KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1203 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi OÜ Raves MK kaebus Ra

) § 17 lg 2 teise lause kohaselt, kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevuspiirkond või -koht tegevusloa põhiregulatsiooni. Seega kuulub üldapteegi tegevusloaga kindlaks määratud tegutsemiskoht tegevusloa põhiregulatsiooni (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.05.2018. a otsus asjas nr 3-15-1445, p 20) ning seda ilma pädeva haldusasutuse heakskiiduta ja tegevusloa muutmiseta tegevusloa omaja ise muuta ei saa. Juba esmakordsel tegevusloa taotlemisel tuleb muuhulgas esitada tegutsemiskoha ruumide plaan ja kirjeldus (RavS § 46 lg 2 p 2), et hinnata ruumide sobivust apteegiteenuse osutamiseks ja ravimite käitlemiseks. Tegevusloa väljastamisega kinnitab amet muuhulgas, et taotletud ruumid sobivad apteegiteenuse osutamiseks ning vastavad ravimite käitlemiseks kehtestatud nõuetele. Tegevusloa väljastamise järgselt lubatakse alustada apteegiteenuse osutamist üksnes kindlaks määratud ruumides ehk tegutsemiskohas. Kui tegevusloa omaja soovib apteegiteenuse osutamise üle viia uutesse ruumidesse (isegi kui aadress ei muutu, vaid faktiliselt muutub apteegi tegutsemiskoht), tuleb sellest Ravimiametit eelnevalt teavitada ning taotleda tegevusloa muutmist. Kuigi tegevusloa põhiregulatsiooni, käesoleval juhul tegutsemiskoha, muutmine on

§ 37

lg 4 kolmanda lause kohaselt võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamisena ja uue loa andmisena, võib tehniliselt tegutsemiskoha muutmise vormistada tegevusloa muutmisena, kus säilitatakse tegevusloale sama number (vt seejuures viidatud Riigikohtu 29.05.2018. a otsus asjas nr 3-15-1445, p 20) ning lubatakse apteegi majandustegevus viia üle uude tegutsemiskohta. Seejuures tuleneb ettevõtjale kohustus teavitada Ravimiametit tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist (

§ 30lg 1).

Viidatud teavitamiskohustuse järgimine on oluline, 2 / 20 et tagada vajalike tegevusloaga seonduvate taotluste ja sellest johtuvalt vajalike muudatuste menetlemine Ravimiameti poolt ning vältida olukorda, kus tegevusloa omaja tegutseb loakohustusega tegevusalal nagu selleks on apteegiteenuse osutamine, ilma selleks eelnevat Ravimiameti heakskiitu saamata. Ettevõtja teavitas 22.08.2023. a e-kirjas (Lisa 1), et soovib ligikaudu 2023. aasta novembrikuuni apteegiteenuse osutamise peatamist seoses hoone, kus apteek asub, renoveerimistöödega. Ravimiamet aktsepteeris 23.08.2023. a e-kirjas apteegi paarikuulist sulgemisperioodi renoveerimistööde tõttu, paludes teada anda, kui apteek on uuesti avatud. Viidatud kirjavahetusest ei saa järeldada, et amet saanuks teadlik olla, et tegevusloa omaja lõpetab apteegiteenuse osutamise tegevusloaga piiritletud tegutsemiskoha ruumides ja viib majandustegevuse üle ruumidesse, millele amet tegevusluba väljastanud ei ole. Ettevõte jättis Keskuse Apteegis apteegiteenuse uuesti osutama hakkamisest teavitamata. Ravimiameti 28.12.2023. a ja 29.12.2023. a päringust selgus, et Keskuse Apteegis oli apteegiteenust osutama hakatud uutes ruumides uues kohas ametit teavitamata alates 08.11.2023. a (Lisa 1). Apteegi ruumides muudatuste toimumist kinnitas esitatud apteegi uus ruumiplaan (Lisa 2), mis erines varasemalt esmakordsel tegevusloa taotlemisel esitatud ruumiplaanist (Lisa 3), samuti viitas ruumides toimunud muudatusele erinevused ventilatsioonimõõdistuse passides (Lisa 4, 5). Esmakordsel tegevusloa taotlemisega võrreldes oli apteegi ruumide asukoht ja plaan muutunud. Tervisekassa andmetel, tuginedes retseptikeskuse andmetele, ei ole Keskuse Apteegist alates 07.08.2023. a kuni 07.11.2023. a ühtegi retseptiravimit välja ostetud (viidatud perioodil oli apteek renoveerimistööde tõttu suletud). Alates 08.11.2023. a on apteegist igal päeval retseptiravimeid välja ostetud (vastus nõudekirjale 14.02.2024 nr 1.1-13/3412-1). Tegutsemiskoha ruumide omanik ja üürileandja Elva Tarbijate Ühistu juhatuse liige on kinnitanud, et osaühing Raves MK alustas apteegiteenuse osutamist uutes tegutsemiskoha ruumides aadressil Kesk tn 1, Elva linn, Elva vald alates 08.11.2024. a (kinnituskiri 19.02.2024. a nr 11). Koos kinnituskirjaga edastatud kaubanduskeskuse plaanid enne (kuni 07.08.2023.

1. a)ja pärast renoveerimist (alates 08.11.2023.
2. a)kinnitavad samuti, et apteek on muutnud tegutsemiskoha ruume (kinnituskirja19.02.2024 nr 11 lisad). Seega muutis OÜ Raves MK apteegiteenuse osutamise tegutsemiskohta sama hoone sees ning kolis senised apteegiruumid uuele pinnale. Tegevusloa omaja ei teavitanud Ravimiametit õigeaegselt apteegi tegutsemiskoha ümberkolimisest ega esitanud taotlust tegevusloa muutmiseks. Ravimiamet teavitas 10.01.2024. a (Lisa 6) tegevusloa omajat, et apteek on tegutsemiskohta muutnud ja palus esitada tegevusloa muutmiseks taotluse esimesel võimalusel. OÜ Raves MK esitas 16.01.2024. a Ravimiametile tagantjärele taotluse (Lisa 7) tegutsemiskoha muutmiseks. 19.01.2024. a esitati Ravimiametile üürileandja kinnitus ruumide kasutusõiguse kohta (Lisa 8). Ravimiameti 24.01.2024. a otsusega nr KTM-7/24/8 (Lisa 9) muudeti Keskuse Apteegi tegevusluba nr 858 seoses tegutsemiskoha muutmisega sama hoone piires. Vaatamata Ravimiameti 24.01.2024. a otsusele nr KTM-7/24/8, millega muudeti Keskuse Apteegi tegevusluba nr 858 ning lubati apteegil asuda osutama apteegiteenust uutes ruumides, ei väära see asjaolu, et perioodil 08.11.2023. a kuni 24.01.2024. a (k.
3. a)puudus apteegil 3 / 20 seaduslik alus tegutsemaks uues tegutsemiskohas, kuna puudus otsus, mis lubanuks apteegil tegutsemiskohta muuta. Seega osutas OÜ Raves MK viidatud perioodil apteegiteenust aadressil Kesk tn 1, Elva linn ruumides, millele senine apteegiteenuse osutamise tegevusluba nr 858 ei laienenud. Vastutus eelkirjeldatud rikkumise eest on kirjeldatud KarS §-s 372. Kuna rikkumine on toime pandud juriidilise isiku poolt, näeb rikkumise eest vastutuse ette KarS § 372 lg 3. RavS § 29 lg 2 kohaselt on apteegiteenuse osutamine lubatud ainult sellekohase tegevusloaga apteegis. RavS § 38 lg 3 kohaselt antakse tegevusloaga tegevusloa omajale õigus ravimiseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel. Arvestades, et apteegiteenuse osutamine on piiritletud kindlaksmääratud tegutsemiskohaga (konkreetsed ruumid), väljaspool apteegiteenuse osutamiseks ettenähtud ruume luba ei kehti. Perioodil 08.11.2023. a kuni 24.01.2024. a (k.a.) osutati Keskuse Apteegis apteegiteenust uutes ruumides, mida Ravimiamet ei olnud kontrollinud ega heaks kiitnud. Seega oli tegemist majandustegevusega väljaspool tegevusloaga määratletud ruume, millele tegevusluba ei laienenud. Taotluse tegevusloa väljastamiseks esitab ettevõtja, kes soovib apteegiteenuse osutamiseks tegevusluba saada (

§ 19lg 1).

Ka tegevusloa muutmise taotluse esitamiseks on õigustatud tegevusloa omaja (tema seaduslik esindaja), kelle majandustegevust taotlus puudutab.

§ 30

lg 1 kohaselt teatab loakohustusega tegevusala puhul ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist (edaspidi majandustegevuse muutmise kavatsuse teade). Kui teatest ilmneb, et vajalik on tegevusluba muuta, on vajalik esitada ka nõutav taotlus, kui just teavituses ei sisaldu kogu vajalik informatsioon. Ettevõtja esitatud tegevusloa muutmise taotluse lahendab majandushaldusasutus tegevusloa andmiseks sätestatud korras (

§ 33lg 1).

