Obsah (6)

§ 42§ 93§ 98§ 104§ 106§ 43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-20-224 Otsuse avalikult teatavaks 29. november 2023 Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Eesti Vabariigi (M

§ 42

järgi saabus kõikide nõuete täitmise tähtpäev ning

§ 93

lg 1 järgi peavad kõik võlausaldajad teavitama pankrotihaldurit oma nõuetest võlgniku vastu, siis esitas maksuhaldur A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse osana ka avalik-õigusliku nõudeavalduse nr 13-12/4528-3, kus palus tunnustada maksuvõlga kogusummas 299 992, 64 eurot. 2. Võlgnik esitas 10.12.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite MTA nõudele summas 299 614, 19 eurot. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Maksuhalduril on õigus esitada pankrotimenetlusse nõudeavaldus, mis tugineb kriminaalmenetlusse esitatud avalik õiguslikul nõudeavaldusel. Tallinna Ringkonnakohus on 10.06.2019 haldusasjas nr 3-181644 leidnud järgmist: „KrMS § 381 lg-t 2 pankrotimenetluse raames ei viida läbi menetlust, mis hõlmaks maksunõude eelduseks olevate asjaolude tuvastamist, vaid määratakse kindlaks pankrotivõlgniku vastu esitatud nõuded ning nende rahuldamisjärgud.“ /…/ „Seega ei välista avalik-õigusliku nõude esitamine kriminaalmenetluses selle esitamist pankrotimenetluses (vrdl ka

§ 98

). Maksuhalduri poolt nõude esitamata jätmine tooks tõenäoliselt kaasa ka selle, et nõude esitamise tähtaeg pankrotimenetluses mööduks enne, kui kriminaalasja raames jõutakse lahendada avalik-õiguslik nõudeavaldus (vt ka

§ 93)“. 3. Kuna maksuhaldur otsustas esitada kriminaalmenetlusse avalik-õigusliku nõudeavalduse, siis Kr

MS § 381 lg-t 2 lähtuvalt ei saanud maksuhaldur täiendavalt koostada Best Building OÜ-le (pankrotis) maksuotsust perioodide jaanuar 2016 kuni märts 2017 (k.a) maksukohustuste osas. Seadusandlus võimaldab maksuhalduril kasutada alternatiivseid regulatsioone rahalise kohustuse kindlaks määramiseks.

§ 104

lg 3 ei välista avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamist.

§ 104

lg 3 puudutab vaid võlgniku poolt kaebuse esitamist haldusaktile, mitte seda, mis nõudeid saab maksuhaldur pankrotimenetlusse esitada. Avalik-õigusliku nõudeavalduse vaidlustamise kontekstis ei saa Riigikohtu otsust nr. 3-2-1-82-14 kohaldada. Otsuses käsitleti olukorda, kus maksuhaldur on koostanud maksuotsuse (MKS § 95 lg1) või MKS § 129 lg 1 kohaselt maksuvõla tasumise korralduse s.o haldusakt on koostatud haldusmenetluse regulatsiooni järgides. Avalikõigusliku nõudeavalduse regulatsioon jõustus 01.01.2017 ehk pärast Riigikohtu 12.05.2015 otsuse tegemist. Seega ei käsitleta Riigikohtu otsuses olukorda, kui maksuhaldur on pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse osana ka kriminaalmenetlusse esitatud avalikõigusliku nõudeavalduse. Käesolevas tsiviilasjas on küsimus, kas tunnustada 2 A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Seda küsimust ei otsusta kriminaalasja lahendav maakohus. Hageja palub tunnustada hageja esitatud nõuet 299 352, 21 eurot II rahuldamisjärgu nõudena A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses. II KOSTJA VASTUS 4. Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidluse põhiküsimuseks on, kas MTA saab esitada pankrotimenetluses nõudena kriminaalmenetluses prokuratuurile MTA poolt esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse. Pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda kas maksuotsusel või muul maksukohustust tekitaval haldusaktil, kuid mitte tuleneda avalikõiguslikust nõudeavaldusest, mis ei ole haldusakt. Seega ei ole võimalik pankrotimenetluse nõudeavaldust tunnustada osas, kus see tuleneb kriminaalmenetluses esitatud kriminaalmenetluse nõudeavaldusest. Maksunõue saab esineda pankrotimenetluses juhul kui on maksuotsus või maksuvõla tasumise korraldus, mida on halduril võimalik vaidlustada (HKMS § 44 lg.1). Ka

§ 104lg 3 toetab haldusakti olemasolu.

„Võlgniku poolt avalik-õiguslikule nõudele vastuväite esitamisel omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, täitedokumendi tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse.“ Sellest sättest saab järeldada ainult üht, et avalik-õiguslik nõue pankrotimenetluses saab põhineda haldusaktil, mitte aga muudel dokumentidel. Kriminaalmenetluse nõudeavaldus ei ole haldusakt.

1. Avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalmenetluses sätestab KrMS § 38 ¹ lg 2, mille kohaselt on tegemist kriminaalmenetluse raames kannatanu avaldusega „rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks“. MTA oleks saanud igal hetkel enne nõuete kaitsmise koosolekut läbi viia maksumenetluse ja koostada maksuotsuse, kuid MTA ei ole seda teinud. Vastupidise seisukoha toetamine tooks kaasa väga negatiivsed tagajärjed nii maksuõiguses kui ka pankrotimenetluses ning ka isiku kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetlusõiguslikult tekitaks see õigusvastase olukorra, kus avalik-õiguslikke nõudeavaldusi ei arutata enam kriminaalmenetluse raames Maakohtus, vaid neid kasutatakse ära pankrotimenetluses nõuete esitamiseks ja avatakse enne kriminaalmenetluse lõpetamist paralleelmenetlus tsiviilmenetlusena. III KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud 07.01.2020 siis tuleb asja lahendamisel kohaldada sellel ajal kehtinud

redaktsiooni.

