) § 95 lg 1 alusel. Käskkirja põhjenduste kohaselt kinnitas PPA peadirektor 04.04.2023 käskkirjaga nr 1.1-1/33 RSVS § 20 lg 5 alusel riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud ametikohad, mille järgi eeldab jälitusametniku ametikoht kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu luba. Kaebaja peaks naasma PPA-sse 16.04.
§-s 95 sätestatud teenistusest vabastamise alus. Vastustaja seisukohta toetavad
Neist sätetest tuleneb, et teatud ametikohtadel teenimine eeldab riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu ning sellisele ametikohale asumiseks tuleb esitada selline luba, mis on käsitatav seaduse alusel nõutava muu dokumendina
Kaebaja avaldas soovi enda üleviimiseks piirivalvuri ametikohale, ent ka sellel ametikohal on nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. PPVS § 581 ei nõua ja siinse vaidluse asjaoludel oleks ka ülemäärane nõuda PPA-lt täiendavate pingutuste tegemist selleks, et selgitada välja kõik võimalikud ametikohad, millele kaebaja võinuks sobida, arvestades, et kaebaja ei ole kunagi olnud reaalselt PPA-s teenistuses, alates PPA loomisest 01.01.2010. Teenistusest kõrvaldamine ei täidaks kaebaja puhul eesmärki, sest kaebaja ei ole reaalselt politseiametnikuna teenistuses olnud. Kuigi kaebajale kriminaalasjas kahtlustuse esitamine ei võrdu tema süüga, heidab see paratamatult varju kaebajale ja PPA-le. Sellises olukorras võib kaebajale palga maksmine (60% protsendi ulatuses), mida ta enne kahtlustuse esitamist PPA-lt ei saanud, näida soodustusena ning mõjutada PPA mainet ja avalikkuse usaldust PPA kui avalikku korda kaitsva asutuse vastu. Kui kaebaja suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse või ta mõistetakse õigeks ning tal on täidetud kõik soovitud ametikohale asumiseks vajalikud tingimused, on tal võimalik PPA-sse tagasi kandideerida. 9. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.06.2023 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1) ning tühistas PPA 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p ja 02.05.2023 käskkirja nr 1.9-2.1/33p p-i 1 (resolutsiooni p 1.1), ennistas kaebaja PPA teenistusse (resolutsiooni p 1.2) ning kohustas PPA-d maksma kaebajale välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Tasu suurus tuli kindlaks määrata PPA-l, arvestades järgmist:
Selle sätte järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt
Vastustaja on põhjendanud kaebaja vabastamist sellega, et kaebajal puudus konkreetsel ametikohal töötamiseks vajalik riigisaladusele juurdepääsu luba ning on käsitanud seda muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaoluna
Pole vaidlust, et ametikoht, kuhu kaebaja nimetati PPA 09.04.2019 käskkirjaga, eeldab PPA peadirektori kehtestatud siseakti kohaselt kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu ning kaebajal ei olnud 12.04.2023 käskkirja andmise ajal sellist luba.
p-s 5 kasutatud lauseosaga „seaduses sätestatud […] asjaolu“ on aga silmas peetud formaalses mõttes seaduses, mitte seaduse alusel asutuse siseaktis kehtestatud tingimusi. Seadus ei nõua, et kõigil politseiametnikel peaks olema riigisaladusele juurdepääsu luba ja nende politseiteenistusse võtmine on sellise loa puudumise korral välistatud.
