2-23-16576 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16576 Tsiviilasi S I hagi

§ 101lg 3-5 sätestatud määr kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

1. Kostja A I palub jätta elatise nõude rahuldamata. Hageja elab Tallinnas koos oma isa B Iga. 1.novembril 2023.a sõlmisid lapse vanemad kompromissi tsiviilasjas nr 2-23-10869 tingimustel, et laps viibib ema juures vähemalt reedest kuni pühapäevani kaks korda kuus, samuti puhkuse ajal, pühadel, koolivahetusel ja muudel päevadel, kui tekib vajadus. Kuigi poeg S elab koos isaga, viibib ta sh ööbib väga tihti ema juures xxx nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel. Poeg viibib ema juures rohkem kui seitse ööpäeva kuus. Ema võtab tihti lapse Tallinnast neljapäeval ja toob tagasi pühapäeval õhtul või on laps emaga reedest esmaspäevani. Märtsini 2023 elasid lapse mõlemad vanemad xxx ja laps käis lasteaias xxx linnas. Märtsis 2023.a kolis lapse isa koos lapsega Tallinnasse, lapse ema jäi elama xxx. Tänase seisuga lapsega suhtlemiseks peab ema sõitma poja järele Tallinnasse ja peale seda viima ta tagasi pühapäeval vähemalt kaks korda kuus. Seoses sellega, et lapsega suhtlemiseks peab ema sõitma Tallinnasse, tihti ka neljapäeviti, kaotab ta töötasu reedeti - tööpäeva eest ca 35 eurot. Sõidukulud kuus on ca 90 eurot. Pileti hind 11 eurot. Kostja osaleb hageja ülalpidamises vahetult. Kostja veedab lapsega koos alati palju aega. Kostja ostab lapsele toitu, riideid, jalanõusid, mänguasju jms. Kostja kannab kulusid seoses lapse telefonikõnedega, s.o xxx AS teenused. S I telefoni number on +xxx. S I eest maksab kostja xxx AS-le igakuiselt 15,00 eurot. Detsembris 2022 ostis kostja lapsele uue telefoni Xiaomi Redmi A1 32GB hinnaga 105,00 eurot. Kostja töötab xxx. Tema keskmine töötasu suurus on 787,86 eurot (852 eurot bruto). Muid sissetulekuallikaid kostja ei oma. Kostja on veel üks alaealine laps V I (sünd. xxx) ülalpidamisel. Laps elab xxx ja kostja toetab teda materiaalselt. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta tahaks saada suuremat töötasu, aga rahvusvahelise kaitse nõue on selline, et peab olema alaline tööleping. Töölepingut ei või katkestada, kuna siis on võimalik, et rahvusvahelist kaitset ei pikendata. Praegu on Eestis viibimise dokumendid 2026.aastani ja ka tööleping on 2026.aastani. Kostja elab xxx tööandjale kuuluvas 4-toalises korteris ja tasub selle eest 100 eurot kuus. Hageja seisukoht kostja vastusele
2. Kostja kirjutab, et laps viibib kostja juures väga tihti ja ööbib ka ning viibib ema juures rohkem kui seitse ööpäeva kuus. Kostja väide ei vasta tõele, kostja peab tõendama, et hageja viibib kostja juures rohkem, kui 7 ööpäeva kuus. Samuti lapse viibimine ema juures ei A alust elatise mittetasumiseks, vaid annab alust elatise vähendamiseks. Lisaks, kuna lapse ema elab xxx linnas, tuleb ta väga tihti nädalavahetuseks Tallinna ning elab koos lapsega hageja seadusliku esindaja juures. Kostja sõidukulu ei saa lugeda elatise hulka, kostja külastab last 2 korda kuus. Sõidupileti hinnad on 8-9 eurot. seega kostja kulu on keskmiselt summas 32 – 36 eurot. Kostja väidab, et osaleb hageja ülalpidamises vahetult. Kostja veedab lapsega koos alati palju aega. Kostja ostab lapsele toitu, riideid, jalanõusid, mänguasjad jms. Kostja esitas tšekid perioodi juuni 2023 – detsember 2023 eest, kokku on kostja kulu 180,34 eurot, seega igakuine kulu on summas 25,76 eurot. Seoses sellega tekib küsimus, kas nende asjade hulgas on ka sügis-, talve-, kevadriided, kooliriided ning kas on need kulud hageja seaduslik esindajaga kooskõlastatud Samuti on arusaamatu kostja poolt esitatud arve telefoni ostmise eest 2022.aastal, kulu on põhjendamatu ning pole lapse isaga kooskõlastatud, samuti ei olnud kulu lapsele vajalik. Kostja väidab, et töötab xxx. Tema keskmine töötasu suurus on 787,86 eurot 852 eurot bruto) ning muid sissetulekuallikaid kostja ei oma. Kostja esitab kohtule valed andmed, Facebooki lehel on näha, et kostjal on muu sissetulek, ehk kostja tegeleb sõidukite 2 2-23-16576 müükiga, kostja töötab ilusalongis, samuti kostja aktiivselt otsib inimesi reisimiseks xxx saartele. Seega kostja väited, et tal puudub piisav sissetulek elatise tasumiseks ei vasta tõele. Kostja on esitanud kohtule väärad andmed oma majandusliku seisu kohta. Kostja püüab kohut oma kehva majandusliku seisundi osas eksitada. Kostja majanduslik seis on hea, ta on võimeline hagejale tasuma elatist vähemalt miinimummääras. Kohtu põhjendused ja järeldused
3. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
4. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.
3. S I on sündinud xxx.a. Tema vanemad on A I ja B I. 7.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud hageja kulud alljärgnevalt: Üürikulu Kommunaalkulud Toidukulu Majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) Hügieen (šampoonid, palsamid, dušigeelid, seebid jne) Riided ja jalatsid Tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel – ninatilgad, palavikku alandavad siirupid, köhasiirupid, nina puhastavad aerosoolid, vitamiinid, arstide visiiditasud jne). Hageja sünnipäeva pidamine ja sünnipäeva kingitus 250,00 115,00 200,00 8,00 8,00 30,00 10,00 25,00 3 2-23-16576 Meelelahutus, mänguasjad Lasteaiatasu Lasteaiaga seotud kulud Keelekursused Muud kulud (juuksur jne) Kokku 20,00 95,00 10,00 70,00 30,00 871,00

