Obsah (14)

§ 1§ 402§ 4062§ 4034§ 406§ 8§ 76§ 82§ 416§ 170§ 101§ 113§ 415§ 1132

Tsiviilasi nr 2-23-135662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-135662 Tsi

) § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses ning pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402mõistes.

1. Kostjale on ajavahemikul 18.04.
2. a kuni 06.10.
3. a tema arvelduskontole (dtl 123126) väljastatud krediiti kokku 1650 eurot. Kostja ei vaidlusta krediidi saamist.
4. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust.

Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 15.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

1. Krediidikonto lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 50,55% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.
2. a seisuga 16,95% aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

§ 4062lg 3 kohaselt tühine.

17. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 18.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid 3 kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Antud juhul on kostja laenutaotlust täites esitanud andmed on sissetulekute ja finantskohustuste kohta ning kinnitanud andmete õigsust.

1. Hageja on esitanud kohtule krediiditaotluse (dtl 140-142), millest nähtuvalt on kostja krediidi taotlemisel avaldanud, et tema netosissetulek on 1550 eurot ning igakuised kulutused ja kohustused kokku 1000 eurot. Hagist nähtuvalt on krediidiandja taotluse läbivaatamisel kogunud andmeid kostja sissetuleku suuruse ja kohustuste kohta, st teinud päringud pensioniregistrisse ja andmebaasidesse maksuvõlgade ning maksehäirete kohta ja analüüsinud kostja esitatud ja kogutud andmete alusel tema krediidivõimelisust.
2. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on piisaval määral kogunud andmeid ja omandanud teabe, mis võimaldas tal hinnata ja jõuda veendumusele, et krediiditaotleja (kostja) on võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt krediiti tagasi maksma. Seega ei ole kostjale krediidi andmisel rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, mis tooks kaasa

§ 4034lg-s 7 sätestatud tagajärjed.

21.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Krediidikonto lepingust nähtuvalt on leping tähtajatu ning lepingule kohalduvate üldtingimuste (dtl 95-103) p 11.1, 11.2 ja 1.1.3 kohaselt tuleb igakuiselt teha makse vähemalt minimaalse kuumakse ulatuses, mille kohta esitatakse arve iga kuu ning lepingu järgi on arve tasumise tähtpäevaks iga kuu
2. kuupäev. Minimaalne kuumakse ei ole väiksem kui 10 eurot. Hagis esitatud laekumise arvestusest (dtl 20) nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid järgnevalt: 31.05.
3. a 12,14 eurot, mis on arvestatud intressi katteks, 04.07.
4. a 12,14 eurot, millest 1,36 eurot on arvestatud põhiosa katteks ja 10,78 eurot intressi katteks, 04.08.
5. a 31,70 eurot, millest 8,70 eurot põhiosa katteks, 22,97 eurot intressiks ja 0,03 eurot viivise katteks, 05.10.
6. a 44,41 eurot intressi katteks, 30.11.
7. a 71,26 eurot intressi katteks, 29.12.
8. a 71,26 eurot intressi katteks ja 02.02.
9. a 137,59 eurot, millest 12,07 eurot on põhiosa, 110,45 eurot intressi, 0,07 eurot viivise ja 15 eurot teenustasude katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal tasumata igakuised järjestikused osamaksed alates 01.03.
10. a.
11. Üldtingimuste p 9.1 ja 15.1 kohaselt on krediidiandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui krediidisaaja on jätnud arve tähtaegselt tasumata ning on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva krediidi, intressi või tasu maksega (p 9.1.3, 15.1.5).

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 24. Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 03.05.2023. a teatise krediidilepingu ülesütlemiseks (dtl 128), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.05.2023. a ning hoiatanud, et kui eelnimetatud kuupäevaks ei ole võlgnevust tasutud loetakse leping automaatselt üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast alates. Lisaks on kostjale teatatud nõude loovutamisest (

§ 170) hagejale.

1. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud on leping loetud ülesöelduks alates 24.05.
2. a. Krediidilepingu ülesütlemisel on krediidisaajal kohustus tasuda kõik tasumisele kuuluvad summad krediidiandjale teates toodud tähtajaks (p 15.3). Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale kogu krediidijääk. 4
3. Laekumise arvestusest nähtuvalt on kostja teinud põhiosa katteks tagasimakseid 22,13 eurot ning arvestuse kohaselt on põhivõlg 1627,87 eurot (1650-22,13). Kostja põhiosale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et põhinõue on põhjendatud.
4. Lepingu järgi oli intressimäär 41,04% aastas ning hageja on arvestanud intressi krediidijäägilt st 1627,87 eurolt ajavahemiku 03.02.
5. a kuni 23.05.
6. a eest summas 210,34 eurot. Kostja intressiarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on kostja intressivõlg 201,34 eurot. 28.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 29. Riigikohus on leidnud, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu

1. jaanuar
2. a otsus nr 3-2-1120-08, p 12).
3. Üldtingimuste p 13.3 kohaselt on viivisemäär võrdne kohaldatava intressimääraga ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis on lepingus ette nähtud intressimäärana s.o 41,04% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu ülesütlemisest alates s.o 24.05.
4. a määraga 41,04% aastas kuni 29.11.
5. a. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
6. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist mitmeid võlanõudekirju ja meeldetuletusi võlgnevuse kohta (dtl 132, 133, 135, 136, 137, 138, 139). Hageja sissenõudmiskulud 35 eurot on

§ 1132lg 2 p 3 alusel põhjendatud.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 2211,98 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1627,87 eurot, intressist 201,34 eurot, viivisest seisuga 29.11.
2. a 347,77 eurot ja sissenõudmiskulust 35 eurot. MENETLUSKULUD
3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 162 lg 1 ja rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st
5. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
6. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kantud menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 76,11 eurot + täiendavalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 273,89 eurot, kokku 350 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
7. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2211,98 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot, mille hageja on tasunud ja mis on põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista hageja tasutud riigilõiv 350 eurot.
8. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5