lg 1 ei võimalda vabastada teenistusest isikut, kelle puhul esineb selline ametikohale nimetamist välistav asjaolu, mille üle otsustab asutuse juht. Seda tõlgendust toetab ka
lg 2, mille kohaselt tuleb juhul, kui ametniku puhul esineb mõni
p-s 1 nimetatud asjaoluks, mille esinemisel tuleb ametnik teenistusest vabastada ilma talle teisele ametikohale üleviimise võimalust pakkumata, olla üksnes seaduses üheselt mõistetavalt avalikus teenistuses või vastavas eriliiki teenistuses (politseiteenistuses) olemist välistav asjaolu. Riigisaladusele juurdepääsu loa puudumine ei saa olla selliseks asjaoluks. Kaebaja teenistusest vabastamine oleks õigusvastane ka siis, kui nõustuda PPA-ga, et riigisaladusele juurdepääsu loa puudumine annab aluse vabastada ametnik teenistusest
PPA ei ole arvesse võtnud juurdepääsuloa puudumise põhjust ja on jätnud põhjendamatult kohaldamata PPVS § 581. Nimetatud säte reguleerib sellise politseiametniku kohtlemist, kellele on esitatud kriminaalmenetluses kahtlustus või süüdistus. Selle normi eesmärk on süütuse presumptsiooni kaitseks välistada kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud politseiametniku vallandamine (vt Riigikohtu 12.04.2021 otsus nr 5-21-1). KAPO 05.04.2023 otsusest nähtub, et kaebaja juurdepääsuluba tunnistati kehtetuks ja talle keelduti täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest RSVS § 32 lg 2 p 2 alusel, s.o üksnes sel põhjusel, et kaebaja oli kriminaalmenetluses kahtlustatav. PPA 12.04.2023 käskkirja põhjendus, mille kohaselt kaebajat ei saanud nimetada piirivalvuri ametikohale PPVS § 581 alusel, kuna kaebaja ei vasta PPVS § 40 p-s 3 sätestatud nõudele (politseiteenistusse ei võta isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav), ei ole asjakohane. Sellisel juhul muutuks PPVS § 581 sisutuks. Kaebaja osutatud piirivalvuri ametikoha täitmise eeldus oli samuti riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu, kuid PPA kaalutlusõigus ametniku PPVS § 581 alusel üleviimisel ei saa piirduda hinnangu andmisega sellele, kas ametniku saab üle viia tema enda näidatud ametikohale. Tööandja peab olema mõistlikult aktiivne, et pakkuda töötajale ka muid võimalusi. Kaebajat ei võinud kohelda teisiti üksnes selle tõttu, et ta ei olnud alates politseiteenistusse asumisest päevagi reaalselt PPA-s töötanud, sest kaebaja oli kehtiva haldusaktiga võetud PPA teenistusse ning seejärel viidud n-ö rotatsiooni korras üle kõigepealt Kaitseväe ning hiljem Maksu- ja Tolliameti ametkohale. PPVS § 581 kohaldub kaebajale samamoodi nagu kõigile teistele politseiametnikele. PPA ei ole 12.04.2023 käskkirjas üldse kaalunud PPVS § 581 lg-s 2 nimetatud võimalust kõrvaldada kaebaja kriminaalmenetluse ajaks teenistusest ja maksta talle PPVS § 581 lg 4 alusel tasu. Ka kohtumenetluses ei ole PPA esitanud veenvaid põhjendusi, miks kaebaja teenistusest kõrvaldamine ei tulnud kõne alla. Seda kohustust ei saanud jätta täitmata põhjendusega, et see kahjustaks avalikkuse silmis PPA usaldusväärsust. Eespool toodud põhjustel oli kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane. Teiseks on pooltel vaidlus selle üle, kas kaebaja kuulub
lg-s 4 nimetatud isikute hulka, kellel on õigus nõuda teenistusest vabastamise käskkirja tühistamist ning õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral teenistusse ennistamist. Kaebaja laps sai 7-aastaseks 17.04.2023. Seda, kas kaebaja vastas