Keskuse Apteegi omanikuks on OÜ Raves MK. Osaühingu ainuosanikuks ja üheks juhatuse liikmes on proviisor K. M.. Apteegiteenust osutava äriühingu omaniku ning juhatuse liikmena võtab K. M. vastu äriühingu majandustegevust puudutavaid otsuseid ning peab tagama selle, et konkreetses majandusvaldkonnas tegutsev ettevõte täidaks selles valdkonnas kehtivaid nõudeid. Seega on OÜ Raves MK ainuosaniku ja juhatuse liikmena K. M. isikuks, kelle käitumist saab juriidilisele isikule omistada. Apteegiteenuse osutamine on loakohustusega majandustegevuse valdkond (RavS § 38 lg 1 p 3). Arvestades, et RavS § 38 lg 3 sätestab, et tegevusloaga antakse tegevusloa omajale õigus ravimiseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel, hõlmab konkreetne äriühingule Ravimiameti väljastatud tegevusluba neid ruume ehk tegutsemiskohta, mille nõuetele vastavust on amet enne loa välja andmist/muutmist saanud kontrollida. RavS § 46 lg 2 p 2 kohustab tegevusloa omajat taotlust esitades esitama ka tegutsemiskoha ruumide plaani ja kirjelduse. Tegevusloaga kinnitab amet, et tegutsemiskoht vastab kehtestatud nõuetele. Valdkonna väga suurt reguleeritust kinnitab seegi, et tegevusloa omajal on pädeva asutuse teavitamiskohustus kavandatavatest tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või 4 / 20 kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest (

§ 30lg-s 1 sätestatud kohustus).

Nimetatud kohustuse järgimine tagab selle, et olukorras, kus kavandatav muudatus tingib tegevusloa muutmise vajaduse, saaks Ravimiamet enne muudatuse mõju ja selle nõuetelevastavust kontrollida ning enne tegevusluba muutva otsuse vormistada, kui tegevusloa omaja jätkab tegevusloa alusel teenuse osutamist. Protokolli punktides 2-4 on menetleja selgitanud, et apteegi tegutsemiskoht ehk ruumid, milles apteegiteenust osutatakse, on tegevusloa põhiregulatsiooni kuuluvad (

§ 17lg 2, § 37 lg 4 kolmas lause, Rav

S § 38 lg 3). Tegemist on ühtlasi tegevusloa kontrolliesemega, kuna konkreetsed ruumid, kus apteegiteenust osutatakse, on tegevusloa andmise ja selle kehtivuse vajalik tingimus (

§ 18lg 1, Rav

S § 47). Eeltoodu tähendab seda, et kui apteegiteenuse osutaja soovib apteegi tegutsemiskohta muuta, tuleb selleks eelnevalt Ravimiametilt nõutav luba saada. Tegutsemiskoha muutmisel kontrollib amet samade nõuete täidetust nagu apteegiteenuse osutamiseks esmakordselt luba taotledes. Teavitamiskohustuse järgimine on vajalik, kuivõrd esitatud andmetest võib ilmneda, et kehtivat tegevusluba on vaja muuta. K. M. kui tegevusluba omava ettevõtja omanik ja juhatuse liige andis 22.08.

1. a (Lisa 1) Ravimiametile teada, et kaubanduskeskust, kus Keskuse Apteek asub, hakatakse renoveerima. Amet võttis toona esitatud info teadmiseks, kuivõrd sellest ei nähtunud, et pärast renoveerimist hakanuks apteek teises kohas asuma. Amet palus 23.08.
2. a vastuskirjas (Lisa 1) teada anda, kui renoveerimistööd on lõppenud ja apteegi uuesti avamise kuupäev on teada. Tegelikkuses viidi aga apteegi senine asukoht alates 08.11.
3. a uutesse ruumidesse (Lisa 2; 08.02.
4. a M.-L. S. poolt koostatud tunnistaja T. O. ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr 958024000001; kinnituskiri 19.02.
5. a nr 11). Seega osutati OÜ-le Raves MK kuuluvas Keskuse Apteegis perioodil 08.11.
6. a kuni 24.01.
7. a (k.a) (vastus nõudekirjale 14.02.
8. a nr 1.1-13/3412-1) apteegiteenust ilma nõutavat tegevusluba omamata, kuna senistele apteegiruumidele laienenud tegevusluba ei hõlmanud enam samal aadressil, kuid uues tegutsemiskohas asunud apteegiruume. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 mõistes on tegu toime pandud hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. K. M. ei järginud temal lasuvat hoolsuskohustust. K. M. kui tegevusluba omava ettevõtja OÜ Raves MK ainuosanik, juhatuse liige ning hariduselt proviisor, kes muuhulgas töötab talle kuuluvas teises apteegis pädeva isikuna (RavS § 41 lg 2), peab kursis olema apteegisektorile esitatavate nõudmistega. Kuivõrd K. M. on pikki aastaid apteegisektoris töötanud, saab temalt eeldada, et ta on pädev Ravimiametiga suhtlema, sh taotlusi esitama, kui selleks vajadus esineb. Apteegi tegutsemiskoha muutmine eeldab uuele tegutsemiskohale tegevusloa väljastamist Ravimiameti poolt. Ravimiamet on muuhulgas teavitanud kõiki apteegiomanikke, sh K. M., infokirjas (Ravimiameti 03.03.
9. a infokiri muudatustest teavitamisest ning tegevusloa taotlemisest-muutmisest; Lisa 10, 11), kus on selgitatud, et tegutsemiskoha muutmine vajab senise tegevusloa muutmist. Seega pidi K. M. olema teadlik tegutsemiskoha muutmisega kaasnevatest nõuetest. Tegevusloa taotlust esitamata jättes ning apteegi asukohta ilma luba taotlemata muutes osutati seega Keskuse Apteegis apteegiteenust tegevusluba omamata, kuivõrd senine tegevusluba ei laienenud uutele ruumidele. Seega ei järginud K. M. 5 / 20 apteegiteenuse sektoris kui spetsiifilises valdkonnas (loakohustusega majandustegevus) nõutavat vajaliku hoolsuse määra. Kooseisupärane tegu on pandud toime OÜ Raves MK huvides. Nimetatu väljendub selles, et apteegi tegutsemiskohta muutmata ei oleks saanud apteek enam pärast renoveerimistööde lõppu apteegiteenuse osutamist jätkata. Seega võttis K. M. tegevusluba omava ettevõtja osanikuna ja juhatuse liimenda vastu otsuse jätkata apteegiteenuse osutamist uutes ruumides, mida kaubanduskeskus apteegi uueks pinnaks pakkus. Otsuse langetamine oli ettevõtte huvides, kuna ka apteegiteenuse osutamine on kantud eesmärgist ettevõtlusega tegeleda ja tulu teenida. See sai võimalikuks uutesse ruumidesse kolimise järgselt. Eelnevast tulenevalt on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetud. Apteegiteenust, milleks on vajalik tegevusluba, mis hõlmab konkreetseid ruume (RavS § 38 lg 1 p 3, lg 3) osutati tegutsemiskohas, millel puudus nõutav tegevusluba (KarS § 372 lg 3). Rikkumine on omistatav läbi ettevõtte juhatuse liikme K. M. käitumise OÜ-le Raves MK. Vastulause Menetlusalune isik esitas 11.03.
10. a kaitsja K. M.-M. vahendusel vastulause väärteoprotokollile, milles palub lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KarS § 372 lg 3 sätestab vastutuse üksnes keelatud või tegevusloata majandustegevuse, mitte aga

§-s 6 sätestatud majandustegevuse vabadust piiravate nõuete (põhinõuded, isikulised, informatsioonilised ja esemelised) rikkumise eest, mida kinnitab ka Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande vastava sätte kommentaarid. Vastavalt

§ 6

lg 5 on esemelised majandustegevuse nõuded, mis ei ole isikulised ega informatsioonilised, vaid on sisulised, eelkõige nõuded tegevuskohale, ehitisele või selle osale, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile või ettevõtja majandustegevusest tingitud keskkonnamõjule (edaspidi esemelised majandustegevuse nõuded). Tegevusloa kehtivuse seisukohast omab tähtsust asjaolu, kas nimetatud majandustegevuse nõuded kuuluvad ka tegevusloa kontrolliesemesse, sest vastavalt

§ 37

lg 2 p 2 võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks üksnes tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. Tegevusloa kontrolliesemeks on tingimused, mille täitmist tegevusloa andmisel kontrollitakse, ning kõrvaltingimused on tegevusloas näidatud tingimused, mida tegevusloa saanud ettevõtja peab täitma. Ka

seletuskiri rõhutab, et üksnes selliste, tegevusloaga vahetult seotud tingimuste rikkumine võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks. Seadus ei näe ette pelgalt ühe majandustegevuse tingimuse rikkumise korral tegevusloa iseeneslikku kehtetuks muutumist. Tegevusluba on võimalik kehtetuks tunnistada vaid majandushaldusasutuse vastava otsusega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamist reguleerib

§ 37lg 3.

