KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2024, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-24-1064 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X

) § 25 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 23lg 1 punktides 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

Politsei- ja Piirivalveamet täpsustas kohtuistungil taotluses märgitud kinnipidamise aluseid. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud. 1.

1. PPA märgib esmalt, et varasemad asjaolud on välja toodud PPA 10.04.2024 taotluses ja need ei ole muutunud. Tartu Halduskohus tegi 11.04.2024 määruse, mille resolutsioonis otsustas PPA taotluse rahuldada ning anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.
2. Seejärel tegi halduskohus täiendavalt kirjeldava ja põhjendava osaga määruse (allkirjastatud 16.04.2024). 1.
3. Varasemas haldusmenetluses 3-23-2232 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning proovis jõuda lennuga Pariisi. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 23

lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.

§ 68

p 6 kohaselt, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik oli teadlik sellest, et ta saabus Euroopasse ebaseaduslikult, isikul saabumisel enda dokumente ei olnud ja ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid selle asemel jätkas ebaseadusliku viibimist Schengenis ning sisenes Eestisse omamata seadusliku alust Schengenis liikumiseks sh Eestisse sisenemiseks ja viibimiseks. Samuti on isik kinnitanud, et ei kavatse naasta enda kodakondsusjärgsesse riiki. 1.3. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud ka

§ 68

p 2 kohaselt kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Senegalist reisis isik Venemaale. Venemaalt Valgevenesse ja Valgevenest Lätti. Lätist saabus ta Eestisse. Ka isik ise oli kursis, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus ning esitas 08.10.2023 Tallinnas, Tartu mnt 101 asuvas Tallinna Lennujaamas PPA ametnikule võltsitud isikut tõendava dokumendi. Isik soovis lahkuda 08.10.2023 kell 10.35 lennuga AY1014 Helsingisse (HEL) ja sealt edasi Prantsusmaale ehk et isikul oli reisiteekond planeeritud, mis annab PPA-le mõista, et rahvusvahelise kaitse taotlemine ei olnud isiku esmane soov, vaid eesmärgiks oli pigem Prantsusmaale jõudmine kui tingimata just Eestisse tulemine. 1.

1. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. Samuti suurendab isikust tulevat põgenemisohtu asjaolu, et PPA on teinud 08.12.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12310080021-1 ning Tallinna Halduskohus jättis isiku kaebuse rahuldamata nimetatud otsuse osas. 1.
2. Isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isikule reisidokument, kuid käesoleval hetkel tal seda ei ole. Kinnipidamise ajal isikuga läbiviidud vestlustel on ta järjepidevalt korranud, et tema keskendub praegu vaid rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud kohtumenetlusele ja ei ole nõus kaasa aitama dokumendi taotlemisele. Isiku sõnul on ta valmis koduriiki naasma alles pärast kohtult lõpliku otsuse saamist. See näitab, et ta ei ole motiveeritud. 1.
3. PPA on seisukohal, et

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii enda dokumenteerimist ja väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda 2 ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. 1.7. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. 2. 05.06.2024 toimunud kohtuistungil täpsustas PPA oma taotlust seonduvalt varasematele materjalidele- ning

§ 23

lg 1 punktidele tuginemisega, kuid sisuliselt jäi taotluse juurde kindlaks pidades seda jätkuvalt põhjendatuks.

1. X selgitas 05.06.2024 toimunud kohtuistungil, et saab küll aru, mida PPA taotleb, kuid ei nõustu sellega, et teda vangistuses hoitakse ja et see on ebaõige. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Antud juhul on Politsei- ja Piirivalveamet viidetega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõikele 1 ja § 25 lõikele 1 seda taotlenud. 5.

§ 25

lõike 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb

§ 23lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

6. Antud juhul kohalduvad välismaalase kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamisel

§ 23lõiked 1 ja 11 ning § 25 lõige 1.

Tähtaja pikendamisel on vaja arvestada

§ 23

lg 1 punktides 1-3 sätestatud aluseid ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted. Vastavalt

§ 23

lg 1 punktidele 1-3 võis taotleda luba viibimisaluseta riigis viibiva välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ja kui seejuures esineb põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust, välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib.

§ 23

lg 11 kohaselt antakse luba välismaalase kinnipidamiseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kusjuures kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning iga üksikjuhtumi puhul on vaja arvestada ka välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 7. Politsei- ja Piirivalveamet tugineb kahele

§ 23

lõikes 1 sätestatud alusele ning seonduvalt põgenemisohuga ka sama seaduse § 68 p-dele 2 ja

1. Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
2. Käesoleva kaasuse või taotluse eripära väljendubki selles, et

§ 23

lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud aluste olemasolu, sealhulgas põgenemisohtu on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamise menetluse raames varasemalt Tartu Halduskohtu 16.04.2024 täiendava ja põhjendava osaga lahendis ning ka vastavasisulises Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2024 määruses hinnatud ning 3 leitud, et need asjaolud esinesid. Politsei- ja Piirivalveamet on oma 03.06.2024 taotluses samuti märkinud, et 10.04.2024 taotluses välja toodud varasemad asjaolud ei ole muutunud. Politsei- ja Piirivalveameti eelnimetatud seisukohaga võib nõustuda. Asjaolu, et kinnipidamiskeskuses on tehtud ametnikega teataval määral koostööd ja keskusest ei ole kavatsetud põgeneda, ei ole ülekantav põgenemisohule laiemas tähenduses ja võimalikule loata lahkumisele mõnda teise liikmesriiki Schengeni alal. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et kõiki tagasipöördumiseks vajalikke dokumente (veel) olemas ei ole ning põgenemisohtu on kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamise menetluses piisavalt hinnatud. Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2024 määruse punktis 14 on märgitud kokkuvõtvalt, et isik ei ole mitte kuidagi suutnud tõendada, et tema suhtes ei esine põgenemise ohtu ja et pigem viitavad asjas kogutud materjalid sellele, et puudutatud isikul ei ole motivatsiooni ja põhjust Eestisse jääda, et Eesti oli eelkõige transiitriigiks ja et isiku eesmärgiks oli jõuda Prantsusmaale, kus tal on väidetavalt ka sugulasi. Nähtuvalt asja materjalidest ei saa olla sisulist vaidlust selles, et isik saabus riiki teadlikult ebaseaduslikult, et tal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks ja on esitanud ka valeandmeid, mis vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPAle väljasaatmiseks kättesaadav.

§ 68

p-s 2 nimetatud asjaolu arvestamine või mittearvestamine võib olla ka vaieldav olenevalt sellest kuidas tõlgendada vastavat menetlusjärku ehk millise menetlusega oli tegemist sellel hetkel kui valeandmeid esitati, kuid asjaolu esinemises, mis

§ 68

p-i 6 kohaselt peab põgenemisohu jaatamiseks olemas olema, sisulist vaidlust olla ei saa. Politsei- ja Piirivalveamet on põhjendatult järeldanud, et nähtuvalt isiku hoiakutest ja käitumisest ei soovi ta lahkumiskohustust täita. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2024 taotluse aktsepteerimise eelduslikud tingimused täidetud. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.

1. Lähtuvalt eeltoodust ei ole PPA taotluse rahuldamata jätmiseks põhjust ning seega kohus pikendab X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.10.
2. Tuginevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lõikele 3 on vaja kohtumääruse avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes luba taotleti, nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4