1. Kostja palub jätta elatise täielikult välja mõistmata. Kostja väidab, et osaleb lapse ülalpidamises niigi ning ei ole enda väitel võimeline osalema lapse ülalpidamises suurema summaga, kui ta seda juba teeb. Lisaks viibib laps kostja elukohas rohkem, kui 7 päeva kuus ning selle võrra tuleb elatist vähendada. Lisaks on kostjal xxx teine laps, kelle ülalpidamises kostja osaleb.
2. Vastuseks kohtu päringule kostja sotsiaalmeedia postituste kohta, kirjeldas kostja oma majanduslikku seisu täiendavalt alljärgnevalt: Kuni 2022.a töötasin 10 aastat kinnisvara ja kasutatud autode müügijuhina, mistõttu on minu sotsiaalmeediakanalitel suur auditoorium. Peale Eestisse jõudmist jäin ilma tööst ja elamisvahenditest. Alates 2023.a on eksabikaasa B I kaevanud minu peale kohtusse, iga kohtuistung oli minu jaoks kulukas, pidin iga kord advokaadi osavõtu eest maksma 400500 eurot. Mul on laenukohustused ja mõnikord pidin sõpradelt raha võlgu võtma. Hetkel omalt poolt postitan palju sisu ja reklaami kõigile, kes paluvad ning kes aitasid mind raskematel aegadel toiduainete ja rahaga ning kes millega sai. Nende hulka kuuluvad ilusalongid, restoranid, autod ja palju muud. Ma ei küsi selle eest neilt tasu ega saa mingit tulu. Eestis kehtivad rahvusvahelise kaitsega kodanikele ranged reeglid ning ebaseadusliku töö eest võidakse välja saata. Kuna olen seaduskuulekas inimene, ei taha ma selliste probleemidega kokku puutuda. Minu sotsiaalmeediakanalid on avatud ja ma ei varja midagi. Ise võtsin ühendust maksuametiga, et aru saada, kuidas ma saaksin ikkagi legaalselt töötada, isegi, kui mul juba töökoht olemas. Lisasissetuleku jaoks olen avanud ettevõtluskonto, kus saavad olema kõik minu lisatulud näha. Lisatulu saamiseks kulutan omakorda palju aega, kuna uute oskuste omamiseks tuleb kulutada nii aega kui ka energiat, selleks, et põhitööst vabal ajal oleks võimalus raha teenida kasvõi nädalavahetustel. Saaksin nädalavahetustel töötada vaid neljal päeval kuus, kuna ülejäänud aja veedan lapsega. Kas ma töötan ilusalongis: Läbisin 3-päevase koolituse, et saada suhkrudepilatsiooni spetsialistiks, mu sõbranna ilusalongist soovitas mulle seda tööd proovida; Protseduur maksab 5 kuni 20 eurot, koht on uus ja hetkel kliente ei ole palju, sõbrannaga koostöös teeme palju reklaami. Töötades 4 päeva kuus, puhaskasum - miinus materjalid ja üür, kütusekulu (salong asub minu elukohast 30 km eemal), ma teenisin -15 eurot. Selleks, et saaks teenida vähemalt 100 eurot, tuleb veel tegeleda ja reklaamida seda ilusalongi. Peale 3-päevast koolitust mul ei ole piisavalt head kvalifikatsiooni ega kogemust selleks, et teenida suuremat raha. Kas ma töötan reisikorraldajana? Ei, ma ei tööta. Olen reisiklubi liige xxx – selle klubi süsteemi järgi, kui leiad 5 sõpra reisile kaasa, siis ise lähed reisile klubi kulul. Klubi liikmelisus annab boonuspunkte, mida saab kasutada ainult reisi broneerimisel. Lisaraha saamine selle süsteemiga saada ei ole võimalik, kuna boonuspunkte ei ole võimalik a vahetada raha vastu. Postitan palju sisu selle eesmärgiga, et saaksin oma lapsi klubi kulul kruiisireisile viia. 10.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 4 2-23-16576