Oluline on seejuures märkida, et enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist tuleb vastavalt

§ 42

teha ettevõtjale ettekirjutus tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viimiseks. Vastavalt MSÜ § 17 lg 2, kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht.

seletuskiri selgitab, et kui põhiregulatsioon vajab seaduse tasandil konkretiseerimist, näiteks kui põhiregulatsioon ei tohiks hõlmata kogu Eesti territooriumi, siis tuleb eriseaduses anda täpsustus ka selle kohta. Kuigi enamasti piirduvad eriseadused põhiregulatsiooni sätestamisel tegevusala nimetamisega, leidub valdkondi, kus 6 / 20 luba antakse nö tegutsemiskoha põhiselt. Üheks selliseks valdkonnaks on erinevate tervishoiuteenuste osutamine. Nii antaksegi RavS § 38 lg 3 kohaselt tegevusloaga tegevusloa omajale õigus käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel. Tegevuskoht seaduse mõtte kohaselt on just geograafiline asukoht ehk aadress, kus vastavat teenust osutatakse. Nõuded ruumidele, personalile, sisseseadele, töökorraldusele jne on juba muud esemelised majandustegevuse nõuded. Käesolevas asjas omab olulist tähtsust ka asjaolu, et OÜ Raves MK teavitas Ravimiametit 22.08.2023. a e-kirjaga, et seoses kaubanduskeskuse renoveerimisega on Keskuse Apteegi tegevus peatatud orienteeruvalt novembri alguseni.

§ 30

lg 1 kohaselt peab loakohustusega tegevusalal tegutsev ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist. Vastavalt sama sätte lg 4, kui teatest nähtub, et muudatused toovad kaasa mittevastavuse tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele või tegevusloa kõrvaltingimusele, vajaduse kontrollida majandustegevuse nõudeid, muuta tegevusluba või taotleda uut tegevusluba, teavitab majandushaldusasutus sellest viivitamata ettevõtjat. Tegevusloa muutmise või uue tegevusloa taotlemise vajaduse ilmnemisel käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teateid tegevusloa muutmise taotlusena, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on esitanud teates märke, et ta seda ei soovi. Oma 23.08.

1. a e-kirjaga tänas Ravimiamet vaid edastatud info eest ja palus teada anda, kui apteegi uuesti avamise kuupäev on teada. 28.12.
2. a e-kirjast nähtuvalt sai Ravimiamet aga väga hästi aru, et kogu kaubanduskeskuse renoveerimisega võib kaasneda ka apteegi ruumide, sh asukoha muutus tegutsemiskoha, ehk konkreetsel aadressil asuva hoone piires. Seega isegi arvestades asjaolu, et OÜ Raves MK polnud oma 22.08.
3. a kirja pealkirjastanud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutmise kavatsuse teatena, vaid lihtsalt teatena ja see ei pruukinud vastata vorminõuetele, oleks pidanud Ravimiamet selgitama välja, mis on ettevõtja poolt esitatud teate tegelik sisu ja otsustama, kas see toob kaasa haldusmenetluse läbiviimise vajaduse, ehk antud juhul tegevusloa muutmise. Antud juhul, kui Ravimiamet oleks juba oma 23.08.
4. a e-kirjas küsinud samu täpsustavaid küsimusi, nagu ta tegi seda oma 28.12.
5. a e-kirjas, oleks käesolev menetlus olemata. Kohtuväline menetleja on korduvalt viidanud Riigikohtu otsusele asjas nr 3-15-1445/58, kuid jätnud viitamata samal ajal ja samas küsimuses langetatud otsusele nr 3-15-2937/75, mis selgitab vahet apteegi kolimisel ja tegevuse alustamisel uues tegevuskohas. Mõlemas asjas tuli Riigikohtul anda hinnang uute haruapteekide asutamise ja apteekide tegevuskoha muutmise võimalikkusele nn üleminekuajal. Vaidlustatud oli Ravimiameti otsused lubada sisuliselt uute apteekide asutamist läbi tegevusloale kantud aadressi muutmise. Riigikohus on otsuse 3-151445/58 p 17 selgitanud, et üldapteek ei või isetahtsi tegutseda tegutsemiskohas, mida pole tegevusloale kantud. Seega olid vaidlus keskendunud selgitamaks, kas konkreetsele tegevusloale märgitud tegutsemiskoha aadressi muutumisega saab muuta olemasolevat tegevusluba, st fookuses oli apteegi geograafiline asukoht, ehk tegevuskoha aadress, mis on tegevusloale kantud mitte konkreetsed ruumid, milles apteek tegutseb. Käesoleval juhul ei ole tegemist seaduse mõttes tegevuskoha muutmisega, vaid apteegi kolimisega sama tegevuskoha aadressi piires ja Riigikohus on põhjalikult selgitanud just oma otsuse nr 3-15-2937/75 p 15, et apteegi kolimist tuleb õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna. Kolimiseks ja seniste õiguste teostamise jätkamiseks ei saa 7 / 20 aga lugeda mistahes tegutsemiskoha muutmist. Riigikohus selgitas, et ainuüksi oluline erinevus uue ja vana apteegi tegutsemiskohtade vahel välistab vaidlusaluse muudatuse kvalifitseerimise senise apteegi kolimiseks. Antud vaidluses avati apteek teise omavalitsusüksusesse hoopis teises maakonnas, uue personaliga ja see oli oma asukoha tõttu mõeldud teise piirkonna tarbijatele ja mõjutas apteegiturul hoopis teisi konkurente ning seetõttu ei saanud olla tegemis kolimisega. Käesoleval juhul on OÜ Raves MK Keskuse apteek osutanud apteegiteenust 27.03.
6. a väljastatud tegevusloa nr 858 alusel. Tegevusloale märgitud tegutsemiskoha aadress Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 1 ei ole muutunud. Ravimiamet kohustas ettevõtjat esitama taotluse tegevusloa muutmiseks ja tasuma riigilõivu RLS § 280 p 5 alusel, so üldapteegi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise eest. 24.01.
7. a on Ravimiamet otsustanud anda välja üldapteegi tegevusloa nr 858 alates 25.01.
8. a. Ükski seni kehtinud tegevusloale kantud element ei ole muutunud, välja arvatud tegevusloa kehtivuse algus. Kuivõrd varem väljastatud tegevusluba ei ole kehtetuks tunnistatud ja seadus ei näe ette tegevusloa iseeneslikku kehtivuse kaotamist, siis OÜ Raves MK ei ole osutanud apteegiteenust ilma tegevusloata. Kohtuvälise menetleja otsus Ravimiameti 25.03.
9. a otsusega väärteoasjas nr 958024000001 karistati OÜ-d Raves MK KarS § 372 lg 3 järgi rahatrahviga 7600 eurot. Kaebus 05.04.
10. a esitas OÜ Raves MK kaitsja vahendusel nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles palub tühistada Ravimiameti 25.03.
11. a otsuse väärteoasjas nr 958024000001 ja välja mõista menetlusaluse isiku OÜ Raves MK kasuks õigusteenuse eest tasutud 821,67 eurot. Menetlusalune isik leiab, et tema suhtes on ebaõigesti kohaldatud õigusaktide norme karistuse määramisel ning tema tegevuses puudub KarS § 372 lg 3 (lg 1) koosseis, s.o tegevusloata tegutsemine. Menetlusalusele isikule väljastati apteegiteenuse osutamise tegevusluba nr 858 kehtivusega alates 01.04.
12. a apteegiteenuse osutamiseks Keskuse Apteegis (Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 1). Kesk tn 1 asub kaubanduskeskus, kus tegutseb Coop (Konsum), aga ka mitmed teised ettevõtjad. Menetlusalune isik teavitas Ravimiametit 22.08.
13. a e-kirjaga, et seoses kaubanduskeskuse renoveerimisega on Keskuse apteegi tegevus peatatud orienteeruvalt novembri alguseni. Menetlusalune isik alustas 08.11.
14. a tegevust remondijärgselt samas kaubanduskeskuses ehk hoones, kuid muutunud oli ruumide asukoht ja plaan seoses ümberehitusega. Ravimiamet pöördus 28.12.
15. a ja 29.12.
16. a menetlusaluse isiku poole päringutega. Muuhulgas palus Ravimiamet oma 28.12.
17. a e-kirjas teavitada, kas Elvas on kaubanduskeskuse renoveerimine lõppenud ja Keskuse Apteek avatud. Samuti palus 8 / 20 Ravimiamet kinnitada ega apteegi ruumides ei toimunud muudatusi. Menetlusalune isik selgitas olukorda ja enda seisukohta. Ravimiamet kohustas ettevõtjat esitama taotluse tegevusloa muutmiseks ja tasuma riigilõivu RLS § 280 p 5 alusel, so üldapteegi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise eest ning 24.01.
18. a andis Ravimiamet välja üldapteegi tegevusloa nr 858 alates 25.01.
19. a apteegiteenuse osutamiseks Keskuse Apteegis (Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 1). Ükski seni kehtinud tegevusloale kantud element ei ole muutunud välja arvatud tegevusloa kehtivuse algus. Ravimiameti tegevuslubade registris (RavS § 39 alusel loodud ja kättesaadav avalikult: https://rkav.tehik.ee/rkav/faces/pages/tegevuslubaForm/tegevuslubaOtsing.xhtml) on senimaani kehtiva tegevusloana kajastatud 01.04.
20. a väljastatud tegevusluba nr 858 (Lisa 4). Menetlusalune isik leiab, et ta ei ole tegutsenud ilma tegevusloata viisil, mis saaks kaasa tuua tema suhtes KarS § 372 lg 3 alusel vastutuse ja trahvi määramise. KarS § 372 näeb sanktsiooni ette olukorras, kus isik tegutseb nii, et tal puudub vastavas valdkonnas majandustegevusega tegutsemiseks õigusaktidega nõutav tegevusluba. See tuleneb KarS § 372 lg 1 grammatilisest ja süstemaatiliselt tõlgendusest. Nimetatud normist ei saa teha järeldust, et tegevusloata tegevus võib puudutada isikut, kel on küll tegevusluba valdkonnas tegutsemiseks, kuid kes ei ole täitnud tegevusloaga kaasnevaid tingimusi. Seetõttu ei saa KarS § 372 alusel karistada isikut, kellel on küll tegevusluba, kuid kes osutab teenust tegutsemiskohas, mille ruumide planeering, jaotus vmt asjaolud muutuvad. Menetlusalune isik ei nõustu tõlgendusega, et tegevuskohaga seonduvad muudatused saaksid kaasa tuua KarS § 372 kohaldamise. KarS vastav norm ei näe ette võimalust, et õiguspärase ehk tegevusloa alusel tegutsemise saaks siduda kas konkreetse ruumi või muu sarnase tingimusega. Just selle eest on aga menetlusalusele isikule karistus määratud ning seda kinnitab muuhulgas väärteoprotokollis märgitud järeldus (väärteoprotokolli p 26): Apteegiteenust, milleks on vajalik tegevusluba, mis hõlmab konkreetseid ruume (RavS § 38 lg 1 p 3, lg 3) osutati tegutsemiskohas, millel puudus nõutav tegevusluba (KarS § 372 lg 3). Sama järeldust on korratud otsuse p-s
21. KarS § 372 lg 1 sõnastuses on kasutatud sõnu „valdkond“ - seejuures kahel korral ehk erinevate teoalternatiivide puhul. Valdkond saab olla üldine ja puudutada laiemalt ravimite müüki, aga seda ei saa laiendada juhtumitele, kui sisuliselt on muutunud vastavas valdkonnas tegevusega seotud asjaolud ehk tingimused. Kohtuväline menetleja on KarS § 372 sisustanud mitte valdkonna vaid tegevuskoha kaudu, kuid KarS-i vastav norm ei räägi tegevuskohast või muudest sarnastest tingimustest, mille mittetäitmisel saaks käsitleda seda tegevusloata tegutsemisena. Seaduse mõte on näha ette vastutus isikutele, kes osutavad mingit teenust või müüvad kaupu valdkonnas, milleks peab neil olema tegevusluba. Kui küsimus on konkreetses valdkonnas juba tegevusluba omava isikuga, kelle puhul on küsimus, kas tegevusloa tingimused on kõik täpselt täidetud või mitte ning kas isik võibolla on rikkunud mingeid informatsioonikohustusi majandushaldusasutuse ees, siis selles olukorras ei saa kohalduda KarS §
22. Eeltoodud seisukohta kinnitab karistusseadustiku kommentaarides avaldatud seisukoht, kus on muuhulgas selgitatud seoses KarS § 372 koosseisuga, et see paragrahv sätestab vastutuse üksnes keelatud või tegevusloata majandustegevuse, mitte aga