lg-s 4 nimetatud tingimustele, s.o kasvatas alla 7-aastast last, tuleb hinnata tema teenistusest vabastamise haldusakti kehtima hakkamise aja seisuga ehk alates käskkirja kättetoimetamisest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61). Kuna teenistusest vabastamise käskkirja õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause), on eesmärgipärane hinnata samamoodi ka teenistusse ennistamise nõudeõiguse tekkimist. Teenistusest vabastamise käskkirjas märgitud teenistussuhte viimane päev ei määra ära käskkirja kehtivust. Eespool toodud tõlgendust toetab asjaolu, et ka kaebetähtaeg hakkab kulgema teenistusest vabastamise käskkirja kättetoimetamisest, mitte seal märgitud teenistussuhte viimasest päevast. See, milliste nõuetega 5
Seega on kaebajal õigus nõuda enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kohus ei saa kohustada PPA-d konkreetse PPVS §-s 581 nimetatud otsuse tegemiseks. PPA ei saa aga otsustada seda sätet üldse mitte rakendada ja vabastada kaebaja uuesti teenistusest. PPA-l tuleb kaaluda, kas kaebaja saab asuda tööle senisel ametikohal. Kui vastus on eitav, siis tuleb kaaluda, kas ta on võimalik viia üle mõnele teisele ametikohale PPA-s. Kui ka see pole võimalik, siis tuleb ta kõrvaldada teenistusest. Kaebaja taotlus tühistada PPA 02.05.2023 käskkiri on põhjendatud osas, milles PPA muutis 12.04.2023 käskkirja. Kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane sõltumata sellest, kas ta vabastati alates 16.04.2023 või 29.04.2023. PPA 02.05.2023 käskkirja p 1 tuleb tühistada eeskätt õigusselguse huvides, kuigi 12.04.2023 käskkirja tühistamise tõttu puudub sellel eraldi võetuna õigusmõju. Selle käskkirja andmine oli vajalik ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks ning see ei mõjuta kaebaja nõudeõigust
Esialgse õiguskaitse kohaldamine – isegi kui seda tehti lühiajalist – ei tohi panna kaebajat halvemasse seisu. Kaebajale tuleb välja mõista tasu teenistusest sunnitult puudutud ajavahemiku eest. HKMS § 167 lg 1 alusel tuleb ette näha selle summa kindlaks määramise tingimused.
lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt
lg-st 1 või 2 või §-st 15.
p 5 kohaselt ei võeta teenistusse isikut, kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.
lg 1 p 5 kohaselt esitab isik, kes soovib ametikohale asuda, isikule, kellel on tema ametisse nimetamise õigus, lisaks sama paragrahvi p-des 1–4 nimetatud dokumentidele muud seaduses või seaduse alusel nõutavad dokumendid. RSVS § 20 lg 5 kohaselt on riigisaladust valdava töötleva üksuse (sh salastatud teavet töötleva asutuse) juht või juhtorgan kohustatud määrama töö- või ametikohad, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine. Ametikohad määratakse eraldi loeteluna või koosseisutabelis, märkides iga ametikoha kohta selleks nõutava riigisaladusele juurdepääsu õiguse taseme. Seega tuleneb RSVS-st, et salastatud teavet töötleva asutuse teatud ametikohtadel töötamise kohustuslikuks eelduseks on riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. PPA puhul määrab need ametikohad peadirektor. Ebamõistlik oleks oodata seadusandjalt kõikide asutuste kaupa asjaomaste ametikohtade nimetamist seaduses, kuid konkreetse ametikoha ülesannete täitmiseks vajaliku riigisaladuse loa nõue on tuletatav siiski RSVS § 20 lg-st 5. Vastavale ametikohale asumiseks tuleb esitada riigisaladusele juurdepääsu luba, mis on käsitatav seaduse alusel nõutava muu dokumendina
lg 1 p 5 tähenduses ning selle puudumine seaduses sätestatud muu teenistusse võtmist välistava asjaoluna