§ 106

lg 1 (01.04.2019 06.05.2020 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 10.12.2019, mistõttu on hagiavalduse esitamise tähtaeg 10.01.2020. Hagiavaldus esitatud 07.01.2020, so. tähtaegselt. Hageja on 9.11.2023 kohtuistungil selgitanud, et nõude summa on vähenenud ja moodustab käesoleval ajal 294272, 53 eurot. Kui maksuvõlg on vähenenud, siis saab isikult sisse nõuda vaid allesjäänud maksuvõla. Tuvastatud on, et kriminaalasjas xxx on A. S. (pankrotis) tunnistatud mh. süüdi maksukuriteos (KarS § 3891 lg 1) ja hageja avalik-õiguslik nõudeavaldus on jäetud läbi vaatamata

§ 43lg 2 alusel.

1. Kostja on nõude tunnustamisele vastu vaielnud põhjusel, et kostja arvates ei saa kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitada pankrotimenetluses. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Asjakohane on hageja viide Tallinna Ringkonnakohtu 3 10.06.2019 otsusele haldusasjas nr 3-18-
2. Viidatud otsuse p-s 14 on ringkonnakohus leidnud, et avalik-õigusliku nõude esitamine kriminaalmenetluses ei välista selle esitamist pankrotimenetluses (vrdl ka

§ 98

). Maksuhalduri poolt nõude esitamata jätmine tooks tõenäoliselt kaasa ka selle, et nõude esitamise tähtaeg pankrotimenetluses mööduks enne, kui kriminaalasja raames jõutakse lahendada avalik-õiguslik nõudeavaldus (vt ka

§ 93). Viidatud otsuse p-s 13 on ringkonnakohus selgitanud, et Kr

MS § 381 kehtestamise eesmärk oli mh vältida paralleelseid menetlusi erinevates kohtutes. KrMS § 381 lg 2 näeb kannatanule ette võimaluse esitada kriminaalmenetluses avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistatavalt nõutava avalikõigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Nõude sedasi esitamine lihtsustab oluliselt nõude eelduste kindlakstegemist, sest faktiliste asjaolude kattuvuse korral on see eeldus võimalik kindlaks teha juba kriminaalmenetluses raames ning vältida seeläbi täiendava halduskohtumenetluse toimetamist (vt ka KrMS § 381 kehtestanud seaduseelnõu seletuskirja lk 18).

1. Seega on sätte eesmärgiks vältida paralleelse haldusakti andmisele suunatud haldusmenetlust. Eelnevaga ei ole kooskõlas kostja tõlgendus, et kriminaalmenetluses esitatud avalik-õigusliku nõudeavaldust ei saa esitada pankrotimenetluses ning maksuhaldur peaks läbi viima maksumenetluse ja määrama tasumata maksud kindlaks haldusaktiga (maksu- või vastutusotsus). Sellise tõlgenduse korral kaotaks KrMS § 381 lg-s 2 sätestatu oma eesmärgi, kuna maksuhaldur peaks vaatamata kriminaalmenetlusele ikkagi läbi viima ka maksumenetluse, st. toimuks topeltmenetlus, mida seadusandja püüdis KrMS § 381 lg 2 kehtestamisel vältida. Kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine või süüdistatava vastu tsiviilhagi esitamine maksukuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks on maksuõigussuhete osas sarnane maksuhalduri poolt maksuotsuse (MKS § 95) või vastutusotsuse tegemisele (MKS § 96). Erinevus on ainult nõude sissenõutavaks muutumises, mis avalik-õiguslikku nõudeavalduse puhul sõltub sellest, kas kriminaalmenetluses esitatud süüdistus leiab tõendamist. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et avalik-õiguslik nõue pankrotimenetluses saab põhineda ainult haldusaktil.
2. Samuti võiks tekkida olukord, kus nõude esitamise tähtaeg pankrotimenetluses mööduks enne, kui maksuhalduri poolt läbi viidav maksumenetlus lõpeks haldusakti andmisega. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et olukord kus avalik õiguslikku nõudeavaldust saaks esitada pankrotimenetlusse, tooks see kaasa olukorra, kus nõudeavaldusi ei arutata enam kriminaalmenetluse raames Maakohtus, vaid neid kasutatakse ära pankrotimenetluses nõuete esitamiseks ja avatakse enne kriminaalmenetluse lõpetamist paralleelmenetlus tsiviilmenetlusena. Nagu kohus otsuse eelmise punkti viimases lauses märkis, sõltub kriminaalmenetluses esitatud avalik õigusliku nõudeavalduse maksmapanek sellest, kas kriminaalmenetluses esitatud süüdistus leiab tõendamist. Järelikult ei ole avalik õigusliku nõudeavaldust võimalik realiseerida teistes menetlustes, ilma kriminaalmenetlust läbi viimata ja süüdimõistva kohtuotsuseta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja viide Riigikohtu üldkogu otsusele asjas 3-2-1-82-14 ei ole sobilik, kuna otsuses ei käsitleta kriminaalmenetluses avalik-õiguslik nõudeavalduse tunnustamise korda pankrotimenetluses. Seega ei saa viidatud otsuse p 26 kinnitada kostja seisukohta, et avalik õiguslik nõue pankrotimenetluses peab põhinema maksuotsusel, kui haldusaktil. Menetluskulud 4 Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejal menetluskulud puuduvad ja hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5