KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. mai 2024 Tsiviilasja number 2-23-7549 Tsi

) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lõike 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel. Tarbija ei pea selleks esitama vastuväidet. Laenuandja tugines lepingu sõlmimisel erinevate automaatsüsteemide abil kogutud andmetele. Laenuandja viitas kostja pangakonto väljavõttele, mis kajastab kostja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil

1. juuli 2019 kuni
2. jaanuar
3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei piisa laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavatest andmetest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on vaja nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata taotleja krediidivõimet. Laenuandja toimis kostjalt pangakonto väljavõtet nõudes õigesti. Kostja pangakonto väljavõttest, päringust maksehäirete registrisse ja sõlmitud lepingu olemusest nähtub, et kostja võis olla sarilaenaja. Kui kostja laenutaotluses esitatud andmeid ja kostja kohta esitatud muud teavet kõrvutada, nähtub juba pealiskaudse infoanalüüsi 3 tulemusel, et kogutud teave ei saanud olla tõene. Kostja kinnitas taotluses, et tal puuduvad kehtivad laenud, kuigi kostja soovis laenu olemasolevate tarbijakrediidilepingute refinantseerimiseks. Kostja avaldatud palk 1300 eurot ei kajastu pangakonto väljavõttel. Pangakonto väljavõttelt nähtub pigem, et kostja keskmine töötasu on väiksem. Väljavõttelt ilmneb samuti, et kostja sai
4. septembril 2019 krediiti ka Monefit Estonia OÜ-lt ja
5. detsembril 2019 Bondora AS-ilt. Bondora AS-iga sõlmitud leping võis olla üks refinantseeritavatest lepingutest, kuid seda ei saa kindlalt järeldada. Laenuandja ei kontrollinud kostjaga lepingut sõlmides kostja esitatud andmeid piisava hoolsusega. Lepingu sõlmimisele eelnevaid andmeid sisuliselt analüüsides ja kõrvutades pidanuks ilmnema, et kostja avaldatud netosissetulek ja muud andmed ei vasta tõele. Laenuandja pidanuks seetõttu kostja taotluses avaldatu kohta küsima lisateavet ja -dokumente. Varasematest maksehäiretest võib järeldada kostja alanenud krediidivõimelisust. Laenuandja rikkus kostjale laenu andmisel seega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal ja ka kõigi lisalaenude võtmisel 0%. Laenuandjal ei ole seega õigust kostjalt intressi nõuda. Kostja ei võlgne ka muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded jäävad rahuldamata. Hageja võib VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. See puudutab ka juhtumeid, kus laen on välja makstud kolmandatele isikutele. Põhivõlg oli algselt 10 367 eurot 36 senti. Kostja tasus põhiosa makseid 383 eurot 75 senti ning intressi ja lepingu tasusid kokku 2229 eurot 38 senti. Need tuleb põhivõlast maha arvestada. Kostja tasus pärast nõude loovutamist hagejale 270 eurot. Kostjal tuleb seega hagejale tasuda põhivõlg 7484 eurot 23 senti. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, kus tuvastati vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Hageja palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Laenuandja ei rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus hindas kostja pangakonto väljavõtet valesti. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine töö- ja puhkusetasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 1260 eurot 54 senti. Kostja oli
7. a novembris töövõimetuslehel, mistõttu oli tema töötasu vastavas kuus väiksem. Kostja töötasu oli ümmardatult seega 1300 eurot. Kostja ei esitanud oma töötasu kohta valeandmeid. Maakohus tõi välja kostja üldised kohustused, kuid ei analüüsinud kostja igakuiste kohustuste suurust. Väide, et laenuandja ei tegutsenud kostjale laenu andmisel ning kostja esitatud andmete kontrollimisel piisava hoolsusega, ei ole põhjendatud. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus alates
8. juulist 2019 kuni
9. jaanuarini 2020 igakuiseid kuumakseid Primero Finance OÜ-le 130 eurot 42 senti, PLACET GROUP OÜ-le 77 eurot 73 senti ja Monefit Estonia OÜ-le 53 eurot 36 senti. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja võttis
10. detsembril 2019 kiirlaenu Bondora AS-ist, et tasuda sissenõutavaks muutunud kohustuse eest Julianus Inkasso OÜ-le. Kuna kostja ei osalenud menetluses, ei ole teada, miks tekkis kostjal sissenõutavaks muutunud kohustus 4 Julianus Inkasso OÜ ees. Julianus Inkasso OÜ kohustus on tasutud, kuna kostja konto väljavõttelt ei nähtu Julianus Inkasso OÜ-le täiendavaid tasumisi. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja oli pöördunud võlanõustamiseks OÜ HUGO poole ja tasunud nende arve 60 eurot. Kostja pöördus seejärel laenuandja poole refinantseerimislaenu saamiseks. Olukorras, kus kostjal olid igakuised kohustused Primero Finance OÜ, PLACET GROUP OÜ ja Monefit Estonia OÜ ees ning alates
11. detsembrist 2019 igakuine kohustus Bondora AS ees, oli laenude refinantseerimine kostja jaoks mõistlik. Kiirlaenude intressimäär on kõrgem kui laenuandjaga sõlmitud lepingujärgne intressimäär 27%. Kostja tasus igakuiselt lastele elatist 300 eurot. Kostja tegi igakuiseid vastastikuseid ülekandeid eraisiku K. Geringuga, kellega kostjal oli ühine laps ja leibkond. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu teistelt laenuandjatelt laenude saamist. Maakohus ei täpsustanud, milliseid andmeid oleks tulnud laenuandjal veel koguda. Kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1260 eurot 54 senti. Kostja kohustusteks olid elatis 300 eurot, laenuandjale lepingu järgne tagasimakse 287 eurot 65 senti ja Monefit Estonia OÜ-le tagasimakse 53 eurot 36 senti. Kostjale jäi pärast igakuiste kohustuste kandmist alles 619 eurot 53 senti. Elatusmiinimumi määr oli 221 eurot 36 senti. Kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu sõlmimist 27,05% kostja keskmisest sissetulekust. Laenuandja siseeeskirja järgi on kohustuste maksimaalne lubatud osakaal 60% sissetulekutest. Laenuandjad ei tohi laenuotsuse tegemisel lähtuda subjektiivsetest hinnangutest, nagu "sarivõlgnik". Laenuandja lähtus kostjale laenu andmisel seadusest ja enda siseeeskirjast. Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti. Kostja tegi üheksa tagasimakset õigeaegselt. Kostja hilisem makseraskustesse sattumine ei ole laenuandja hooletus.
12. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele talle selleks antud tähtaja jooksul vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
14. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi (osaliselt) rahuldas, kostja ei saaks apellatsioonkaebust ka esitada (TsMS § 420 lg 1 esimene lause). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus märgib vastusena hageja väidetele järgmist.
16. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus tuvastas ekslikult, et laenuandja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga.
17. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi 5 maksma (teabe saamise kohustus) ja (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 2) hindama tarbija krediidivõimelisust 10.
18. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

