Obsah (4)

§ 59§ 109§ 118§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-1164 Otsuse kuupäev 24. mai 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Vello Kase (nim Kask) kaebus Tartu Vangla vastu m

) § 59 lg 1 alusel vastustajal, kuna kaebajal ei ole vastavatele tõenditele juurdepääsu. Kui vastustaja seda ei tõendanud, siis tuleb asjaolu hinnata

§ 59lg 4 alusel vastustaja kahjuks.

1. Kohtu hinnangul saab jalutusboksis raadio mängimist pidada õigusvastaseks ka seetõttu, et selleks puudub õiguslik alus. Ekslik on vastustaja arusaam, et raadio mängimine jalutusboksides ei riku ühegi isiku õigusi. Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-17-14 p 11-12, et kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine võib kahjustada kinnipeetava inimväärikust. Kolleegium peab üldteada asjaoluks, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja 2 3 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/mura https://ec.europa.eu/health/opinions/en/hearing-loss-personal-music-player-mp3/figtableboxes/table-1.htm 6 selle kaudu tervist. Müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Inimväärikuse osaks on tahtevabadus. Mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidev kuulama sundimine ei ole proportsionaalne inimväärikuse põhimõttega. Valju muusika kuulama sundimine ei kaasne vältimatult vangistusega VangS § 41 lg 1 tähenduses. Eeltoodu kehtib ka olukorras, kus kinnipeetava kambrisse kostab akna kaudu raadio, mida ta oma vabal tahtel ei kuulaks. Kui isik peab olenemata oma tahtest pikema aja jooksul taluma igapäevaselt mitme tunni jooksul valjult mängivat raadiot, mida ta oma vabal tahtel ei kuulaks, siis ei ole tegemist meelelahutusega, vaid vangistusega kaasneva mõjuga, mis ei pea tingimata vangistusega kaasnema. Tegemist on kaebaja õiguste rikkumisega. Käesoleva kohtuasja asjaoludel ei ole raadio mängimise õiguslikuks aluseks VangS § 31 lg 1, mille kohaselt vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Kohtu teada on Tartu Vangla kambrites loodud võimalus raadio kuulamiseks. Raadiosaateid saab iga kinnipeetav vastavalt oma äranägemisele jälgida kambris.
2. Vastustaja on esitanud vanglaametnik K. Heeringu seletuse (dtl 44). Ametniku töökabinet paikneb E-hoone II korrusel, ligikaudu kohakuti arestimaja teenindamiseks kasutatava alaga. Ametniku sõnul ei pane ta politseisõiduki sõitmist eriti tähele, korraks on vaikselt kuulda politseibussi uste sulgemine. Jutuajamist kabinetti kuulda ei ole. Öisel ajal on osakonna koridoris terve osakonna ulatuses kuulda, kui keegi läks wc-sse, pani ukse kinni, lasi vett või norskab. Kohus leiab, et see seletus ametniku töötingimuste kohta päevasel ajal ei asenda mõõtmistulemusi müra tugevuse kohta öisel ajal ja ei muuda usutavamaks, et öisel ajal on müranorme järgitud. Ka kaebaja ei väida, et arestimaja tegevusest tingitud helid on häirivad päeval. Ametnik ei kasuta töökabinetti eluruumina, s.h magamiseks, ja ei saa hinnata, kuidas mõjutab arestimaja tegevus öörahu. Teadmine, et vangla siseruumides esineb öisel ajal müra ja hoone konstruktsioonide müra tõkestavad omadused on halvad, ei aita kaasa kohtuasja lahendamisele. See tekitab pigem küsimusi juurde, kuid need küsimused jäävad kohtuasja piiridest välja.
3. Vastustaja kohustust tagada kinnipeetava kambris eluruumile kehtestatud nõuded ei kõrvalda see, et vastustaja ei saa arestimaja ülesannete täitmisest keelduda või vangla ei ole projekteeritud arestimaja ülesannete täitmiseks. Sarnaselt on kohtutes lahendatud väga suurel hulgal hüvitamiskaebusi seoses kinnipidamistingimustega endises Tallinna vanglas. Ka nendes vaidlustes ei olnud vanglal võimalust keelduda kinnipeetavate vastuvõtmisest ja vangla ei saanud iseenesest midagi teha ruumikitsikuse leevendamiseks. Kohus selgitab, et eristada tuleb mõjusid, mis vangistuse täideviimisega paratamatult kaasnevad (näiteks kohtuasjas 3-23-1671 käsitletud uste ja luukide avamine ja sulgemine) ning mõjusid, mis sõltuvad eeskätt hoone omadustest töökorraldusest (näiteks arestimaja ülesannete lisamine vanglale pärast hoone valmimist, arestimaja paiknemine vanglas).