§-s 6 sätestatud majandustegevuse vabadust piiravate nõuete (põhinõuded, isikulised, informatsioonilised ja esemelised) rikkumise eest. Selliste nõuete rikkumise eest peaks olema ette nähtud eraldi 9 / 20 normiga vastutus, mida aga teadaolevalt ei ole. Eeltoodu ei välista, et Ravimiamet saab isiku suhtes haldusmenetluses määrata kohustusi ning nõuda nende täitmist sunniraha ähvardusel. Lisaks, kui tegevusloaga isiku puhul saab hilisemaid rikkumisi siduda konkreetsete seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Eelkõige RavS § 45 loetletud kohustuste rikkumisega. Antud asjas on aga valitud lahendus, kus on püütud laiendavalt tõlgendada KarS § 372 viisil, et see norm peaks laienema ka juhtudele, kui luba omav isik võib olla menetleja arvates rikkunud mingeid informatsioonikohustusi või tema tegevus ei vasta loa tingimustele. Käesolevas asjas toimus kaubanduskeskuse remont, mille käigus muutus ruumide asukoht seetõttu, et remondi käigus muudeti samas hoones ruumide jaotust. Menetlusaluse isiku tegevus ei saa muutuda ainuüksi seetõttu ebaseaduslikuks ja tegevusloata tegevuseks antud valdkonnas. Seejuures kehtis tegevusluba nr 858 (kehtivusega alates 01.04.2020. a) jätkuvalt (ja mitte ainult formaalselt nagu väidetakse otsuse p-s 5), sest seda ei olnud kehtetuks tunnistatud ning see ei kaotanud automaatselt kehtivust. Mis puudutab

§ 6

sätestatut, siis selle lg-s 5 on sätestatud esemelised majandustegevuse nõuded, mis ei ole isikulised ega informatsioonilised, vaid on sisulised, eelkõige nõuded tegevuskohale, ehitisele või selle osale, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile või ettevõtja majandustegevusest tingitud keskkonnamõjule (edaspidi esemelised majandustegevuse nõuded). Tegevusloa kehtivuse seisukohast omab tähtsust asjaolu, kas nimetatud majandustegevuse nõuded kuuluvad ka tegevusloa kontrolliesemesse, sest vastavalt

§ 37

lg 2 p 2 võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks üksnes tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. Tegevusloa kontrolliesemeks on tingimused, mille täitmist tegevusloa andmisel kontrollitakse, ning kõrvaltingimused on seletuskiri rõhutab, et üksnes selliste, tegevusloaga vahetult seotud tingimuste rikkumine võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks. Seadus ei näe ette pelgalt ühe majandustegevuse tingimuse rikkumise korral tegevusloa iseeneslikku või automaatset kehtetuks muutumist (mis järel saaks asuda seisukohale, et isikul puudub tegevusluba ning kui ta tegutseb vastavas valdkonnas, siis järgneb tema suhtes KarS § 372 sanktsioon). Seejuures on tegevusluba võimalik kehtetuks tunnistada vaid majandushaldusasutuse vastava otsusega (reguleerib

§ 37lg 3).

Oluline on seejuures märkida, et enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist tuleb vastavalt