§ 49lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Krediidiandja peab seega koguma tarbija kohta minimaalselt järgmise teabe: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (

§ 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49

lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49

lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (

§ 49lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

§ 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 10.2. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima

§ 50

lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (

§ 49lg 3 p 2).

Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (

§ 49lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille 6 laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. 10.

1. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu "laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 17 – 22; RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).
2. Laenuandja palus laenutaotluses kostjal esitada andmed oma sissetulekute kohta. Kostja väitel on tema töötasu 1300 eurot kuus (dtl 23). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et laenu taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul oli kostja keskmine töötasu 1260 eurot 54 senti (dtl 88 jj). Kostja töötasu oli seega samas suurusjärgus kostja poolt väidetuga. Kontoväljavõttelt nähtuvad ka muud laekumised, kuid nende päritolu ja regulaarsuse kohta ei ole andmeid kogutud. Hageja ka ei tugine sellele, et neid summasid oleks kostjale laenu andmisel arvestatud kostja regulaarse sissetuleku hulka. Laenuandja palus kostjal laenutaotluses esitada andmed oma igakuiste kohustuste (laenud, liisingud, krediitkaardid, muud (näiteks järelmaksud)) kohta. Kostja väitel ei olnud tal kohustusi (dtl 23). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub aga, et kostjal on järgmised regulaarsed kohustused: Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) ees 130 eurot 42 senti kuus, PLACET GROUP OÜ ees 77 eurot 73 senti kuus, Bondora AS ees 95 eurot 91 senti kuus, Monefit Estonia OÜ ees 49 eurot 10 senti kuni 58 eurot kuus, samuti elatis 300 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus Primero Finance OÜ võetud kohustusi regulaarselt, s.o tasus vaidlusaluse lepingu sõlmimisele eelnenud kuue kuu jooksus kõik osamaksed. Kostja pangakonto väljavõttelt samas ei nähtu, et kostja oleks tasunud PLACET GROUP OÜ ees võetud kohustusi regulaarselt. Kontolt ei nähtu, et kostja oleks teinud augustis ja oktoobris 2019 PLACET GROUP OÜ-le tagasimakseid. Kostja võttis Bondora AS-ilt laenu
3. detsembril 2019, s.o veidi üle kuu enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Kostja pangakontol oli
4. detsembril 2019 kokku 24 eurot 72 senti. Kostja tasus
5. detsembril 2019 oma kohustuse Julianus Inkasso OÜ ees summas 2799 eurot 42 senti. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal on seega alust arvata, et kostja ei olnud enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist võimeline regulaarselt tasuma oma sissenõutavaks muutunud kohustusi jooksva sissetuleku või muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvel, vaid oli sunnitud neid tasuma uue laenu eest. Kostja võimalikke raskusi oma jooksvate kohustuste täitmisel ilmestab ka see, et kostja pangakontolt nähtub elatise tasumine üksnes kolmel kuul kuuest. Kostja poolt laenutaotluses oma kohustuste kohta esitatud andmete võrdlemisel pangakonto väljavõttega ilmnevad seega olulised vastuolud. Ringkonnakohus selgitas ülal, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse nõuetekohase hoolsusega täitmine eeldab selliste vastuolude kõrvaldamist. Laenuandjal oleks tulnud nõuda kostjalt seega lisateavet. Asja materjalidest ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt vastuolude kõrvaldamiseks lisateavet või selgitusi küsinud. Creditinfo Eesti AS maksehäireregistri päringu vastus (dtl 107 jj) ei ole piisav.
6. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et laenuandja ei olnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel piisavalt hoolas ning rikkus sellega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus jätab seetõttu hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 7
7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 8