Kuna kaebajal puudus riigisaladusele juurdepääsu luba, oli tema teenistusest vabastamine
Halduskohus jättis tähelepanuta RSVS § 34 lg-s 8 ja § 27 lg 3 p-s 2 nimetatud teenistusest vabastamise kohustusliku aluse. Kaebaja tuli nende sätete alusel teenistusest vabastada, sest kaebaja riigisaladusele juurdepääsu luba tunnistati kehtetuks, ning PPA ei tohtinud kaaluda võimalust pakkuda kaebajale teist ametikohta. PPVS § 581 lg 1 p 1 alusel üleviimine teisele ametikohale eeldab, et ametnik vastab kõigile ametikohale esitatavatele nõuetele. Kaebaja avaldas enne ametist vabastamist soovi, et ta viidaks üle Narva kordoni piirivalvuri ametikohale. Selle ametikohal töötamiseks oli vaja piiratud tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba. PPA ei pidanud tegema täiendavaid pingutusi, et selgitada välja kõik ametikohad, mis võinuks kaebajale sobida. PPVS § 58 1 ei sätesta sellist kohustust ning selle vaidluse eripära arvestades oleks sellise kohustuse panemine PPA-le ülemäärane. Kaebaja avaldas soovi asuda PPA-s ükskõik millisele vabale ametikohale alles pärast 12.04.2023 käskkirja andmist. Teistele kriminaalasjas kahtlustatavatele PPA ametnikele tähendaks teenistusest kõrvaldamine nende olukorra halvenemist (erialase töö kaudu eneseteostuse võimaluse ajutist kaotust ning sissetuleku olulist vähenemist). Kaebaja ei ole politseiametnikuna teenistuses olnud alates 2017. a-st, kui ta vabastati KAPO teenistusest, ega ole kunagi olnud reaalselt PPA teenistuses ja saanud PPA-lt palka. Kuigi kriminaalasjas kahtlustuse esitamine ei tähenda, et kaebaja on süüdi, heidaks kaebaja PPA teenistuses jätkamine ja temale palga maksmise jätkamine PPA-le halba varju ning mõjuks avalikkuses kaebajale soodustuse andmisena. Halduskohus tõlgendas valesti
Eristada tuleb haldusakti kehtivust ja sellega seotud vaidlustamise tähtaja kulgemise algust ning haldusakti õiguslike tagajärgede saabumist. PPA 12.04.2023 käskkiri hakkas kehtima samal päeval, kuid selle õiguslikud tagajärjed – teenistussuhte lõppemine, politseiteenistuse staaži kulgemise peatumine, lõpparve väljamaksmine –, mis pidid esialgu saabuma 15.04.2023, saabusid alles 28.04.2023. See oli tingitud kaebaja enda tulutust tegevusest esialgse õiguskaitse taotlemisel.
lg-s 4 toodud kriteeriumite olemasolu tuleb hinnata teenistusest vabastamise päeva seisuga. Kaebaja vabastati teenistusest alates 29.04.2023, kui tema laps oli juba 7-aastane. Kuna ringkonnakohus kohaldas esialgset õiguskaitset ja peatas PPA 12.04.2023 käskkirja kehtivuse, kulges edasi kaebaja teenistusstaaž ja talle maksti selle aja eest palka PPVS § 581 lg 4 alusel. Kaebajat ei ole võimalik lugeda teenistusest vabastatuks alates 13.04.2023 või 16.04.2023. Kaebaja politseiteenistuse viimaseks päevaks tuleb lugeda 28.04.2023 ehk kuupäev, mil kaebaja suhtes saabusid 12.04.2023 käskkirja õiguslikud tagajärjed. Seega, kui kaebaja teenistusest vabastamine oligi õigusvastane, ei ole tal siiski
