Kuna kohaseks kostjaks on kostjate ema, tulnuks jätta hagi kostjate vastu rahuldamata või

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Seega rahuldas maakohus ebaõigesti kostjate vastu esitatud hagi osaliselt. Samas jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse. Maakohtul tulnuks

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi juhtida eeltoodule hageja tähelepanu ja selgitada, et hagi saaks menetleda juhul, kui see esitatakse kostjate ema vastu, kes kompromissi sõlmis. Ka Riigikohus on märkinud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249, p 16). Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

§ 656

lg 1 p 2 ja lg 2 teise lause alusel, sest maakohus muutis kostjate ema õigusi ja kohustusi reguleerivat kohtulahendit, kaasamata teda kostjana menetlusse, ning rikkus oluliselt ka muid menetlusnorme, jättes täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse. Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb viia läbi uus eelmenetlus ning mh anda hagejale

§ 3401

alusel tähtaeg hagiavalduse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks (eelkõige kostja asendamiseks

§ 208järgi või praeguste kostjate vastu esitatud hagi muutmiseks).

Kui hageja puudusi ei kõrvalda, saab kohus jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Kuna rikkumise kõrvaldamine eeldab uue eelmenetluse läbiviimist, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ning puuduste kõrvaldamise korral uue kostja vastu või muudetud hagi lahendamist, ei saa ringkonnakohus rikkumist ise apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kui hageja soovib nt kostja asendamist, ei ole

§ 423lg 2 p 2 alusel hagi tervikuna läbivaatamata jätmine põhjendatud.

Seda arvestades ei pea ringkonnakohus võimalikuks

§ 657lg 3 alusel ise hagi läbivaatamata jätmist otsustada.

1. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei käsitle ringkonnakohus poolte muid väiteid.
2. Menetluskulude jaotus tuleb jätta

§ 173lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 5