§ 42

teha ettevõtjale ettekirjutus viia tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla. Otsuses on tegevusloa ja tegevuskoha omavahelist seost muuhulgas põhjendatud RavS § 46 lg 1 p 2 regulatsiooniga, s.o et tegevusloa taotlemisel peab isik esitama muuhulgas tegutsemiskoha ruumide plaani ja kirjelduse (otsuse p 23). Nimetatud sättes (RavS § 46 lg 1 kataloog) on loetletud veel mitmeid tingimusi, mille muutumisel ei saa aga asuda kindlasti seisukohale, et kui neid ei ole uuendatud, parandatud ja täiendatud jooksvalt, siis tähendab see sisuliselt tegevusloata majandustegevust. Seejuures märgitakse tegevusloale aadress ehk sisuliselt hoone, milles isik tegutseb. Menetleja on põhjendanud enda väiteid muuhulgas sellega, et luba antakse konkreetsesse kohta, mida amet on saanud enne tegevuse üleviimist kontrollida (p 5) ning just selle kaudu on antud ruumide asukoha muutmisele oluline tähendus. Ehk et kui ruumide asukoht muutub, siis on see olemuslikult sedavõrd oluline, et seda peab saama menetleja eelnevalt kontrollida. Kaebaja hinnangul ei ole see argument loogiline, sest ka ruumide remondi korral ilma et muutuks vaheseinte asukoht või ruumide endi asukoht võib ruumide olukord sedavõrd oluliselt muutuda (viimistlus, ventilatsioon või muud tingimused), mis võib kahtluse alla seada sobivuse apteegiteenuse osutamiseks – kuigi tegevus formaalselt jätkuks täpselt samades 10 / 20 ruumides. Menetleja loogikast lähtudes saaks sellises olukorras jätkata sama loa alusel, sest ruumid ehk menetleja tõlgenduses tegevuskoht muutunud ei ole ning sellisel juhul justkui saaks menetleja sekkuda haldusmenetlusõiguslike vahenditega. Kaebaja hinnangul ei ole selline järeldus mõistlik. Ka antud juhul oli menetlejal olemas kõik võimalused haldusmenetlusõiguslike vahenditega sekkuda valdkonnas tegevusluba omava isiku tegevusse ja vajadusel täpsustada asjaolusid. Menetleja on püüdnud põhistada enda õiguslikku positsiooni Riigikohtu praktikaga. Nimetatud lahendid ei ole aga asjakohased ning kui tutvuda lahendite faktiliste asjaoludega, siis ei saa neid võrrelda käesoleva kaasuse asjaoludega. Korduvalt on viidatud Riigikohtu otsusele asjas nr 3-15-1445/58, kuid jäetud viitamata samal ajal ja samas küsimuses langetatud otsusele nr 3-15-2937/75, mis selgitab vahet apteegi kolimisel ja tegevuse alustamisel uues tegevuskohas. Mõlemas asjas tuli Riigikohtul anda hinnang uute haruapteekide asutamise ja apteekide tegevuskoha muutmise võimalikkusele nn üleminekuajal. Vaidlustatud oli Ravimiameti otsused lubada sisuliselt uute apteekide asutamist läbi tegevusloale kantud aadressi muutmise. Riigikohus on otsuse 3-15-1445/58 p 17 selgitanud, et üldapteek ei või isetahtsi tegutseda tegutsemiskohas, mida pole tegevusloale kantud. Seega oli vaidlus keskendunud selgitamaks, kas konkreetsele tegevusloale märgitud tegutsemiskoha aadressi muutumisega saab muuta olemasolevat tegevusluba, st fookuses oli apteegi geograafiline asukoht, ehk tegevuskoha aadress, mis on tegevusloale kantud, aga mitte konkreetsed ruumid, milles apteek tegutseb. Nagu eelnevalt selgitatud, siis käesolevas asjas ükski seni kehtinud tegevusloale kantud element ei ole muutunud (apteek tegutseb edasi samas hoones ja samal aadressil). Uues loas on muutunud ainult tegevusloa kehtivuse algus (ning Ravimiameti enda tegevuslubade registris on kajastatud kehtiva loana tegelikult jätkuvalt tegevusluba nr 858). Käesoleval juhul ei ole tegemist seaduse mõttes tegevuskoha muutmisega vaid apteegi kolimisega sama tegevuskoha aadressi piires ja Riigikohus on põhjalikult selgitanud just oma otsuse nr 3-15-2937/75 p 15, et apteegi kolimist tuleb õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna. Kolimiseks ja seniste õiguste teostamise jätkamiseks ei saa aga lugeda mistahes tegutsemiskoha muutmist. Riigikohus selgitas, et ainuüksi oluline erinevus uue ja vana apteegi tegutsemiskohtade vahel välistab vaidlusaluse muudatuse kvalifitseerimise senise apteegi kolimiseks. Antud vaidluses avati apteek teise omavalitsusüksusesse hoopis teises maakonnas, uue personaliga ja see oli oma asukoha tõttu mõeldud teise piirkonna tarbijatele ja mõjutas apteegiturul hoopis teisi konkurente ning seetõttu ei saanud olla tegemist kolimisega. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja palub kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuväline menetleja jääb täies ulatuses 25.03.2024. a väärteootsuses väljendatud õiguslike seisukohtade juurde. 25.03.2024. a väärteootsus on seaduslik ja põhjendatud. Otsuses toodud seisukohad karistusnormi tõlgendamise osas on õiged ja seega on KarS § 372 lg 3 korrektselt kohaldatud. Kohtuvälise menetleja seisukoht põhineb ravimiregulatsiooni kui loakohustusega majandustegevuse valdkonna spetsiifikal (loareservatsiooniga keeld), mille osas on kaebaja teinud ebaõiged järeldused, justkui puudunuks OÜ Raves MK käitumises väärteokoosseis.

§ 16

lg 2 kohaselt on tegevusluba mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud 11 / 20 haldusakt, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused. RavS § 38 lg 3 kohaselt antakse tegevusloaga tegevusloa omajale õigus ravimiseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel. RavS § 47 kohaselt antakse tegevusluba, kui taotleja vastab ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. Vaidlus selle üle, et apteek alustas ilma Ravimiametit eelnevalt teavitamata (

§ 30lg 1) ja eelneva Ravimiameti nõuetele vastavuse kontrollita (Rav

S § 47) ning selleks, ilma et Ravimiamet oleks eelnevalt haldusakti andud või haldusakti muutnud (haldusakti andmise aluseks olevad ja eelnevalt kontrollitud faktilised asjaolud olid muutnud) apteegiteenuse osutamist senisega võrreldes küll samal aadressil, aga uues tegutsemiskohas, puudub. KarS § 372 lg 1 näeb ette karistusõigusliku vastutuse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Käesoleval juhul on tegemist viidatud sätte kolmanda teoalternatiiviga – tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. „Valdkond, kus tegevusluba on nõutav“ tähendab, et viidatud sätte alusel ei saa karistada teo eest, mis ei eeldagi konkreetses majandustegevuse valdkonnas tegutsemiseks tegevusloa olemasolu, vaid karistusväärne on tegu, kui puudub selle läbiviimiseks tegevusluba kui selline. Kuivõrd apteegiteenuse osutamiseks peab olema välja antud tegevusluba, mis lubab apteegiteenust osutada selleks määratud tegutsemiskohas (RavS § 38 lg 3) ning et igal apteegil peab olema eraldi tegevusluba (RavS § 40 lg 1), on karistatav apteegiteenuse osutamine, kui teenust osutatakse kohas, millel puudub ameti välja antud tegevusluba. Seega tuleb karistusväärse teona mõista olukorda, kus apteegiteenust osutav ettevõtja rajab apteegi uude tegutsemiskohta ega taotle selleks ametilt eelnevalt luba. Järelikult ei nõustu kohtuväline menetleja kaebaja KarS § 372 tõlgendusega, justkui peaks isikul puuduma igasugune vastavas valdkonnas tegutsemiseks õigust andev tegevusluba, et teda saaks viidatud sätte alusel karistusõiguslikule vastutusele võtta. Seda ei kinnita ka sätte grammatiline, samuti mitte süstemaatiline tõlgendamine, sest sellisel juhul piisaks äriühingul oma vastutuse välistamiseks vaid sellest, kui tal oleks näiteks üks kehtiv apteegiteenuse osutamiseks vajalik tegevusluba (tegevusloa omaja saab olla seotud kuni nelja enam kui 4000 elanikuga asulas tegutseva üldapteegi tegevusloaga, RavS § 41 lg 4), mis aga ei oleks kooskõlas sellega, mis nõuetele peab vastama apteegiteenuse osutamine näiteks kolmes teises tegutsemiskohas. Asjaolu, et OÜ Raves MK on aastaid apteegiteenuse osutamise turul tegutsenud käitleja, on menetleja arvestanud süü suuruse hindamisel karistust mõistes, kuid see ei saa olla faktiks, mis süüteokooseisu puudumise aluseks võiks olla. Seega, kuivõrd RavS § 38 lg 3 alusel määratakse tegevusloa (haldusakti) andmisel kindlaks majandustegevuse ehk apteegiteenuse osutamise füüsiline majandustegevuse koht kindlaksmääratud õiguste ja kohustustega, saab konkreetne apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja osutada apteegiteenust selles tegutsemiskohas, millisele füüsilisele ruumile (amet on saanud eelnevalt apteegiteenuse osutamiseks vajalike nõuete täidetust kontrollida) luba on välja antud. RavS § 40 lg 1 kohaselt peab igal tegevusloa omajale kuuluval üldapteegil olema eraldi tegevusluba (nt MTP Apteegid OÜ-le kuulub kaks apteeki aadressil Paldiski mnt 102 (Rocca al Mare Apteek ja Rocca al Mare Keskuse Apteek).

§ 17

lg 2 kohaselt, kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevuspiirkond või -koht tegevusloa põhiregulatsiooni (vt kohtuvälise menetleja 25.03.2024. a otsuse punktid 2 ja 4; samuti Riigikohtu halduskolleegiumi 12 / 20 29.05.2018. a otsus asjas nr 3-15-1445, p 20).

§ 37

lg 4 kolmanda lause kohaselt käsitletakse tegevusloa kehtetuks tunnistamisena ka tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist. Seega on apteegiteenuse osutamiseks välja antav tegevusluba lahutamatult seotud teenuse osutamise füüsilise koha, mitte üksnes aadressiga. Luba apteegiteenust osutada ei laiene tegevuskohale, mille nõuetelevastavust ei ole amet saanud eelnevalt hinnata ja mille nõuetelevastavust oma otsusega (haldusaktiga) kinnitada. Kaebaja ei teavitanud apteegi tegutsemiskoha muutmisest kohtuvälist menetlejat ega esitanud taotlust samal aadressil asuva apteegi tegutsemiskoha muutmiseks, seega uuele tegutsemiskohale senine tegevusluba ei laienenud. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on KarS § 372 osas selgitatud, et vastutus on sätestatud üksnes keelatud või tegevusloata majandustegevuse, mitte aga

§ 6

§-s 6 sätestatud majandustegevust piiravate nõuete (põhinõuded, isikulised, informatsioonilised ja esemelised) rikkumise eest (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Kirjastus Juura, 2021, lk 1040, kommentaar punkt 4). Viidatud kommentaarile on kaebaja tuginenud nii esitatud kaebuses kui ka kohtuvälisele menetlejale 11.03.

