Obsah (5)

§ 477§ 428§ 429§ 168§ 172

2-24-1880 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1880 Tsiviilasi Kxxxx Oxxxxxx maksejõuetusavaldus Men

) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on Kxxxx Oxxxxxxx maksejõuetusavalduse läbivaatamise käigus korraldanud võlgniku majanduslikule olukorrale hinnangu andmise, nimetades selleks usaldusisiku. Usaldusisiku poolt on kohtule esitatud FiMS § 17 lg.1 p.1,2, lg.2 ja lg.3 andmed. Usaldusisik esitas 30.04.2024 hinnangu võlgniku majanduslikule olukorrale ja sobivama maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on Kxxxx Oxxxxxxx puhul tegemist maksejõuetusega, millele vastab pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 02.05.2024 esitas usaldusisik kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 62 068 euro ulatuses ja vara väärtus umbes 4 050 eurot. Usaldusisik on teinud kindlaks, et arvestades TMS § 132 nõudeid, s.h. ülalpeetavate arvu, on võlgnikul õigus kasutada raha summas 2 186 eurot, mistõttu jääb võlgnevuste tasumiseks igakuiselt ca 356 eurot ning sellest summast tuleks ka lähtuda. Kxxxx Oxxxxxx ei ole nõus tema pankroti väljakuulutamisega, ta ei ole nõus pankrotimenetlusega. Kohus ei saa nõustuda võlgniku väitega, et usaldusisiku arvutused „on ebatõesed“. Usaldusisikul tuleb menetluses asjaoludele hinnang anda kehtivate õigusnormide alusel ja seda on usaldusisik teinud. FiMS § 18 lg.3 teise lause kohaselt Kohus ei saa otsustada ühtegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Käesolevaks ajaks on Kxxxx Oxxxxxx esitanud kohtule avalduse sooviga lõpetada tema maksejõuetusavalduse menetlemine, ta loobub ka võlgade ümberkujundamise menetlemise 3 soovist. Kohtule esitatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 22.06.25.06.2024 on Kxxxx Oxxxxxxx kontol deponeeritud 21 977,96 eurot, konto jääk on seisuga 01.07.2024 21 898,67 eurot. Kxxxx Oxxxxxx esitas avalduses kohtule selgituse, et kogu tema deponeeritud raha pangakontol on mõeldud täitemenetluste katteks, raha liigub otse kohtutäituritele kui kontod vabastatakse. Teiste võlausaldajatega on Kxxxx Oxxxxxxx väitel sõlmitud maksegraafikud. Kui menetlus lõpetatakse, viiakse lõpule ka tehing Saimre Kinnisvaraga. Nende asjaolude ja Kxxxx Oxxxxxxx selgituste alusel järeldab kohus, et võlgnik on maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise avalduse esitanud läbimõeldult. Ta on teinud ettevalmistused kohustuste osaliseks tasumiseks, lisaks sellele sõlminud kokkuleppeid kohustuste täitmiseks edaspidi. Kohtule esitatud Kxxxx Oxxxxxxx pangakonto väljavõttest on nähtav ka, et võlgnik on teinud makseid maksejõuetusmenetluse kulu katteks asjas 2-24-1880 22.03.2024, 21.04.2024 ja 16.05.2024.a kokku 750 eurot. Kohus leiab, et käesolevalt puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta.

Kohus on seisukohal, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1880 lõpetamisele seoses võlgniku poolt avaldusest loobumisega. Menetluskulude jaotus FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevas asjas on avaldaja avaldusest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse

§ 428lg 1 p 3 alusel. Pankr

S § 23 lg 41 järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ka juhul, kui avalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.

§ 168

lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

Kohus lõpetab menetluse määrusega, kuna avaldaja on avaldusest loobunud, mistõttu menetluskulud, sh usaldusisiku tasu jäävad Kxxxx Oxxxxxxx kanda.

§ 172

lg 7 teine 4 lause näeb samuti ette, et Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 8 lg.2 järgi kannab võlgade ümberkujundamise menetluse puhul maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik. Ka FiMS § 8 lg.3 järgi kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Toomas Saarma esitas 30.04.

1. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 16 tunni eest määraga 120 eurot tund, kokku 1920 eurot, lisandub käibemaks 422,40 eurot. Kokku usaldusisiku tasu 2342,40 eurot. Käesolevas asjas mõistetakse usaldusisiku tasu avaldajalt välja, mistõttu usaldusisiku tunnitasu määra arvutamisel on võimalik lähtuda PankrS § 23 lg 3 järgi arvutatavast tunnitasu määrast. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks käesolevas menetluses 12 tundi ja tunnitasuks 100 eurot. Usaldusisiku tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse, vastab käesoleva menetluse keerukusele ja vastutuse astmele käesolevas menetlusetapis. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1464 eurot. Kohus kohustas 14.03.
2. a määrusega Kxxxx Oxxxxxxx tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 750 eurot ning seda kolme osamaksega. Kxxxx Oxxxxxx on tasunud 3 osamakset, s.o 750 eurot kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 750 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o. summas 714 eurot tuleb usaldusisiku tasu välja mõista Oxxxxxxxxx. Kxxxx Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Haldur. Tasu 750 eurot väljamaksmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5