Kui kaebajal oleks selline nõudeõigus, välistaks tema teenistusse ennistamise asjaolu, et tal puudub riigisaladusele juurdepääsu luba (vrd Riigikohtu 14.04.2005 otsus nr 3-3-1-7-05). 12. X palub jätta põhjendustega. apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse Riigisaladusele juurdepääsu loa tühistamine (või muu ametikoha eelduse äralangemine) ei anna alust eirata PPVS §-i 581 ja politseiametnikku teenistusest vabastada. See tuleneb PPVS § 581 sõnastusest, normi tekkeloost (PPVS muutmise ajendiks oli Riigikohtu 12.04.2021 otsus nr 521-1) ja eelnõu seletuskirjast (vt PPVS ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu 508 SE parandatud seletuskiri). Õigus süütuse presumptsioonile kehtib võrdselt kõigile politseiametnikele. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et riigisaladuse juurdepääsuluba, mille vajalikkuse on ette näinud asutuse juht, ei saa käsitada muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaoluna
§-d 15, 25 ja 95 tegelikult asjasse, sest kaebaja suhtes tuli kohaldada PPVS §-i 581, mis annab kaks valikut: viia ametnik teisele ametikohale või kõrvaldada ta ametist. Mõlemal juhul laheneks probleem seoses riigisaladusele juurdepääsu loaga, millega PPA õigustab kaebaja teenistusest vabastamist. Vastustaja viited RSVS §-dele 27 ja 34 ei ole asjakohased. Nende sätete eesmärk on tagada, et riigisaladusele juurdepääsu luba nõudval ametikohal ei töötaks isikud, kellel see luba puudub. Kui politseiametnik viiakse PPVS §-i 581 alusel üle teisele ametikohale või kõrvaldatakse teenistusest, siis ta ei töötagi riigisaladusele juurdepääsu luba nõudval ametikohal. RSVS ei reguleeri seda, kuidas tuleb toimida ametnikuga, kellel ei ole asjaomast luba. Kaebaja juurdepääsuluba tunnistati kehtetuks üksnes selle tõttu, et tema suhtes oli alustatud kriminaalmenetlust. Kaebaja vabastati seejärel teenistusest põhjusel, et tema juurdepääsuluba tunnistati kehtetuks. Seega sisuliselt vallandati kaebaja kriminaalmenetluse algatamise tõttu, kuid just seda olukorda on tahetud PPVS §-ga 581 ära hoida. Kaebaja avaldas PPA personalibüroo juhile juba 06.03.2023 suuliselt soovi asuda ükskõik millisele vabale ametikohale. Selles telefonivestluses ei antud kaebajale märku, et kaalutakse tema teenistusest vabastamist. Kaebaja kordas enne 12.04.2023 suuliselt sellist soovi ka PPA peadirektorile. Narva kordoni piirivalvuri ametikoha pakkus kaebaja ühe võimalikuna välja pärast seda, kui oli läbi vaadanud PPA veebilehel olevad tööpakkumised. Kaebaja e-kirjast, milles kaebaja tegi sellise ettepaneku, ei ole väljendatud, et ta ei nõustuks mõne teise ametikohaga. Pealegi on PPVS § 581 kohaldamisel teise ametikoha otsimine ja väljapakkumine PPA ülesanne. PPA ei pakkunud kaebajale kahtlustuse esitamise ja teenistusest vabastamise vahele jäänud kolme nädala jooksul omalt poolt mitte ühtegi ametikohta ega teinud seda ka kohtumenetluse ajal toimunud kompromissiläbirääkimiste käigus. See lubab arvata, et PPA ei soovinudki pakkuda kaebajale sobivat ametikohta, vaid eesmärk oli kaebaja ametist vabastada. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja saab kasutada
Kaebaja vabastamine otsustati 12.04.
lg 1 alusel ei olnud õiguspärane ja kaebajal on
Seega tühistas halduskohus kokkuvõttes õigesti PPA 12.04.2023 käskkirja (ja seda muutva 02.05.2023 käskkirja p 1), ennistas kaebaja teenistusse ning kohustas PPA-d maksma kaebajale tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Osaliselt tuleb aga muuta halduskohtu otsuse põhjendusi. 14. PPA 12.04.2023 käskkirja kohaselt vabastati kaebaja alates 16.04.2023 politseiteenistusest
lg 1 ja § 15 p 5 alusel põhjusel, et kaebaja ei vastanud ametikohale kehtestatud nõuetele: jälitusametniku ametikohal töötamise eelduseks oli riigisaladusele juurdepääsu luba, kuid kaebajal see puudus. 15.
lg 1 järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt
lg-test 1 või 2 või §-st 15.