1. a esitatud vastulauses, jõudes järeldusele, et apteegiteenuse osutamiseks vajalik koht on majandustegevust piirav nõue, mis ei saa luua alust karistusõigusliku vastutuse esinemiseks. Sellise järeldusega ei saa kohtuväline menetleja nõustuda. 25.03.
2. a otsuses (punkt 6) on menetleja selgitanud, et kaebaja samastab ekslikult tegutsemiskoha kui tegevusloa põhiregulatsiooni (

§ 17lg 2, Rav

S § 38 lg 3) tegevusloa kontrollieseme nõudega (

§ 18

lg 1, konkreetsed majandustegevuse nõuded

§ 6, nt täpsemalt sotsiaalministri 17.02.2005.

a määrus nr 24 (kuni 08.03.2024 kehtinud redaktsioonis) „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 2 lg-d 1–4, 8–12, §-d 3–8; tervise- ja tööministri 03.12.

1. a määrus nr 69 (kuni 16.02.2024 kehtinud redaktsioonis) „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ § 4 lg-d 1–2, lg 7; sotsiaalministri 17.02.
2. a määrus nr 21 „Tervisekaitsenõuded apteekidele ja nende struktuuriüksustele“ §-d 2–5 jne). Kohtuväline menetleja rõhutab, et esimene neist on laiem termin hõlmates ruumiliselt piiritletud kohta, kus majandustegevuse teostamine on ameti loa alusel lubatud (põhiregulatsioon kui majandustegevuse maht, mida on loa alusel lubatud osutada), esemelised nõuded (nt ruumidele, sealsele sisseseadele konkreetselt esitatavad nõuded, vt ülal näidete loetelu) on juba detailsed nõuded, millele tegutsemiskoha ruumid peavad vastama. Seega ei saa tegutsemiskohta mõista pelgalt aadressina tegevusloal, nagu kaebaja seda on soovinud väita, vaid piiriteletud kohana, kus tegevusluba ehk haldusakt kehtib. Seega olukorras, kus tegevusloa omaja viib apteegi tegevuse senisest kohast (kohast, millele apteegiteenuse osutamiseks tegevusluba kehtis) üle uude tegutsemiskohta, selles uues tegutsemiskohas seni kehtinud luba enne ravimiameti heakskiitu (vastava haldusakti andmist) ei kehti. Viidatu põhineb Ravimiameti korrektsel tõlgendusel viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 29.05.
3. a otsustel asjades nr 3-15-1445 ja 3-15-
4. Mõlemad lahendid on asjakohased tegutsemiskoha apteegi põhiregulatsioonina määratlemisel kui ka selle sisustamisel, kuidas toimida olukorras, kui apteegi senine tegutsemiskoht muutub. Tegutsemiskoha kui põhiregulatsiooni muutmist tuleb

§ 37

lg 4 kolmandast lausest tulenevalt vaadelda senise tegevusloa kehtetuks tunnistamisena. Kuigi kaebaja väidab, et amet oleks pidanud seni kehtinud Keskuse Apteegi tegevusloa nr 858 kehtetuks tunnistama, on see käesoleva vaidluse kontekstis otstarbetu väide, sest uues tegutsemiskohas ei saa olla teenuse osutamine lubatud enne, kui amet on selle vastava haldusaktiga heaks kiitnud. Ka ei ole uues tegutsemiskohas nõutava loa kehtivus ja eelmises tegutsemiskohas välja antud loa kehtivaks jäämine seotud

§ 37

lg-ga 2, kuna sama paragrahvi lg 4 kolmas lause on eriregulatsioon, 13 / 20 reguleerides seda, et tegevusluba ei saa kehtivaks jääda, kui apteek senises tegutsemiskohas apteegiteenuse osutamisest loobub. Uues kohas ei saa senine luba aga automaatselt ilma haldusasutuse otsuseta kehtima hakata. Uues tegutsemiskohas kinnitas amet tegutsemiskoha apteegiteenuse osutamiseks nõuetele vastavust 24.01.

1. a otsusega nr KTM-7/24/
2. Ravimiameti peetavas tegevuslubade registris (https://rkav.tehik.ee/rkav/faces/pages/tegevuslubaForm/tegevuslubaOtsing.xhtml; otsingusse tegevusloa omaja nimi: osaühing Raves MK ja tegevusloa number: 858) kajastub 25.01.
3. a asemel, mil amet tegi otsuse, millega lubati apteegil tegevust alustada uues tegutsemiskohas hoopis tegevusloa kehtivuse kuupäevana endiselt 01.04.
4. a sel põhjusel, et see on esmane kuupäev, mil konkreetne tegevusloa omaja sai esmakordselt apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa. See on ka teistel apteegipidajatel samamoodi registris väljendatud. Sealjuures on väärteovastutuse sisustamisel asjakohatu kaebaja väide, et tegemist ei olnud tegutsemiskoha muutmisega, vaid apteegi kolimisega sama tegutsemiskoha piires (viidatud Riigikohtu lahend 3-15-2937, p 15). Kohtuväline menetleja selgitab, et viidatud lahend (samuti nagu lahend 3-15-1445) on tehtud apteegireformi üleminekuperioodil puudutades omandipiirangu nõuetele (RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5) mittevastavate apteekide poolt uute apteekide asutamist ja seniste apteekide tegutsemiskoha muutmist, kuivõrd üleminekuperioodil ei olnud lubatud tegevusloa omajale kehtestatud nõuetele mittevastavate apteekide õiguste mahtu suurendada. See aga ei välistanud piiratud tingimustel nende tegutsemiskoha muutmist. Termin „kolimine“ oli kasutusel, tähistamaks võimalust omandipiirangu nõuetele mittevastavate apteekide võimalust tegutsemiskohta muuta, ilma et oleks suurenenud nende õiguste maht ning ilma et oleks kahjustatud samal turul tegutsevate konkurentide õigused. Kuigi kolimisel tegevusloaga antud õiguste ja kohustuste maht ei muutu, kohaldatakse üldpõhimõttena

§ 37

lg 4 kolmandat lauset, kuna muutub apteegi tegutsemiskoht kui põhiregulatsioon – ainult et senise majandustegevuse jätkamisel uues tegutsemiskohas võib asjaomase õiguse uues tegutsemiskohas tegutsemiseks tehniliselt lahendada senise tegevusloa muutmisega, mitte täiesti uue loa väljastamisega (samuti 3-151445, p 20; 3-15-2937, p 16; kohtuvälise menetleja 25.03.