1. Harju Maakohtu 04.11.2023.a määrusega nr 2-23-10689, mis jõustus 04.11.2023.a, on kinnitatud A I ja B I vaheline kompromiss lapse Siga suhtlemise korraldamiseks. Määruse kohaselt laps viibib koos ema A Iga kaks korda kuus paarisnädalatel reedest pühapäevani selliselt, et ema võtab lapse püsielukohast reedel kella 20.00-st või teisest eelnevalt kokkulepitud kohast ning toob lapse pühapäeval kella 20.00-ks tagasi lapse püsielukohta; Emal on õigus veeta ühe kalendriaasta jooksul ema puhkuse ajal lapsega kaks nädalat selliselt, et ema on lapsega korraga kaks järjestikust nädalat või kaks korda ühe nädala kaupa, kohustudes sellest teavitama isa ette vähemalt üks kuu.
2. Lapsevanemad seletasid kohtuistungil, et vahel toimuvad ema ja lapse nädalavahetuse kohtumised mitte xxx, vaid lapse ja isa elukohas. Ema seletas, et vahel võtab lapse xxx juba kolmapäeval või neljapäeval. Hooldusõiguse tsiviilasjas nr 2-23-4925 on näha, et laps elas peale vanemate lahkuminekut algul võrdse aja kummagi vanema juures kahe nädala kaupa. Edasi hakkas isa lapse ja ema suhtlust piirama. Eeltoodu põhjal ja arvestades ka kompromissis kokku lepitud suhtlemise korda, tuvastab kohus, et laps viibib ema elukohas ühes kuus keskmiselt 7 ööpäeva. Elatiskalkulaatori järgi elatise summat muudetakse vastavalt: 7 päeva on x%, 15 päeva on 100%, (7 päeva * 100%)/15 päeva=46,67%; laps

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Ema ülalpidamisel on teine laps, Xxxs elav xxx.a sündinud V I. Hooldusõiguse tsiviilasjast nr 2-23-4925 selgub, et 2022.a elas laps Eestis ning käesoleval ajal elab jälle Xxxs. Kohustus teist laste üleval pidada on alus väljamõistetava elatise vähendamiseks. 5 2-23-16576
2. Kostja tõendas, et tema netosissetulek ühes kuus on töötasu 787,86 eurot, ta töötab xxx asuvas xxx ning muid sissetulekuid tal ei ole. Kostja selgitas, et tema sotsiaalmeedia postitused, milles kajastub töötamine ja elustandard, mis ei vasta töötasule 787,86 eurot neto (reisikaaslaste otsimine, töö ilusalongis, auto müümine), on digitaalne sisuloomine, mitte kostja tegelik elu. Kostja teeb tasuta digisisu neile, kes on teda materiaalselt abistanud. Kostja selgitustest nähtuvalt ta teeb pingutusi, et saada seaduslikke lisasissetulekuid ning sõjapõgeniku staatus seab selleks piiranguid. Kostja konsulteeris maksuametiga, et millised tegevused on lubatud. Kostjal puudub praegu võimalus töökohta vahetada, kuna rahvusvahelise kaitse all oleva isiku staatuse säilitamiseks on vajalik stabiilne elukoht.
3. Kostja on sõjapõgenik, samuti on seda xx-aastane hageja, hageja isa aga ei ole. Kohtu arvates ei saa sõjapõgeniku staatuses olevalt isikult eeldada samasugust elatise tasumise võimelisust, nagu mitte sõjapõgeniku staatuses olevalt isikult. Kostja võimalused elatist teenida on vaieldamatult piiratud. 18.

§ 102

lg 1 ja 2 näevad ette, et olukorras, kus vanem pole enda ülalpidamist kahjustamata võimeline andma lapsele ülalpidamist, peab vanem pidama last ja ennast ühetaoliselt üleval. Kostja sissetulek on 788 eurot Kostja elab tööandjale kuuluvas 4toalises eluruumis Sillamäel, üür ja kommunaalkulud on kokku 100 eurot kuus. Hageja on kostja ülalpidamisel 7 päeva kuus. Kostja eluasemekulud on umbes 100 eurot ja lapse ülalpidamine 7 päeval kuus on umbes 200 eurot. Lisaks on kostja ülalpidamisel Xxxs elav laps. Hagejat peab üleval isa, kellel on Eesti elamisluba ning seega kostjast paremad võimalused elatist teenida. Hageja isa töötab xxx. Kohtuistungil ei osanud hageja isa nimetada ühtegi lapse kulu ega ka nõutava elatise suurust. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et hageja ülalpidamiskulud on piisavalt kaetud. Kostja elustiil võrrelduna hagejaga vastab

§ 102lõigetele 1 ja 2.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A Ilt elatise S I kasuks välja mõistmata ja hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetlusosaliste kantud kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik 6