lg-tes 1 või 2 või §-s 15 sätestatust, mitte Vabariigi Valitsuse määrusest või ametiasutuse juhi kehtestatud nõuetest (lk 285). Riigikohus on 15.03.2022 otsuses nr 5-19-29 siiski leidnud, et tervisenõue, mis on eelduseks ametniku teenistusest vabastamisele
lg 1 alusel, võib tuleneda ka määrusest, kui see on „tagasiviidav seadusliku aluseni“ (p-d 60 ja 61). Praegusel juhul ei tulenenud seadusest või määrusest keeldu võtta politseiteenistusse inimest, kellel puudub riigisaladusele juurdepääsu luba. PPA ei ole vaidlustanud asjaolu, et kõigi politseiametniku ametikohtade puhul ei ole juurdepääsuloa olemasolu nõutav. Nende ametikohtade loetelu, kus juurdepääsuluba on vajalik, on kehtestatud PPA peadirektori käskkirjaga. Selline halduse siseaktiga kehtestatud nõue ei ole tagasiviidav seaduses sätestatud aluseni. Nõuetekohane seaduslik alus ei ole RSVS § 20 lg 5, mis üksnes kohustab riigisaladust valdava töötleva üksuse juhti või juhtorganit määrama kindlaks sellised töö- või ametikohad, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine. See säte ei reguleeri teenistusse võtmist välistavaid asjaolusid
16. Apellatsioonkaebuses viidatud RSVS § 34 lg 8 koostoimes § 27 lg 3 p-ga 2 ei kohustanud PPA-d vabastama kaebajat politseiteenistusest
RSVS § 34 lg-st 8 tuleneb, et kui isik töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, ja isiku juurdepääsuluba tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus, siis lähtutakse RSVS § 27 lg-st 3. RSVS § 27 lg 3 p 2 kohaselt vabastatakse selline isik riigisaladusele juurdepääsu õigusega ametikohalt
-s või muus avalikku teenistust reguleerivas eriseaduses ettenähtud korras. Seega reguleerivad need sätted vabastamist selliselt ametikohalt, mis eeldab riigisaladusele juurdepääsu õiguse olemasolu, eesmärgiga tagada riigisaladuse kaitse, kuid seejuures tuleb sellegipoolest järgida
-i ja asjaomaseid eriseadusi. Kaebaja politseiteenistusest vabastamisel tuli PPA-l kohaldada
-i ja PPVS-i.
lg-s 4 sätestatud nõudeõigus, s.o kaebaja saab nõuda tema teenistusest vabastamise käskkirja tühistamist ja politseiteenistusse ennistamist. Halduskohus põhjendas seda asjaoluga, et kaebaja vastavust
lg-s 4 sätestatud tingimustele tuleb hinnata 12.04.2023 käskkirja kehtima hakkamise (s.o kaebajale kättetoimetamise) aja seisuga. Ringkonnakohus märkis 28.04.2023 määruses samuti, et kaebaja lapse vanust tuli hinnata 12.04.2023 käskkirja andmise aja seisuga. See oli aga esialgse õiguskaitse kohaldamisel antud eelhinnang, mis ei olnud halduskohtule ning ei ole ka 9
lg-s 4 sätestatud tingimuste täidetust tuleb hinnata kaebaja teenistusest vabastamise aja seisuga (vt ka Avalikku teenistuse käsiraamat, lk 309). Teenistusest vabastamine otsustatakse haldusaktiga. Haldusakti kehtivuse sisu on HMS § 60 lg 1 järgi esmajoones õiguslike tagajärgede loomine ehk regulatiivsus.
lg 1 alusel teenistusest vabastamise käskkirjal ei ole regulatiivset toimet enne teenistusest vabastamise kuupäeva saabumist (vt ka
PPA 12.04.2023 käskkirja kohaselt oli kaebaja viimane teenistuses oleku päev 15.04.2023 ning ta vabastati teenistusest alates 16.04.2023. Sel ajal oli kaebaja laps 6-aastane, mistõttu oli
Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi. 19. PPA 02.05.2023 käskkirja p 1, millega 12.04.2023 käskkirjas asendati kaebaja teenistusest vabastamise kuupäev 16.04.2023 kuupäevaga 29.04.2023, ei muuda järeldust, et kaebajal on
PPA ei otsustanud 02.05.2023 käskkirjaga uuesti kaebaja teenistusest vabastamist, vaid andis selle käskkirja üksnes põhjusel, et ringkonnakohus tagas HKMS § 208 lg 2 alusel kaebaja määruskaebuse ning peatas määruskaebuse lahendamise ajaks esialgse õiguskaitse korras PPA 12.04.2023 käskkirja kehtivuse. Kuna kaebaja määruskaebus halduskohtu 13.04.2023 määruse peale jäi kokkuvõttes rahuldamata, langesid ära ka selle määruskaebuse tagamiseks kohaldatud esialgsest õiguskaitsest tulenevad tagajärjed (vrd HKMS § 254 lg 2, mille kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu kaebuse rahuldamata jätmisel tagastada, samuti kõrvaldada muud esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevad tagajärjed). Seega tuleb kaebaja puhul hinnata
See on kooskõlas esialgse õiguskaitse olemusega, s.o asjaoluga, et esialgse õiguskaitsega reguleeritakse õigussuhteid üksnes ajutiselt kohtumenetluse ajal.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.