1. a otsus, p 16). Seega pidi kohtuväline menetleja uues tegutsemiskohas, mis sest et jätkati senise Keskuse Apteegi tegevust – seda aga uues kohas, mida senine tegevusluba ei katnud – heaks kiitma (haldusaktiga). Ilma ameti sekkumiseta ei oleks tegutsemiskoha muutmine võimalik olnud, kuna amet annab kinnituse, et uues kohas vastab apteegiteenuse osutamine kehtivatele nõuetele. Käesolevas vaidluses ei ole seega kaebuse punktis 2.10 esitatu karistusõigusliku vastutuse vaatest asjakohane. Kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui kohus peab võimalikuks vaadata OÜ Raves MK kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht kirjaliku menetluse osas VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. 14 / 20 II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. OÜ-le Raves MK heidetakse ette perioodil 08.11.
2. a - 24.01.
3. a ilma tegevusloata tegutsemist. Väärteoprotokolli kohaselt muutis OÜ Raves MK alates 08.11.
4. a apteegiteenuse osutamise tegutsemiskohta Ravimiametit teavitamata ja tegevusluba muutmata ning viis loakohustusega majandustegevuse üle uutesse ruumidesse aadressil Kesk tn 1, Elva linn, millele Ravimiamet tegevusluba väljastanud ei olnud ja mida senine tegevusluba ei hõlmanud. Rikkumine lõppes alates 25.01.
5. a, mil Ravimiamet kiitis 24.01.
6. a otsusega nr KTM-7/24/8 apteegiteenuse osutamise uues tegutsemiskohas heaks, olles eelnevalt kontrollinud apteegiteenuse osutamiseks vajalike nõuete täidetust. Väärteoasjas ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes. Ravimiamet väljastas OÜ-le Raves MK (registrikood 10269677) apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 858 kehtivusega alates 01.04.
7. a apteegiteenuse osutamiseks Keskuse Apteegis asukohaga Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 1 (https://rkav.tehik.ee/rkav/faces/pages/tegevuslubaForm/tegevuslubaHaldus.xhtml). 22.08.
8. a saadetud e-kirjaga teavitas menetlusalune isik Ravimiametit, et seoses kaubanduskeskuse renoveerimisega on Keskuse Apteegi tegevus peatatud orienteeruvalt novembri alguseni. 22.08.
9. a vastuskirjas tänas Ravimiameti spetsialist info eest ning palus teada anda, kui apteegi uuesti avamise kuupäev on teada. 28.12.
10. a saatis Ravimiameti spetsialist menetlusalusele isikule e-kirja, milles palus kinnitada, kas Elvas on kaubanduskeskuse renoveerimine lõppenud ja Keskuse Apteek avatud. Samuti palus kinnitada, ega apteegi ruumides ei toimunud muudatusi. Menetlusalune isik vastas samal päeval e-kirjas: „Oleme alustanud tööga. Apteegi ruumides sisulisi muutusi pole. Manuses leidub apteegi plaan ja veel…“. Järgmisel päeval, so 29.12.
11. a menetlusalusele isikule saadetud e-kirjas selgitas Ravimiameti spetsialist, et apteegil oli kohustus Ravimiametit teavitada, kui apteek on taas avatud, kuid seda ei tehtud. Ravimiameti spetsialist palus täpsustada, kas apteegis toimusid samuti renoveerimistööd ja kas apteek asub kaubanduskeskuse sees samas asukohas. Ravimiametile 04.01.
12. a saadetud vastuses selgitas menetlusalune isik, et apteek alustas patsientide teenindamist
13. novembril. Kaubanduskeskus vajas endise apteegi alust pinda, mistõttu ehitati välja apteegile saadetud jooniste järgi uued ruumid uues kohas. Elva Tarbijate Ühistu haldusjuhi vastuskirja kohaselt suleti Elva Konsum klientidele 07.08.
14. a ja avati Maksimarketina 08.11.
15. a. Elva Tarbijate Ühistu kinnituskirjast nähtub, et OÜ Raves MK alustas apteegiteenuse osutamist uutes tegutsemiskoha ruumides 15 / 20 aadressil Kesk tn 1, Elva linn, Elva vald alates 08.11.
16. a. Tervisekassa vastuses avaldati, et Keskuse Apteegist ei ole alates 07.08.
17. a kuni 07.11.
18. a ühtegi retseptiravimit välja ostetud. Alates 08.11.
19. a kuni 24.01.
20. a on apteegist igal päeval retseptiravimeid välja ostetud. Apteegi ruumides muudatuste toimumist kinnitab lisaks apteegi uus ruumiplaan, mis erineb varem Ravimiametile esmakordsel tegevusloa taotlemisel esitatud ruumiplaanist ning erinevused ventilatsioonimõõdistuse passides, samuti tunnistaja T. O. ütlused. Tunnistaja T. O., kes töötab alates
21. a aprillist Elvas asuvas Keskuse Apteegis juhatajana, andis ütlusi selle kohta, et tema sai kaubanduskeskuse renoveerimisest teada
22. a suvel. Keskuse Apteegi kolimise ajal oli tunnistaja puhkusel. Tunnistajale näidati renoveeritud kaubanduskeskuse, sh apteegi uue tegutsemiskoha ventilatsiooni mõõdistuspassist kaubanduskeskuse plaani ning tunnistajal paluti kirjeldada, kus asusid Keskuse Apteegi ruumid esmakordsel tegevusloa väljastamisel ja kus asuvad praegu. Tunnistaja T. O. kirjeldas, kuidas ruumid on erinevates kohtades. Enne olid üleval, tagapool. Nüüd, pärast kolimist, on kohe sisse tulles vasakut kätt. Tunnistaja T. O. sõnul toimus uutesse ruumidesse kolimine novembri alguses. Keskuse Apteek alustas uutes ruumides apteegiteenuse osutamist 08.11.
23. a. Eelnevast tulenevalt alustas menetlusalune isik remondijärgselt tegevust 08.11.
24. a samas kaubanduskeskuses asukohaga Kesk tn 1, Elva linn, kuid muutunud oli ruumide asukoht ja ruumide plaan seoses ümberehitusega. Ravimiamet palus 10.01.
25. a OÜ-l Raves MK esitada taotlus tegevusloa muutmiseks, et otsustada apteegiteenuse osutamise üle uues tegutsemiskohas, mis hetkel on tegevusloaga hõlmamata. OÜ Raves MK esitas 16.01.
26. a Ravimiametile üldapteegi tegevusloa taotluse tegutsemiskoha muutmiseks alates 08.11.
27. a. 24.01.
28. a andis Ravimiamet välja otsuse üldapteegi tegevusloa nr 858 väljastamiseks alates 25.01.
29. a apteegiteenuse osutamiseks Keskuse Apteegis (Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 1). Keskne vaidlus väärteoasjas taandub küsimusele, kas tegevuskohaga seonduvad muudatused saavad kaasa tuua KarS § 372 kohaldamise ning kas menetlusalune isik tegutses perioodil 08.11.
30. a - 24.01.
31. a ilma tegevusloata. Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuses alustamist olema tegevusluba – ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse kõrvaltingimused (Sootak, J., Pikamäe, P.

§ 19

lg 1 järgi esitab ettevõtja tegevusloa taotluse majandushaldusasutusele, kelle pädevusse on seadusega antud tegevusloa taotluse lahendamine. RavS § 46 lg 2 p 2 kohustab tegevusloa taotlust esitades mh esitama ka tegutsemiskoha ruumide plaani ja kirjelduse. 16 / 20 RavS § 29 lg 2 kohaselt on apteegiteenuse osutamine lubatud ainult sellekohase tegevusloaga apteegis. RavS § 38 lg-st 3 tuleneb, et tegevusloaga antakse tegevusloa omajale õigus ravimiseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel. Tegevusloaga nr 858 anti OÜ-le Raves MK õigus apteegiteenuse osutamiseks Keskuse Apteegis asukohaga Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 1. Ravimiametile esmakordsel tegevusloa taotlemisel esitatud ruumiplaanist ning apteegi uuest ruumiplaanist nähtub, et pärast kaubanduskeskuse renoveerimistööde lõppemist alates 08.11.2023. a kolis apteek samal aadressil asuvas kaubanduskeskuses teistesse ruumidesse. Apteegi tegevuskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning põhiregulatsiooni muutmine on õiguslikult võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamise ja uue loa andmisega (RKHKo nr 3-15-1445, p 20).

§ 17

lg 2 järgi on tegevusloa põhiregulatsioon loakohustusega tegevusalal ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisena käsitletakse ka tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist (

§ 37lg 4).

Kaebuses on välja toodud, et tegevusloa kehtivuse seisukohast omab tähtsust asjaolu, kas nimetatud majandustegevuse nõuded kuuluvad ka tegevusloa kontrolliesemesse, sest vastavalt

§ 37

lg 2 p-le 2 võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks üksnes tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. Tegevusloa kontrolliesemeks on tingimused, mille täitmist tegevusloa andmisel kontrollitakse, ning kõrvaltingimused on tegevusloas näidatud tingimused, mida tegevusloa saanud ettevõtja peab täitma. Seadus ei näe ette pelgalt ühe majandustegevuse tingimuse rikkumise korral tegevusloa iseeneslikku või automaatset kehtetuks muutumist (mis järel saaks asuda seisukohale, et isikul puudub tegevusluba ning kui ta tegutseb vastavas valdkonnas, siis järgneb tema suhtes KarS § 372 sanktsioon). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja samastab ekslikult tegutsemiskoha kui tegevusloa põhiregulatsiooni tegevusloa kontrollieseme nõudega. Kohtuväline menetleja rõhutab, et esimene neist on laiem termin, hõlmates ruumiliselt piiritletud kohta, kus majandustegevuse teostamine on ameti loa alusel lubatud (põhiregulatsioon kui majandustegevuse maht, mida on loa alusel lubatud osutada). Esemelised nõuded (nt ruumidele, sealsele sisseseadele konkreetselt esitatavad nõuded) on juba detailsed nõuded, millele tegutsemiskoha ruumid peavad vastama. Seega ei saa tegutsemiskohta mõista pelgalt aadressina tegevusloal, nagu kaebaja seda on soovinud väita, vaid piiriteletud kohana, kus tegevusluba ehk haldusakt kehtib.

§ 18

lg 1 kohaselt on tegevusloa kontrolliese majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks.

§ 6

sätestab majandustegevuse nõuded.

