2-23-13231/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-13231 Tsiviilasi M.E. hagi K.E. vastu abielu lahutamise nõudes Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.E. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): XXXXXXXXXXXX) K.E. (isikukood Vastustaja (hageja): XXXXXXXXXXXX) M.E. (isikukood RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud K.E. kanda. M.E. puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. M.E. (hageja) esitas
9. septembril 2023 Viru Maakohtule hagi K.E. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja abiellusid
10. oktoobril
11. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Hageja elab ja töötab Inglismaal. Pooled ei ole koos elanud 4 kuud.
12. a märtsis kasutas kostja hageja vastu füüsilist vägivalda, pekstes hagejat. Kostja on hagejat ka ähvardanud. Hageja oli seetõttu sunnitud leidma uue töökoha ja kodust lahkuma. Hageja ei nõustu võimaliku lepitusajaga. Erimeelsusi ületada ei ole võimalik. Abielu registreeriti
13. a lõpus ja koos elati vaid 7 kuud, mille ajal kostja praktiliselt töö tõttu Eestis ei viibinud. Kostja kasutas abielu ajutise elamisloa saamiseks.
14. Kostja palus jätta abielu lahutamata. Abikaasade vahel tekkinud lahkhelisid on võimalik ületada. Pooled elavad koos ühises elukohas. Kostja soovis leppimisaega. MAAKOHTU LAHEND
15. Maakohus rahuldas
16. veebruari
17. a otsusega hagi, lahutas poolte abielu ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil. Hageja soovis abielu lahutada, olles seisukohal, et suhteid taastada ei ole võimalik. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ja soovis suhteid taastada. Kostja palus anda aega lepitamiseks. Hageja kinnitas, et ta leppimisaega ei soovi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Abielu on poolte vabatahtlik leping. Kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui ta seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine võimalik. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei soovi. Kohus ei pidanud vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik, ei anna tulemusi ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Arvestades, et poolte abielu suhted on lõppenud ja hageja ei pea suhete taastamist võimalikuks, võib üheselt järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
18. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub jätta abielu lahutamata ja anda pooltele leppimisaeg kuus kuud. Kohus ei tuvastanud, et perekondlikud lahkhelid abikaasade vahel on ületamatud. Asjaolusid, mis hageja arvates on abielu lahutamise nõude esitamise põhjuseks, ei ole 2 olemas. Abikaasade vahel tekkinud ebakõlasid on võimalik ületada kohtu poolt selleks antaval ajavahemikul. Abikaasad on elanud eraldi, kuid seda alla kahe aasta.
19. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Leppimisaja andmine ei ole asjaoludest lähtudes mõistlik ja põhjendatud. Pooltel ei ole kooselu ega ühist majapidamist juba pikka aega. Hageja viibib välismaal ning ei plaani Eestisse naasta. Pärast hagiavalduse esitamist kostja ähvardas ja solvas hagejat, mille tõttu hageja oli sunnitud pöörduma politseisse. Hageja kardab vägivalla tõttu kostjat. Septembris 2023 oli hageja ajutiselt Eestis ning kostja ei teinud leppimiseks katseid. Hageja hinnangul sõlmis kostja abielu ainult elamisloa saamise eesmärgil ning venitab kohtumenetlust, et leida endale elamisloa pikendamiseks uus abikaasa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
21. Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus võib seega abielu lahutada, kui abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ning nad seda ilmselt ei taasta. Abikaasad ei pea abielu lahutamiseks olema ilmtingimata elanud kaks aastat lahus. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos. Hageja ei soovi abielusuhteid taastada. Hageja on seda kogu menetluse vältel kinnitanud. Poolte kinnitusel ei ole neil menetluse ajal olnud abielulist kooselu. Kuna hageja ei soovi kooselu taastada, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooltele PKS § 67 lg 3 alusel leppimisaja andmine ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus ei pea PKS § 67 lg 3 järgi andma leppimisaega, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et pooletele leppimisaja andmine ei ole mõistlik ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Leppimisaja andmine ei ole antud juhul mõistlik, kuivõrd hageja ei soovi leppida ning elab välismaal kostjast lahus. Kostja on hageja väitel olnud hageja vastu ka vägivaldne ning hagejat ähvardanud. Sellises olukorras ei ole alust arvata, et leppimisaja andmine võiks viia poolte abielulise kooselu taastamiseni.
22. Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Selle kulu jättis maakohus oma otsusega hageja enda kanda. Maakohtu otsust selles osas ei vaidlustatud. Hagejal ei ole muid menetluskulusid. Hagejal puuduvad seega ringkonnakohtu menetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 3