4. Vahekokkuvõttena ei saa pidada tõendatuks, et otsuse punktis 11 toodud kambrites ja ajavahemikel olid kaebaja kambrites täidetud eluruumile kehtestatud nõuded müra osas. Eluliselt on usutav, et müratase võis kehtestatud norme ületada. 7
5. Olenemata vastustaja tegevuse õigusvastasusest ei ole kõik RVastS § 7 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kaebaja on jätnud kasutamata esmased õiguskaitsevahendid. Riigivastutusele on omane, et kahju hüvitamise nõuet ei aktsepteerita esmase õiguskaitsevahendina. Kaebajal tuleb näidata, et ta on eelnevalt püüdnud kahju tekkimist ära hoida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Praegusel juhul oleks kaebajal tulnud esitada vastustajale vaie nõudes tagada talle õigusnormide kohased kinnipidamistingimused ning vaide rahuldamata jätmise korral esitada kohustamiskaebus kohtule. Kaebaja seda teinud ei ole. Tegemist ei ole olukorraga, kus esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine tõenäoliselt ei oleks tulemust andnud. Raadio väljalülitamine on kergesti teostatav. Arestimaja tegevuse mõjusid oleks saanud vältida kaebaja ümberpaigutamisega. Kui kaebaja saavutas praeguses kohtuasjas kohtu hinnangu, et kinnipidamistingimused ei vasta õigusaktide nõuetele, siis oleks kaebaja saavutanud sama tulemuse ka kohustamisnõude esitamisel. Kohtupraktika on olemas raadio või muusika mängimise mõjude kohta ja see toetab kaebaja seisukohta (Riigikohtu lahend 3-3-117-14, Tartu Halduskohtu 04.12.2018.a otsus asjas 3-18-1385).
6. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisena ei ole piisav see, kui kaebaja on korduvalt avaldanud pahameelt müra üle või esitanud korduvalt sellel alusel kahju hüvitamise taotlusi. Sellised avaldused ei ole eesmärgipärased, kui kaebaja soovib saavutada kinnipidamistingimuste nõuetekohasust, näiteks raadio mängimise lõpetamist. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eelduseks oma õiguste eelnev kaitsmine konkreetselt sama seaduse § 3, 4 või 6 sätestatud viisil, s.o tühistamis-, keelamis- või kohustamisnõude esitamise teel. Kaebaja on halduskohtule esitanud kohustamiskaebusi seoses olmetingimustega, s.t esitanud vastustajale esmalt taotluse, järgmisena vaide ja seejärel kohtule kohustamiskaebuse (kohtuasjad 3-19-1066, 3-22-1648, 3-22-1731). Seega oli kaebajale teada kohustamiskaebuse esitamise võimalus ja kaebaja oleks saanud seda soovi korral teha ka seoses jalutusboksides raadio mängimise või arestimaja tegevusest tingitud müraga.
7. Kui kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, siis ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude poolte väidete käsitlemine enam vajalik ei ole. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
8. Kaebaja võttis 15.05.2024 elektrooniliselt vastu kohtu 20.04.2024.a määruse, millega kohus määras menetlusdokumentide esitamise tähtajad ja otsuse teatavaks tegemise aja. Kaebaja teatas kohtule oma aadressi pärast vabanemist, kuid määruse kättetoimetamine sellel aadressil ebaõnnestus. Väljastusteatele on põhjusena märgitud, et kaebaja ei ela sellel aadressil ja kiri tagastatakse hoiutähtaja möödumisel. Kaebaja ei ole pärast määruse kättesaamist taotlenud menetlusdokumentide esitamise tähtaja pikendamist või uue tähtaja määramist. Kohtu hinnangul ei takista asja lahendamist see, et kaebaja sai määruse kätte 15.05.
9. 21.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid 8 teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 22. Kohus vabastas kaebaja 13.12.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (

§ 118lg 3).

Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis. 23.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 9