§ 6

lg 5 sätestatu kohaselt esemelised on majandustegevuse nõuded, mis ei ole isikulised ega informatsioonilised, vaid on sisulised, eelkõige nõuded tegevuskohale, ehitisele või selle osale, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile või ettevõtja 17 / 20 majandustegevusest tingitud keskkonnamõjule (edaspidi esemelised majandustegevuse nõuded). Erinevalt uue apteegi asutamisest tuleb apteegi kolimist õiguslikult vaadelda senisest loast tuleneva õiguse teostamise jätkuna. Kolimiseks ja seniste õiguste teostamise jätkamiseks ei saa aga lugeda mistahes tegutsemiskoha muutmist. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et üldapteegi tegevuse jätkamisega on tegemist ka siis, kui uus apteek avatakse täiesti uues kohas ja täiesti uue personaliga. Ainuüksi oluline erinevus uue ja vana apteegi tegutsemiskohtade vahel välistab vaidlusaluse muudatuse kvalifitseerimise senise apteegi kolimiseks. Uus apteek asutati teise omavalitsusüksusesse hoopis teises maakonnas. See on oma asukoha tõttu mõeldud teise piirkonna tarbijatele ja mõjutab apteegiturul hoopis teisi konkurente (sh kaebajat) (RKHKo nr 3-15-2937, p 15). Praeguses väärteoasjas on tegemist apteegi kolimisega sama tegevuskoha aadressi piires, seega kolimise järgselt ettevõtte tegutsemiskoha aadress ei muutunud, samuti ei muutunud omavalitsusüksus, tarbijate piirkond ega saanud mõjutatud teised konkurendid. Kohtu hinnangul rikkus OÜ Raves MK Ravimiametit teavitamata kaubanduskeskuse siseselt kolimisega tegevusloa kontrollieseme hulka kuuluvaid majandustegevuse nõudeid. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul apteegi tegevuskoha muutmisel kaubanduskeskuse siseselt tegemist põhiregulatsiooni muutmisega, millega kaasneks tegevusloa kehtetuks tunnistamine

§ 37lg 4 alusel.

Nagu juba öeldud, rikkus OÜ Raves MK Ravimiametit teavitamata kaubanduskeskuse siseselt kolimisega tegevusloa kontrollieseme hulka kuuluvaid majandustegevuse nõudeid. Kuna majandustegevuse nõuded kuuluvad tegevusloa kontrolliesemesse, pidi OÜ Raves MK

§ 30

lg-st 1 tulenevalt esitama tegevusloa muutmise taotluse majandushaldusasutusele 30 päeva enne, kui plaanis apteegi ruumide kolimist. Seega pidi OÜ Raves MK enne kolimist teavitama Ravimiametit planeeritavast kolimisest ning esitama uue pinna ruumiplaanid. Loakohustusega tegevusala puhul teatab ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist (

§ 30

lg 1).

§ 30

lg 3 kohaselt kirjeldab ettevõtja majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta. OÜ Raves MK teavitas 22.08.2023. a e-kirjas apteegiteenuse osutamise peatamisest seoses renoveerimistöödega, kuid ei teavitanud Ravimiametit sellest, et apteek kolib renoveerimisjärgselt kaubanduskeskuses teisele pinnale. Seega jättis OÜ Raves MK majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutmise kavatsusest teavitamata (

§ 30

lg 1).

§ 30

lg 4 sätestab, kui teatest nähtub, et muudatused toovad kaasa mittevastavuse tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele või tegevusloa kõrvaltingimusele, vajaduse kontrollida majandustegevuse nõudeid, muuta tegevusluba või taotleda uut tegevusluba, teavitab majandushaldusasutus sellest viivitamata ettevõtjat. Ravimiamet ei saanud OÜ Raves MK 22.08.2023. a saadetud e-kirja põhjal ettevõtjat

§ 30

lg 4 kohaselt teavitada, kuivõrd selles puudus informatsioon ruumide asukoha muutmise 18 / 20 ehk apteegi kolimise kohta. Ravimiametile said need asjaolud, et apteegiteenust hakati osutama kaubanduskeskuses uutes ruumides, teatavaks 28.12.2023. a OÜ Raves MK e-kirja põhjal, millega menetlusalune isik edastas kohtuvälisele menetlejale apteegi plaani. Majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral (

§ 37lg 2 p 2).

Ravimiamet palus 10.01.

1. a ettevõtjal esitada tegevusloa muutmiseks taotluse, mida OÜ Raves MK ka
2. jaanuaril
3. a tegi ning 24.01.
4. a otsusega nr KTM-7/24/8 anti välja Keskuse Apteegi tegevusluba nr 858 alates 25.01.
5. a. Üldapteegi aadress jäi samaks: Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Kesk tn
6. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest, et OÜ-le Raves MK väljastatud tegevusluba nr 858 kehtivusega alates 01.04.
7. a oleks kehtetuks tunnistatud. KarS § 372 järgi ei vastuta ettevõte

§-s 6 sätestatud majandustegevuse vabadust piiravate nõuete (sh esemeliste majandustegevuse nõuete) rikkumise eest (Sootak, J., Pikamäe, P.

§ 37lg 2 p 2 alusel tegevusluba kehtetuks tunnistada.

Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et tegevusluba nr 858 kehtivusega alates 01.04.

1. a oleks kehtetuks tunnistatud ning see ei kaotanud kehtivust ka automaatselt, vaid välja anti sama numbriga tegevusluba alates 25.01.
2. a. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et uues tegutsemiskohas nõutava loa kehtivus ja eelmises tegutsemiskohas välja antud loa kehtivaks jäämine ei ole seotud

§ 37

lg-ga 2, kuna sama paragrahvi lg 4 kolmas lause on eriregulatsioon, reguleerides seda, et tegevusluba ei saa kehtivaks jääda, kui apteek senises tegutsemiskohas apteegiteenuse osutamisest loobub. Uues kohas ei saa senine luba aga automaatselt ilma haldusasutuse otsuseta kehtima hakata.

§ 37

lg 1 p 2 järgi tunnistab majandushaldusasutus tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja loobub majandustegevusest.

§ 37

lg 4 sätestab, et

§ 37

lõike 1 punkti 2 alusel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks üksnes tegevusalal, millel ettevõtja on majandustegevusest loobunud.

§ 37

lg 1 p 2 ja

§ 37

lg 4 esimese lause sõnastusest tuleneb, et säte ei reguleeri mitte senises tegutsemiskohas majandustegevusest loobumist vaid üleüldiselt majandustegevusest loobumisest. OÜ Raves MK ei loobunud majandustegevusest. Kohtu hinnangul ei kaota tegevusluba kehtivust automaatselt, vaid see tuleb kehtetuks tunnistada ning selleks on ettenähtud kindel kord.

§ 37

lg 3 järgi tunnistatakse tegevusluba kehtetuks alates kehtetuks tunnistamise otsuse ettevõtjale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud korras või alates otsuses märgitud hilisemast tähtpäevast. Seda aga vaidlusaluses väärteoasjas tehtud ei ole. Seetõttu on kohus veendunud, et OÜ Raves MK vastutus KarS § 372 järgi on välistatud, kuivõrd ettevõte rikkus

§-s 6 sätestatud esemelisi majandustegevuse nõudeid ning KarS § 372 sätestab vastutuse üksnes keelatud või tegevusloata majandustegevuse eest, mitte aga

§19/ 20 s 6 sätestatud nõuete rikkumise eest.

Kuivõrd menetlusalusele isikule väljastatud tegevusluba ei kaotanud kehtivust ning seda ei tunnistatud (tagasiulatuvalt) kehtetuks, ei vastuta OÜ Raves MK ilma tegevusloata tegutsemises. Seega tuleb OÜ Raves MK kaitsja Kaspar Linnu kaebus rahuldada ning Ravimiameti 25.03.2024. a otsus väärteoasjas nr 958024000001 tühistada. Kohus lõpetab väärteoasjas nr 958024000001 KarS § 372 lg 3 järgi väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel OÜ Raves MK teos väärteotunnuste puudumise tõttu. III MENETLUSKULU Kaitsja palub kaebuses menetlusaluse isiku kasuks välja mõista õigusteenuse eest Attela Advokaadibüroole tasutud 821,67 eurot. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebuses on välja toodud, et menetlusaluse isiku menetluskulu on 821,67 eurot. Kaebuse esitaja kaitsja ajakulu on 4 tundi 50 minutit, mis hõlmab väärteoasjas tehtud väärteoprotokolliga tutvumist ja vastulause koostamiseks vajalikku nõupidamist, väärteomenetluses tehtud otsusega tutvumist ja kaebuse koostamist kohtule. Kaebuse esitaja on käibemaksukohustuslane ja seetõttu on tema kulu arvestatud ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud OÜ-le Raves MK esitatud kaks arvet. Arvete nr 202402015 ja 202404002 alusel on OÜ-le Raves MK osutatud õigusteenuse maksumus kokku 821,67 eurot (141,67+ 680). Arvete ja kaebuse kohaselt kulus kaitsjal väärteoprotokolliga tutvumisele, vastulause koostamiseks vajalikule nõupidamisele, väärteomenetluses tehtud otsusega tutvumisele ja kaebuse koostamisele kokku 4 tundi ja 50 minutit. Arvestades väärteoasja iseloomu, keerukust ja mahtu, on kohus seisukohal, et kaitsja taotlusest ja arvetelt nähtuvad toimingud on olnud OÜ Raves MK kaitseks vajalikud ning nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Kohus leiab, et ka õigusabi osutamise tunnihind on mõistlik. Tulenevalt eeltoodust tuleb riigieelarve vahenditest hüvitada OÜ-le Raves MK tema poolt kantud õigusabikulud kokku summas 821,67 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 20 / 20